Õpiväljundid

Allikas: oppekava.edu.ee

Õppeprotsessides nimetatud õpitulemused

 ÕppeaineTeemaÕpitulemus
Ajalugu: Keskaeg ja varauusaegAjaluguKeskaeg ja varauusaeg (EIS:A:keskaeg)Kirjeldab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust ning talupoegade ja feodaalide elulaadi
Teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana
Teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, ning kirjeldab keskaegse linna eluolu
Iseloomustab Frangi riigi osatähtsust varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi jagunemise tagajärgi
Iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi
Kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi
Toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused
Nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ning muistset vabadusvõitlust
Teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ja tekkis Vana-Vene riik
Seletab mõisteid paavst, patriarh, piiskop, preester, munk, nunn, senjöör, vasall, feodaal, pärisori, Inglise parlament, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu, Liivi Ordu, romaani stiil, gooti stiil, koraan, Muhamed, mošee, Meka
Teab, kes olid Karl Suur ja Justinianus I, ning iseloomustab nende tegevust
Ajalugu: Maailm 1600–1815AjaluguMaailm 1600-1815 (EIS:A:uusaeg:1)Selgitab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism, parlamentarism
Selgitab Prantsuse revolutsiooni ning Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja mõju
Kirjeldab baroki ja klassitsismi põhijooni
Teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus, hariduses ja kultuuris
Teab, mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile
Toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel
Saab aru, mille poolest erinevad reformid ja revolutsioonid
Teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid
Kirjeldab Ameerika Ühendriikide riigikorraldust
Seletab mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism
Kasutab kontekstis mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism
Teab, kes olid Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire
Iseloomustab Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire'i tegevust
Ajalugu: Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939AjaluguMaailm kahe maailmasõja vahel 1918-1939 (EIS:A:lahiaeg:1)Näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi
Iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda
Kirjeldab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul
Kirjeldab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, fašism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu
Teab, kes olid Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson
Ajalugu: Maailm pärast Teist maailmasõda 1945 - 2000AjaluguMaailm pärast Teist maailmasõda 1945-2000 (EIS:A:lahiaeg:3)Teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail
Kirjeldab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel
Kirjeldab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus
Toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed
Kirjeldab Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut
Iseloomustab kultuuri ja eluolu muutumist 20. sajandi vältel
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon, Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon
Teab külma sõja põhijooni ning toob esile selle avaldumist ja vorme
Näitab kaardil tähtsamaid külma sõja aegseid kriisikoldeid
Teab, kes olid Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust
Ajalugu: Maailm varauusajal 1492–1600AjaluguMaailm varauusajal 1492-1600 (EIS:A:keskaeg:mlm1492)Teab, kuidas mõjutasid varauusaegset ühiskonda maadeavastused, tehnoloogia areng ja reformatsioon
Kirjeldab Eesti arengut 16. sajandil, majanduse ja linnade arengut ning reformatsiooni mõju
Seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi
Seletab mõisteid maadeavastused, reformatsioon, protestandid, luteri usk, renessanss, humanism
Teab, kes olid Kolumbus, Martin Luther ja Leonardo da Vinci, ning iseloomustab nende tegevust
Ajalugu: Teine maailmasõda 1939 - 1945AjaluguTeine maailmasõda 1939-1945 (EIS:A:lahiaeg:2)Teab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel
Kirjeldab ajalookaardile tuginedes Teise maailmasõja sõjategevuse kulgu
Selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos
Iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist
Seletab mõisteid MRP, holokaust, küüditamine, baaside leping, okupatsioon, ÜRO
Teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda
Toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjused, sõja tulemused ja tagajärjed
Teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga
Teab, mis riikidest moodustus Hitleri-vastane koalitsioon
Bioloogia: BioevolutsioonBioloogiaBioevolutsioon (EIS:B:bioevo:4)Selgitab Darwini evolutsioonikäsitlust
Toob näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni
Analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal
Võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi
Analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes
Analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme
Hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis
Suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse.
Bioloogia: ÖkoloogiaBioloogiaÖkoloogia ja keskkonnakaitse (EIS:B:okokk)Seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega
Analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteid
Seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
Koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta ökosüsteemis
Hindab antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonnasse
Lahendab ökoloogilise püramiidi reegli ülesandeid
Selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis
Selgitab ökosüsteemi isereguleerumist ohustavaid tegureid
Koostab ja analüüsib biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid
Bioloogia:EvolutsioonBioloogiaEvolutsioon (EIS:B:evo)Toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta
Seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga
Võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni
Seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga
Analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu
Hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus
Selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust
Toob bioloogilise evolutsiooni kohta näiteid
Bioloogia:HingamineBioloogiaHingamine (EIS:B:orgen:3)Analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla
Analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale
Suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse
Koostab jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest
Analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest
Analüüsib sisse- ja väljahingatava õhu koostist
Selgitab skeemide alusel hingamise olemust
Selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi
Selgitab haiguste vältimise võimalusi
Bioloogia:Infovahetus väliskeskkonnagaBioloogiaInfovahetus (EIS:B:ini:9)Seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega
Analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel
Võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust
Selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi
Selgitab nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise
Väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.
