Õpiväljundid

Õppeprotsessides nimetatud õpitulemused

	Õppeaine	Teema	Õpitulemus
Ajalugu: Keskaeg ja varauusaeg	Ajalugu	Keskaeg ja varauusaeg (EIS:A:keskaeg)	Kirjeldab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust ning talupoegade ja feodaalide elulaadi Teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana Teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, ning kirjeldab keskaegse linna eluolu Iseloomustab Frangi riigi osatähtsust varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi jagunemise tagajärgi Iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi Kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi Toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused Nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ning muistset vabadusvõitlust Teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ja tekkis Vana-Vene riik Seletab mõisteid paavst, patriarh, piiskop, preester, munk, nunn, senjöör, vasall, feodaal, pärisori, Inglise parlament, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu, Liivi Ordu, romaani stiil, gooti stiil, koraan, Muhamed, mošee, Meka Teab, kes olid Karl Suur ja Justinianus I, ning iseloomustab nende tegevust
Ajalugu: Maailm 1600–1815	Ajalugu	Maailm 1600-1815 (EIS:A:uusaeg:1)	Selgitab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism, parlamentarism Selgitab Prantsuse revolutsiooni ning Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja mõju Kirjeldab baroki ja klassitsismi põhijooni Teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus, hariduses ja kultuuris Teab, mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile Toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel Saab aru, mille poolest erinevad reformid ja revolutsioonid Teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid Kirjeldab Ameerika Ühendriikide riigikorraldust Seletab mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism Kasutab kontekstis mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism Teab, kes olid Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire Iseloomustab Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire'i tegevust
Ajalugu: Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939	Ajalugu	Maailm kahe maailmasõja vahel 1918-1939 (EIS:A:lahiaeg:1)	Näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi Iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda Kirjeldab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul Kirjeldab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, fašism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu Teab, kes olid Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson
Ajalugu: Maailm pärast Teist maailmasõda 1945 - 2000	Ajalugu	Maailm pärast Teist maailmasõda 1945-2000 (EIS:A:lahiaeg:3)	Teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail Kirjeldab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel Kirjeldab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus Toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed Kirjeldab Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut Iseloomustab kultuuri ja eluolu muutumist 20. sajandi vältel Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon, Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon Teab külma sõja põhijooni ning toob esile selle avaldumist ja vorme Näitab kaardil tähtsamaid külma sõja aegseid kriisikoldeid Teab, kes olid Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust
Ajalugu: Maailm varauusajal 1492–1600	Ajalugu	Maailm varauusajal 1492-1600 (EIS:A:keskaeg:mlm1492)	Teab, kuidas mõjutasid varauusaegset ühiskonda maadeavastused, tehnoloogia areng ja reformatsioon Kirjeldab Eesti arengut 16. sajandil, majanduse ja linnade arengut ning reformatsiooni mõju Seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi Seletab mõisteid maadeavastused, reformatsioon, protestandid, luteri usk, renessanss, humanism Teab, kes olid Kolumbus, Martin Luther ja Leonardo da Vinci, ning iseloomustab nende tegevust
Ajalugu: Teine maailmasõda 1939 - 1945	Ajalugu	Teine maailmasõda 1939-1945 (EIS:A:lahiaeg:2)	Teab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel Kirjeldab ajalookaardile tuginedes Teise maailmasõja sõjategevuse kulgu Selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos Iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist Seletab mõisteid MRP, holokaust, küüditamine, baaside leping, okupatsioon, ÜRO Teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda Toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjused, sõja tulemused ja tagajärjed Teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga Teab, mis riikidest moodustus Hitleri-vastane koalitsioon
Bioloogia: Bioevolutsioon	Bioloogia	Bioevolutsioon (EIS:B:bioevo:4)	Selgitab Darwini evolutsioonikäsitlust Toob näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni Analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal Võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi Analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes Analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme Hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis Suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse.
Bioloogia: Ökoloogia	Bioloogia	Ökoloogia ja keskkonnakaitse (EIS:B:okokk)	Seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega Analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteid Seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega Koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta ökosüsteemis Hindab antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonnasse Lahendab ökoloogilise püramiidi reegli ülesandeid Selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis Selgitab ökosüsteemi isereguleerumist ohustavaid tegureid Koostab ja analüüsib biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Bioloogia:Evolutsioon	Bioloogia	Evolutsioon (EIS:B:evo)	Toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta Seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga Võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni Seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga Analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu Hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus Selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust Toob bioloogilise evolutsiooni kohta näiteid
Bioloogia:Hingamine	Bioloogia	Hingamine (EIS:B:orgen:3)	Analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla Analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale Suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse Koostab jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest Analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest Analüüsib sisse- ja väljahingatava õhu koostist Selgitab skeemide alusel hingamise olemust Selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi Selgitab haiguste vältimise võimalusi
Bioloogia:Infovahetus väliskeskkonnaga	Bioloogia	Infovahetus (EIS:B:ini:9)	Seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega Analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel Võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust Selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi Selgitab nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise Väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.
Bioloogia:Inimese elundkonnad	Bioloogia	Inimese elundkonnad (EstCORE:30111)	Seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega Selgitab naha ülesandeid Väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kaitsefunktsiooni täites Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla termoregulatsiooni funktsiooni täites Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täites
Bioloogia:Luud ja lihased	Bioloogia	Luud ja lihased (EIS:B:ini:3)	Võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ning kala luustikku Seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust Võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust Peab tähtsaks enda tervislikku treenimist Eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid Eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi lihaseid Selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe Toob luudevaheliste ühenduste kohta näiteid Selgitab luumurru olemust ning tekkepõhjusi Selgitab rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi Analüüsib treeningu mõju tugi-ja liikumiselundkonnale
Bioloogia:Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid	Bioloogia	Mikroorganismid (EIS:B:mikro)	Selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise Hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise tähtsust bakterite levikul Selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid Võrdleb bakterite ehitust loomade ja taimedega Võrdleb algloomade ehitust loomade ja taimedega Võrdleb viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega Selgitab bakterite levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas Selgitab algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas Väärtustab bakterite tähtsust looduses Teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi Väärtustab tervislikke eluviise Väärtustab bakterite tähtsust inimese elus Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust looduses Selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevuses Selgitab bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevuses
Bioloogia:Paljunemine ja areng	Bioloogia	Paljunemine ja areng (EIS:B:ini:7)	Võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust Analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid Lahendab pereplaneerimisega seotud dilemmaprobleeme Selgitab muutusi inimese loote arengus Seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega Võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust Võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude arengut Selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise Selgitab sagedasematesse suguhaigustesse haigestumise vältimise võimalusi
Bioloogia:Pärilikkus ja muutlikkus	Bioloogia	Pärilikkus ja muutlikkus (EIS:B:paril)	Analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel Lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid Hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele Analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi Kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid Suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse Selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses Selgitab geenide pärandumist ja avaldumist Hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest
Bioloogia:Seedimine ja eritamine	Bioloogia	Seedimine ja eritamine (EIS:B:ini:5)	Järgib tervisliku toitumise põhimõtteid Selgitab jooniste ja skeemide alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist Selgitab valkude ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme Selgitab rasvade ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme Selgitab süsivesikute ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme Selgitab vitamiinide ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme Selgitab mineraalainete ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme Hindab neerude osa jääkainete eritamisel Hindab kopsude osa jääkainete eritamisel Hindab naha osa jääkainete eritamisel Hindab soolestiku osa jääkainete eritamisel Selgitab vee ülesandeid inimorganismis ning vee üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme Koostab seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme Analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme
Bioloogia:Seente tunnused ja eluprotsessid	Bioloogia	Seente tunnused ja eluprotsessid (EIS:B:seen:1)	Võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega Selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju Põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva Väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena Iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust Toob seente mitmekesisuse kohta näiteid Selgitab seente ja samblike paljunemise viise Selgitab seente arenguks vajalikke tingimusi Analüüsib sümbioosi osa looduses Analüüsib seente ja samblike osa looduses Analüüsib seente ja samblike osa inimtegevuses Toob näiteid seente ja samblike osa kohta inimtegevuses Analüüsib parasiitluse osa looduses
Bioloogia:Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus	Bioloogia	Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus (EIS:B:loom:2)	Seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega Selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust Võrdleb kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel Hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel Analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid Selgitab aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus Võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme Toob näiteid püsi- ja kõigusoojasete organismide kohta Analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära Seostab selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära püsi- ja kõigusoojasusega
Bioloogia:Selgroogsete loomade paljunemine ja areng	Bioloogia	Selgroogsete loomade paljunemine ja areng (EIS:B:loom:3)	Analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid Toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine Hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid Võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise tähtsust.
Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnused	Bioloogia	Selgroogsete loomade tunnused (EIS:B:loom:1)	Analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist Väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist Leiab infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta Analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta Seostab imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga Seostab lindude välistunnuseid nende elukeskkonnaga Seostab roomajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga Seostab kahepaiksete välistunnuseid nende elukeskkonnaga Seostab kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevuses
Bioloogia:Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid	Bioloogia	Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid (EIS:B:loom:4)	Võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga Seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga Analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist Analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel Selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust Hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid Toob näiteid otsese, täis-ja vaegmoondelise arengu kohta selgrootute loomade erinevatel rühmadel Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses Toob näiteid erinevate selgrootute loomade osa kohta looduses Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa inimtegevuses Toob näiteid erinevate selgrootute loomade osa kohta inimtegevuses Väärtustab selgrootuid loomi eluslooduse olulise osana
Bioloogia:Taimede tunnused ja eluprotessid	Bioloogia	Taimede tunnused ja eluprotsessid	Seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes Selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele Eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel Suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku paljunemisviisi Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku kasvukohti Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku levikut Analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest Analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust taime kasvukohast Analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust paljunemis- ja levimisviisist Koostab skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest Analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest Selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses Analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel Võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise Analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel Analüüsib taimede osa inimtegevuses Toob näiteid taimede osast looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel Toob näiteid taimede osast inimtegevuses Toob näiteid erinevate paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviiside kohta
Bioloogia:Talitluste regulatsioon	Bioloogia	Talitluste regulatsioon (EIS:B:ini:8)	Seostab närviraku ehitust selle talitlusega Seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega Kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid Suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse Selgitab refleksikaare skeemide alusel selle talitlust Selgitab närvisüsteemi osa elundkondade talitluste regulatsioonis Selgitab hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis Selgitab kesknärvisüsteemi põhiülesandeid Selgitab piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid Koostab refleksikaare skeeme Analüüsib refleksikaare skeeme
Bioloogia:Uurimisvaldkond	Bioloogia	Bioloogia uurimisvaldkonnad (EIS:B:buur)	Analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes Võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid Väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit Selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteadustega Selgitab bioloogiateaduste seost igapäevaeluga Selgitab bioloogiateaduste seost tehnoloogia arenguga Jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks Seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega Selgitab, kuidas elutunnused avalduvad taimedel, loomadel, seentel ja bakteritel Teeb märgpreparaate Kasutab märgpreparaate uurides valgusmikroskoopi
Bioloogia:Vereringe	Bioloogia	Vereringe (EIS:B:ini:4)	Seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituslikku eripära nende talitlusega Väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIV-iga nakatumist Selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale Seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega Väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi Analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme Selgitab inimese vereringeelundkonna jooniste ja skeemide alusel elundkonna talitlust Selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses Selgitab immuunsüsteemi osa bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel
Bioloogia:Ökoloogia ja keskkonnakaitse	Bioloogia	Ökoloogia ja keskkonnakaitse (EIS:B:okokk)	Hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel Lahendab biomassi püramiidi ülesandeid Lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme Selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri Toob näiteid populatsioonide, liikide, ökosüsteemide kohta Selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides Hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme Väärtustab bioloogilist mitmekesisust Suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele
Eesti keel: Suuline ja kirjalik suhtlus (7. klass)	Eesti keel	Suuline ja kirjalik suhtlus (EstCORE:30005)	Väljendab oma seisukohti Esitab kuuldu kohta küsimusi Esitab loetu kohta küsimusi Teeb kuuldu põhjal järeldusi Teeb loetu põhjal järeldusi Kasutab asjakohaseid suulise suhtlemise tavasid ja võimalusi Kasutab asjakohaseid kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi Võtab kuuldu kokku suuliselt Võtab loetu kokku suuliselt Võtab kuuldu kokku kirjalikult Võtab loetu kokku kirjalikult
Eesti keel: Suuline ja kirjalik suhtlus (8. klass)	Eesti keel	Suuline ja kirjalik suhtlus (EstCORE:30005)	Väljendab oma seisukohti Arendab suhtlust või teemaarutelu Arutleb eakohastel teemadel Esitab kuuldu kohta küsimusi Esitab loetu kohta küsimusi Teeb kuuldu põhjal järeldusi Teeb loetu põhjal järeldusi Võtab kuuldu suuliselt kokku Võtab kuuldu kirjalikult kokku Võtab loetu suuliselt kokku Võtab loetu kirjalikult kokku Kasutab asjakohaseid suulise suhtlemise tavasid ja võimalusi Kasutab asjakohaseid kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi Algatab nii suhtlust kui ka teemasid Lahendab probleemülesandeid suhtlussituatsioonides
Eesti keel: Suuline ja kirjalik suhtlus (9. klass)	Eesti keel	Suuline ja kirjalik suhtlus (EstCORE:30005)	Väljendab oma seisukohti Sõnastab vajaduse korral eriarvamuse Arendab suhtlust või teemaarutelu Tõrjub vajadusel suhtlust või teemaarutelu Katkestab vajadusel suhtluse või teemaarutelu Arutleb eakohastel teemadel Osaleb diskussioonides Esitab kuuldu kohta küsimusi Esitab loetu kohta küsimusi Teeb kuuldu põhjal järeldusi Teeb loetu põhjal järeldusi Kasutab asjakohaseid suulise suhtlemise tavasid ja võimalusi Kasutab asjakohaseid kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi Algatab nii suhtlust kui ka teemasid Lahendab probleemülesandeid suhtlussituatsioonides Annab kuuldu põhjal hinnanguid Annab loetu põhjal hinnanguid Võtab kuuldu suulises vormis kokku Võtab loetu suulises vormis kokku Võtab kuuldu kirjalikus vormis kokku Võtab loetu kirjalikus vormis kokku
Eesti keel: Teksti vastuvõtt (7. klass)	Eesti keel	Teksti vastuvõtt (EstCORE:30008)	Seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli Esitab teksti kohta küsimusi ja vastuväiteid Vahendab teksti Võtab teksti kokku Kommenteerib teksti Tõlgendab teksti Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega Avaldab teksti kohta arvamust Võrdleb tekste omavahel Selgitab arusaamatuks jäänut Loeb sihipäraselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste Kuulab sihipäraselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste Kasutab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel Kasutab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid seoste loomisel
Eesti keel: Teksti vastuvõtt (8. klass)	Eesti keel	Teksti vastuvõtt (EstCORE:30008)	Tunneb peamisi tekstiliike, nende põhijooni ning kasutamise võimalusi Teab, et teksti väljenduslaad oleneb teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist Märkab kujundlikkust mõjutusvahendina Loeb sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste Kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Eesti keel: Teksti vastuvõtt (9. klass)	Eesti keel	Teksti vastuvõtt (EstCORE:30008)	Seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli Tunneb peamisi tekstiliike, nende põhijooni ning kasutamise võimalusi Teab, et teksti väljenduslaad oleneb teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist Osutab, mis tekstis on arusaamatuks jäänud Märkab kujundlikkust mõjutusvahendina Teeb järeldusi kasutatud keelevahendite kohta Esitab teksti kohta küsimusi ja vastuväiteid Vahendab teksti Võtab teksti kokku Kommenteerib teksti Tõlgendab teksti Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega Avaldab teksti kohta arvamust Võrdleb tekste omavahel Loeb sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste Kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste Rakendab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, seoste loomisel ning tekstile reageerides