Bioloogia:Inimese elundkonnadBioloogiaInimese elundkonnad (EstCORE:30111)Seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega
Selgitab naha ülesandeid
Väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kaitsefunktsiooni täites
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla termoregulatsiooni funktsiooni täites
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täites
Bioloogia:Luud ja lihasedBioloogiaLuud ja lihased (EIS:B:ini:3)Võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ning kala luustikku
Seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust
Võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust
Peab tähtsaks enda tervislikku treenimist
Eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid
Eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi lihaseid
Selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe
Toob luudevaheliste ühenduste kohta näiteid
Selgitab luumurru olemust ning tekkepõhjusi
Selgitab rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi
Analüüsib treeningu mõju tugi-ja liikumiselundkonnale
Bioloogia:Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessidBioloogiaMikroorganismid (EIS:B:mikro)Selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise
Hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise tähtsust bakterite levikul
Selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid
Võrdleb bakterite ehitust loomade ja taimedega
Võrdleb algloomade ehitust loomade ja taimedega
Võrdleb viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega
Selgitab bakterite levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas
Selgitab algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas
Väärtustab bakterite tähtsust looduses
Teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi
Väärtustab tervislikke eluviise
Väärtustab bakterite tähtsust inimese elus
Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust looduses
Selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses
Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevuses
Selgitab bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevuses
Bioloogia:Paljunemine ja arengBioloogiaPaljunemine ja areng (EIS:B:ini:7)Võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust
Analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid
Lahendab pereplaneerimisega seotud dilemmaprobleeme
Selgitab muutusi inimese loote arengus
Seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega
Võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust
Võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude arengut
Selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise
Selgitab sagedasematesse suguhaigustesse haigestumise vältimise võimalusi
Bioloogia:Pärilikkus ja muutlikkusBioloogiaPärilikkus ja muutlikkus (EIS:B:paril)Analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel
Lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid
Hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele
Analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi
Kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid
Suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse
Selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses
Selgitab geenide pärandumist ja avaldumist
Hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel
Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest
Bioloogia:Seedimine ja eritamineBioloogiaSeedimine ja eritamine (EIS:B:ini:5)Järgib tervisliku toitumise põhimõtteid
Selgitab jooniste ja skeemide alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist
Selgitab valkude ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme
Selgitab rasvade ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme
Selgitab süsivesikute ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme
Selgitab vitamiinide ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme
Selgitab mineraalainete ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme
Hindab neerude osa jääkainete eritamisel
Hindab kopsude osa jääkainete eritamisel
Hindab naha osa jääkainete eritamisel
Hindab soolestiku osa jääkainete eritamisel
Selgitab vee ülesandeid inimorganismis ning vee üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme
Koostab seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme
Analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme
Bioloogia:Seente tunnused ja eluprotsessidBioloogiaSeente tunnused ja eluprotsessid (EIS:B:seen:1)Võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega
Selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju
Põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva
Väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena
Iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust
Toob seente mitmekesisuse kohta näiteid
Selgitab seente ja samblike paljunemise viise
Selgitab seente arenguks vajalikke tingimusi
Analüüsib sümbioosi osa looduses
Analüüsib seente ja samblike osa looduses
Analüüsib seente ja samblike osa inimtegevuses
Toob näiteid seente ja samblike osa kohta inimtegevuses
Analüüsib parasiitluse osa looduses
Bioloogia:Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetusBioloogiaSelgroogsete loomade aine- ja energiavahetus (EIS:B:loom:2)Seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega
Selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust
Võrdleb kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel
Hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel
Analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid
Selgitab aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus
Võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme
Toob näiteid püsi- ja kõigusoojasete organismide kohta
Analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära
Seostab selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära püsi- ja kõigusoojasusega
Bioloogia:Selgroogsete loomade paljunemine ja arengBioloogiaSelgroogsete loomade paljunemine ja areng (EIS:B:loom:3)Analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid
Toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine
Hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid
Võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise tähtsust.
Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnusedBioloogiaSelgroogsete loomade tunnused (EIS:B:loom:1)Analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist
Väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist
Leiab infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta
Analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta
Seostab imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga
Seostab lindude välistunnuseid nende elukeskkonnaga
Seostab roomajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga
Seostab kahepaiksete välistunnuseid nende elukeskkonnaga
Seostab kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevuses
Bioloogia:Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessidBioloogiaSelgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid (EIS:B:loom:4)Võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga
Seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga
Analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist
Analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel
Selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust
Hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid
Toob näiteid otsese, täis-ja vaegmoondelise arengu kohta selgrootute loomade erinevatel rühmadel
Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses
Toob näiteid erinevate selgrootute loomade osa kohta looduses
Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa inimtegevuses
Toob näiteid erinevate selgrootute loomade osa kohta inimtegevuses
Väärtustab selgrootuid loomi eluslooduse olulise osana
Bioloogia:Taimede tunnused ja eluprotessidBioloogiaTaimede tunnused ja eluprotsessidSeostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes
Selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele
Eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel
Suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult
Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust
Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku paljunemisviisi
Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku kasvukohti
Võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku levikut
Analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest
Analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust taime kasvukohast
Analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust paljunemis- ja levimisviisist
Koostab skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest
Analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest
Selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses
Analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel
Võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise
Analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel
Analüüsib taimede osa inimtegevuses
Toob näiteid taimede osast looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel
Toob näiteid taimede osast inimtegevuses
Toob näiteid erinevate paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviiside kohta
Bioloogia:Talitluste regulatsioonBioloogiaTalitluste regulatsioon (EIS:B:ini:8)Seostab närviraku ehitust selle talitlusega
Seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega
Kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid
Suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse
Selgitab refleksikaare skeemide alusel selle talitlust
Selgitab närvisüsteemi osa elundkondade talitluste regulatsioonis
Selgitab hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis
Selgitab kesknärvisüsteemi põhiülesandeid
Selgitab piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid
Koostab refleksikaare skeeme
Analüüsib refleksikaare skeeme
Bioloogia:UurimisvaldkondBioloogiaBioloogia uurimisvaldkonnad (EIS:B:buur)Analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes
Võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid
Väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit
Selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteadustega
Selgitab bioloogiateaduste seost igapäevaeluga
Selgitab bioloogiateaduste seost tehnoloogia arenguga
Jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks
Seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega
Selgitab, kuidas elutunnused avalduvad taimedel, loomadel, seentel ja bakteritel
Teeb märgpreparaate
Kasutab märgpreparaate uurides valgusmikroskoopi
Bioloogia:VereringeBioloogiaVereringe (EIS:B:ini:4)Seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituslikku eripära nende talitlusega
Väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIV-iga nakatumist
Selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale
Seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega
Väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi
Analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme
Selgitab inimese vereringeelundkonna jooniste ja skeemide alusel elundkonna talitlust
Selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses
Selgitab immuunsüsteemi osa bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel
Bioloogia:Ökoloogia ja keskkonnakaitseBioloogiaÖkoloogia ja keskkonnakaitse (EIS:B:okokk)Hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel
Lahendab biomassi püramiidi ülesandeid
Lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme
Selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri
Toob näiteid populatsioonide, liikide, ökosüsteemide kohta
Selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides
Hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme
Väärtustab bioloogilist mitmekesisust
Suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse
Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele
Eesti keel: Suuline ja kirjalik suhtlus (7. klass)Eesti keelSuuline ja kirjalik suhtlus (EstCORE:30005)Väljendab oma seisukohti
Esitab kuuldu kohta küsimusi
Esitab loetu kohta küsimusi