Eesti keel: Tekstiloome (7. klass)	Eesti keel	Tekstiloome (EstCORE:30009)	Vormistab töid korrektselt Valmistab ette eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev) Kirjutab eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev) Esitab suuliselt eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev) Kasutab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades Põhjendab oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta suuliselt Põhjendab oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta suuliselt Põhjendab oma arvamust ja seisukohta teksti kohta suuliselt Põhjendab oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta kirjalikult Põhjendab oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta kirjalikult Põhjendab oma arvamust ja seisukohta teksti kohta kirjalikult Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta suuliselt Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta suuliselt Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta teksti kohta suuliselt Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta kirjalikult Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta kirjalikult Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta teksti kohta kirjalikult
Eesti keel: Tekstiloome (8. klass)	Eesti keel	Tekstiloome (EstCORE:30009)	Leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist Valib kriitiliselt teabeallikaid ning osundab neid sobivas vormis Tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise etappe Kirjutab eesmärgipäraselt kirjandit Esineb suuliselt
Eesti keel: Tekstiloome (9. klass)	Eesti keel	Tekstiloome (EstCORE:30009)	Kirjutab eesmärgipäraselt Vormistab töid korrektselt Seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga Loob eri liiki tekste Esitab suuliselt oma loodud teksti Vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse ja täpsusega viidates allikale
Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (7. klass)	Eesti keel	Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)	Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid Rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates Teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust Eristab kirjakeelt kõnekeelest Teab eesti keele murdeid Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest Teab eesti keele häälikusüsteemi Teab sõnaliike Teab sõnavorme
Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass)	Eesti keel	Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)	Teab eesti keele lauseehituse peajooni Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid Rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust Eristab kirjakeelt kõnekeelest Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest Tunneb keelendite stiiliväärtust Mõistab tekstis keelendeid Kasutab tekstis esitatud keelendeid Teab suulise keelevormi erijooni Teab kirjaliku keelevormi erijooni Tunneb õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni
Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (9. klass)	Eesti keel	Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)	Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid Teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust Eristab kirjakeelt kõnekeelest Teab eesti keele murdeid Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit Tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides Väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest Tajub eesti keele eripära Suhestab keeli teadlikult Tajub keelte erinevusi Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest Teab eesti keele häälikusüsteemi Teab sõnaliike Teab sõnavorme Teab lauseehituse peajooni Tunneb keelendite stiiliväärtust Mõistab tekstis keelendeid Teab suulise kõne erijooni Teab kirjaliku kõne erijooni Teab eesti kirjakeele arengu etappe Kasutab tekstis keelendeid
Füüsika:Aine ehituse mudel. Soojusliikumine	Füüsika	Aine ehituse mudel, soojusliikumine (EstCORE:30141:41376)	Kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid Kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist Selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur Selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid Kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega Kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise kasutamist praktikas
Füüsika:Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused	Füüsika	Aine olekute muutused, soojustehnilised rakendused (EstCORE:30141:41378)	Lahendab rakendussisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid Loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid Seostab sulamist, tahkumist, aurumist ja kondenseerumist teiste nähtustega Kasutab sulamis, tahkumist, aurumist ja kondenseerumist praktikas Selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust Teab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse kasutatavaid mõõtühikuid Selgitab seoste Q=λm, Q=Lm ja Q=rm tähendust ja seostab neid teiste nähtustega Kasutab neid seoseid Q=λm, Q=Lm ja Q=rm probleeme lahendades
Füüsika:Elektriline vastastikmõju	Füüsika	Elektriline vastastikmõju (EstCORE:30137:41260)	Loetleb mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng ja elektriväli olulisi tunnuseid Selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ning seoste õigsust kinnitavat katset Kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju olulisi tunnuseid Selgitab elektrilise vastastikmõju seost teiste nähtustega Korraldab eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nendevahelist mõju Teeb järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse kohta
Füüsika:Elektrivool	Füüsika	Elektrivool (EIS:F:elop:elv)	Loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator olulisi tunnuseid Selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel, elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet, ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas Nimetab nähtuste elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses olulisi tunnuseid Selgitab seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas Selgitab mõiste voolutugevus tähendust Nimetab voolutugevuse mõõtühiku Selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid
Füüsika:Elektrivoolu töö ja võimsus	Füüsika	Elektrivoolu töö ja võimsus (EIS:F:elop:evtv)	Loetleb mõistete elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus olulisi tunnuseid Kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja ohutusnõudeid Selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi Teab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse kasutatavaid mõõtühikuid Leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse Hindab elektritarvitite koguvõimsuse vastavust kaitsmeväärtusega Selgitab valemite A = I U t, N = I U ning tähendust ja seost vastavate nähtustega Kasutab valemite A = I U t, N = I U seoseid probleeme lahendades
Füüsika:Kehade vastastikmõju	Füüsika	Kehade vastastikmõju (EstCORE:30140:41338)	Selgitab Päikesesüsteemi ehitust Nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud ja elastsusjõud olulisi tunnuseid Kirjeldab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon tähtsaid tunnuseid Selgitab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon seost teiste nähtustega Kasutab neid nähtusi vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon) probleeme lahendades Teab seose F = m g tähendust Kasutab seost F = m g probleeme lahendades Selgitab dünamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid Mõõdab dünamomeetriga jõude Korraldab eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja hõõrdejõudu kehade liikumisel Töötleb katseandmeid Teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta Toob näiteid jõudude kohta looduses ja tehnikas Loetleb nende jõudude rakendusi
Füüsika:Liikumine ja jõud	Füüsika	Liikumine ja jõud (EIS:F:2:Lijõ)	Kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega Kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks Teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass Teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel Töötleb katseandmeid Selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise Teab seose v= s/t tähendust Kasutab seost v= s/t probleeme lahendades Korraldab eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala Teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused Teeb tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta järelduse Teab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse mõõtühikuid Teab seose tihedus=mass/ruumala tähendust Kasutab seost tihedus=mass/ruumala probleeme lahendades Selgitab mõõteriistade mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid Kasutab mõõteriistu praktikas
Füüsika:Magnetnähtused	Füüsika	Magnetnähtused (EIS:F:elop:magnn)	Loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid Selgitab järgmisi nähtusi: Maa magnetväli, magnetpoolused Teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised poolused tõukuvad, et magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed Selgitab nende seoste tähtsust praktikas, kirjeldades või kasutades sobivaid nähtusi Selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel Kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte Korraldab eksperimendi, valmistades elektromagneti Uurib elektromagneti omadusi Teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta Selgitab ohutusnõudeid elektrimootori ja elektrigeneraatori kasutamisel
Füüsika:Mehaaniline töö ja energia	Füüsika	Mehaaniline töö ja energia (EIS:F:2:mte)	Selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur Selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, pöör ja hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid Selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi Teab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse mõõtühikuid Kasutab eelnimetatud seoseid probleeme lahendades Selgitab seost, et: a) keha saab tööd teha ainult siis, kui tal on energiat Selgitab seost, et: b) tehtud töö on võrdne energia muutusega Selgitab seost, et: c)keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib ainult muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus) Selgitab seost, et: d) kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst Selgitab seost, et: e) ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral)
Füüsika:Rõhumisjõud looduses ja tehnikas	Füüsika	Rõhumisjõud looduses ja tehnikas (EIS:F:2:rlt)	Kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud Sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus) ning et ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga Selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid Teeb eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuvat üleslükkejõudu Nimetab nähtuse ujumine olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega, kasutamist praktikas Selgitab rõhu tähendust Kirjeldab rõhu mõõtmise viisi Selgitab seoste p=F/S, p=ρgh, F u=ρVg tähendust Kasutab seoseid p=F/S, p=ρgh, F u=ρVg probleeme lahendades Nimetab rõhu mõõtühikuid
Füüsika:Soojusülekanne	Füüsika	Soojusülekanne (EIS:F:soe:soülek)	Kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja nende kasutamist praktikas Nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid Selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid Selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi Teab soojushulga kasutatavaid mõõtühikuid Selgitab aine erisoojuse tähendust Teab erisoojuse kasutatavaid mõõtühikuid Sõnastab seose: a) soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale Sõnastab seose: d) mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab Sõnastab seose: e) mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab Selgitab seose Q=cm(t2−t1) või Q=cmΔt, kus Δt=t2−t1 tähendust ja seost soojusnähtustega Kasutab seoseid Q=cm(t2−t1) või Q=cmΔt, kus Δt=t2−t1 probleeme lahendades Sõnastab seose: b) keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: tööd tehes ja soojusülekande teel Sõnastab seose: c) kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia Korraldab eksperimendi, mõõtes katseliselt kehad erisoojuse, töötleb katseandmeid, teeb järeldusi keha materjali kohta
... rohkem tulemusi

Wikis on kirjeldatud järgnevad õpitulemused

	Haridus:verb	Skos:semanticRelation	Haridus:opivaljundiTeema	Haridus:opivaljundiValdkond	Haridus:opivaljundiOppeaine	Haridus:kooliaste	Haridus:klass	Haridus:eeldab
Selgitab etteantud kohtade kliima erinevuste põhjusi	Selgitab	-				III kooliaste	8. klass
Põhjendab energiasäästu vajadust	Põhjendab	-				III kooliaste	7. klass
Mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus	Mõistab	-				III kooliaste	7.klass
Väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone	Väärtustab	-				III kooliaste	7. klass
Kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades	Põhjendab	-				III kooliaste	9. klass
Teeb ilmaolude põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides	Järeldab	-				III kooliaste	8. klass
Selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele	Selgitab	-				III kooliaste	8. klass
Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides	Selgitab	-				III kooliaste	8. klass	Kirjeldab hapniku põhilisi omadusi
Analüüsib süsinikuühendite kasutamise võimalusi kütusena	Analüüsib	-				III kooliaste	9. klass
Toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta	Toob näiteid	-				III kooliaste	8. klass
Selgitab füüsikaliste tegurite (soojuse, valguse, niiskuse) mõju elusorganismide kasvule ja arengule	Selgitab	-				III kooliaste	7. klass
Toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele	Toob näiteid	-				III kooliaste	8. klass
Esitab materjalide taaskasutamise ideid	Esitab	-				III kooliaste	7. klass
Teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi	Teab	-				III kooliaste	7. klass
Toob näiteid eelnimetatud maavarade kasutamise kohta	Toob näiteid	-				III kooliaste	7. klass
Nimetab ning leiab kaardil kõrgemad tipud	Nimetab	-				III kooliaste	7. klass
Võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ja nendevahelisi seoseid	Võrdleb	-				III kooliaste	8. klass
Näitab kaardil maavärinate ja vulkaanipursete peamisi esinemispiirkondi	Näitab kaardil	-				III kooliaste	7. klass
Iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis	Iseloomustab	-				III kooliaste	9. klass
Toob näiteid liikumise kohta elus- ja eluta looduses	Toob näiteid	-				III kooliaste	7. klass
Selgitab eelnimetatud ühendite kasutamist igapäevaelus	Selgitab	-				III kooliaste	9. klass
Seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega	Seostab	-				III kooliaste	7. klass
Selgitab aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus	Selgitab	-				III kooliaste	8. klass
Teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks	Teeb katseid	-				III kooliaste	9. klass
Korraldab neid reaktsioone ohutult	Korraldab	-				III kooliaste	9. klass
Iseloomustab kultuuri ja eluolu muutumist 20. sajandi vältel	Iseloomustab	Sajand Kultuur Eluolu 20. sajand				III kooliaste
Koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel)	Koostab	Väliskihi elektronide arv Periood Rühm Elemendi järjenumber Elektronskeem A-rühm				III kooliaste	8	Teab elektroonide jaotamine elektroonkattes Koostab konkreetse aatomiehituse skeemi Seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis elemendi elektroonkattest
Selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses	Selgitab	AIDS Viirus HIV				III kooliaste	9. klass
Kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu	Kasutab,kirjeldab	Kuu Ööpäev Aasta Termomeeter Pikkusühikud Kell Millimeeter Kalender Sentimeeter Massiühikud Ajaühikud Detsimeeter Meeter Kilomeeter Gramm Kilogramm Tonn Sekund Minut Tund Nädal Sajand Rahaühikud Mahuühik Liiter Euro Eurosent Kraad				I kooliaste
Teab ning teisendab pikkus-, pindala-, ruumala- ja ajaühikuid	Teab,teisendab	Kuu Ööpäev Aasta Pikkusühikud Kell Millimeeter Kalender Sentimeeter Massiühikud Ajaühikud Detsimeeter Meeter Kilomeeter Gramm Kilogramm Tonn Sekund Minut Tund Nädal Sajand Rahaühikud Mahuühik Liiter Kuupmeeter				II kooliaste		Teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid)
Põhjendab mudeli järgi öö ja päeva vaheldumist Maal	Põhjendab	Päike Maa Ööpäev Tiirlemine Pöörlemine Aasta				III kooliaste	4. klass
Teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest või molekulidest, ning molekulid koosnevad aatomitest	Teab	Aatomituum Aatom Molekul Elekrtonkate				III kooliaste	7. klass
Seostab aatomite ehitust perioodilisussüsteemiga	Seostab	Aatom Aatomiehitus				III kooliaste	8. klass	Teab, millestest osakestest koosneb aatom
Eristab ioone neutraalsetest aatomitest	Eristab	Aatom Ioon Katioon Anioon				III kooliaste	8. klass
Nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid	Nimetab	Elektronkate Prooton Neutron Aatomi tuum Isotoop Radioaktiivne lagunemine Tuumareaktsioon				III kooliaste	9. klass
Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses)	Selgitab	Aatomituum Elektronkate Prooton Neutron Aatomiehitus Elektron				III kooliaste	8
Mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu)	Mõistab	Keemiline reaktsioon Reaktsiooivõrrandi tasakaalustamine Aatomite arv Võrrandi kordaja				III kooliaste	8. klass
Seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis elemendi aatomi ehitusega	Seostab	Keemiline element Elemendi järjenumber Aatommass				III kooliaste	8. klass	Oskab lugeda perioodilisustabelit
Arvutab lihtaine valemi põhjal tema molekulmassi	Arvutab	Aatommass				III kooliaste	8. klass	Selgitab aine valemi põhjal aine koostist Oskab lugeda perioodilisustabelit
Oskab lugeda perioodilisustabelit	Oskab	Periood Rühm Aatommass				III kooliaste	8. klass	Seostab aatomite ehitust perioodilisussüsteemiga
Analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteid	Analüüsib	Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime graafik Ökonišš Ökoloogiline amplituud Ülemine taluvuspiir Alumine taluvuspiir				IV kooliaste	8. klass	Selgitab näidete põhjal muutuva suuruse ja funktsiooni olemust
Seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega	Seostab	Ökosüsteem Liik Kooslus Eluta looduse tegurid Abiootilised tegurid				IV
Toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele abi	Toob näiteid	Kodanikualgatus Vabatahtlik töö Abivalmidus				II kooliaste
Seletab mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism	Seletab	Absolutism Valgustatud absolutism Parlamentarism Reform Revolutsioon Valgustus Restauratsioon				III kooliaste
Kasutab kontekstis mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism	Kasutab	Absolutism Valgustatud absolutism Parlamentarism Reform Revolutsioon Valgustus Restauratsioon				III kooliaste
Selgitab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism, parlamentarism	Selgitab	Riik Uusaeg Seisuslik riik Absolutism Valgustatud absolutism Parlamentarism Valitsemiskorraldus				III kooliaste
Rakendab pillimängus absoluutseid helikõrgusi	Rakendab	Absoluutne helikõrgus Relatiivne helikõrgus				III kooliaste
Kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.	Rakendab	Ostinato Absoluutne helikõrgus Mezzopiano Mezzoforte Pianissimo Fortissimo Crescendo Kaasmäng Taktimõõt 2/4 Eeltakt Viiulivõti Klaviatuur Toonika Diees Bemoll Bekarr Paralleelhelistik Taktimõõt 3/4 Taktimõõt 4/4 Helistikud F-d Helikõrgus g-G2 Helistik C-a Helistikumärk Juhuslik märk Helistik G-e				II kooliaste
Kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi absoluutset ja suhtelist kõrgust	Kirjeldab	Pinnavorm Samakõrgusjoon Absoluutne kõrgus Suhteline kõrgus Küngas Mägi Nõlv Jalam				II kooliaste	5. klass
Iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi	Iseloomustab	Pinnamood Pinnavorm Samakõrgusjoon Absoluutne kõrgus Suhteline kõrgus Profiiljoon Mandrilava Mandrinõlv				III kooliaste	7. klass	Teab pinnamoega seotud põhimõisteid
... rohkem tulemusi