Teeb kuuldu põhjal järeldusi
Teeb loetu põhjal järeldusi
Kasutab asjakohaseid suulise suhtlemise tavasid ja võimalusi
Kasutab asjakohaseid kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi
Võtab kuuldu kokku suuliselt
Võtab loetu kokku suuliselt
Võtab kuuldu kokku kirjalikult
Võtab loetu kokku kirjalikult
Eesti keel: Suuline ja kirjalik suhtlus (8. klass)Eesti keelSuuline ja kirjalik suhtlus (EstCORE:30005)Väljendab oma seisukohti
Arendab suhtlust või teemaarutelu
Arutleb eakohastel teemadel
Esitab kuuldu kohta küsimusi
Esitab loetu kohta küsimusi
Teeb kuuldu põhjal järeldusi
Teeb loetu põhjal järeldusi
Võtab kuuldu suuliselt kokku
Võtab kuuldu kirjalikult kokku
Võtab loetu suuliselt kokku
Võtab loetu kirjalikult kokku
Kasutab asjakohaseid suulise suhtlemise tavasid ja võimalusi
Kasutab asjakohaseid kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi
Algatab nii suhtlust kui ka teemasid
Lahendab probleemülesandeid suhtlussituatsioonides
Eesti keel: Suuline ja kirjalik suhtlus (9. klass)Eesti keelSuuline ja kirjalik suhtlus (EstCORE:30005)Väljendab oma seisukohti
Sõnastab vajaduse korral eriarvamuse
Arendab suhtlust või teemaarutelu
Tõrjub vajadusel suhtlust või teemaarutelu
Katkestab vajadusel suhtluse või teemaarutelu
Arutleb eakohastel teemadel
Osaleb diskussioonides
Esitab kuuldu kohta küsimusi
Esitab loetu kohta küsimusi
Teeb kuuldu põhjal järeldusi
Teeb loetu põhjal järeldusi
Kasutab asjakohaseid suulise suhtlemise tavasid ja võimalusi
Kasutab asjakohaseid kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi
Algatab nii suhtlust kui ka teemasid
Lahendab probleemülesandeid suhtlussituatsioonides
Annab kuuldu põhjal hinnanguid
Annab loetu põhjal hinnanguid
Võtab kuuldu suulises vormis kokku
Võtab loetu suulises vormis kokku
Võtab kuuldu kirjalikus vormis kokku
Võtab loetu kirjalikus vormis kokku
Eesti keel: Teksti vastuvõtt (7. klass)Eesti keelTeksti vastuvõtt (EstCORE:30008)Seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli
Esitab teksti kohta küsimusi ja vastuväiteid
Vahendab teksti
Võtab teksti kokku
Kommenteerib teksti
Tõlgendab teksti
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Avaldab teksti kohta arvamust
Võrdleb tekste omavahel
Selgitab arusaamatuks jäänut
Loeb sihipäraselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Kuulab sihipäraselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Kasutab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel
Kasutab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid seoste loomisel
Eesti keel: Teksti vastuvõtt (8. klass)Eesti keelTeksti vastuvõtt (EstCORE:30008)Tunneb peamisi tekstiliike, nende põhijooni ning kasutamise võimalusi
Teab, et teksti väljenduslaad oleneb teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist
Märkab kujundlikkust mõjutusvahendina
Loeb sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Eesti keel: Teksti vastuvõtt (9. klass)Eesti keelTeksti vastuvõtt (EstCORE:30008)Seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli
Tunneb peamisi tekstiliike, nende põhijooni ning kasutamise võimalusi
Teab, et teksti väljenduslaad oleneb teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist
Osutab, mis tekstis on arusaamatuks jäänud
Märkab kujundlikkust mõjutusvahendina
Teeb järeldusi kasutatud keelevahendite kohta
Esitab teksti kohta küsimusi ja vastuväiteid
Vahendab teksti
Võtab teksti kokku
Kommenteerib teksti
Tõlgendab teksti
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Avaldab teksti kohta arvamust
Võrdleb tekste omavahel
Loeb sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpitarbelisi ja elutarbelisi tekste
Rakendab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, seoste loomisel ning tekstile reageerides
Eesti keel: Tekstiloome (7. klass)Eesti keelTekstiloome (EstCORE:30009)Vormistab töid korrektselt
Valmistab ette eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev)
Kirjutab eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev)
Esitab suuliselt eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev)
Kasutab omandatud keelemõisteid ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades
Põhjendab oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta suuliselt
Põhjendab oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta suuliselt
Põhjendab oma arvamust ja seisukohta teksti kohta suuliselt
Põhjendab oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta kirjalikult
Põhjendab oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta kirjalikult
Põhjendab oma arvamust ja seisukohta teksti kohta kirjalikult
Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta suuliselt
Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta suuliselt
Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta teksti kohta suuliselt
Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse kohta kirjalikult
Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta nähtuse kohta kirjalikult
Avaldab viisakalt ning asjakohaselt oma arvamust ja seisukohta teksti kohta kirjalikult
Eesti keel: Tekstiloome (8. klass)Eesti keelTekstiloome (EstCORE:30009)Leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist
Valib kriitiliselt teabeallikaid ning osundab neid sobivas vormis
Tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise etappe
Kirjutab eesmärgipäraselt kirjandit
Esineb suuliselt
Eesti keel: Tekstiloome (9. klass)Eesti keelTekstiloome (EstCORE:30009)Kirjutab eesmärgipäraselt
Vormistab töid korrektselt
Seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga
Loob eri liiki tekste
Esitab suuliselt oma loodud teksti
Vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse ja täpsusega viidates allikale
Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (7. klass)Eesti keelÕigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid
Rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates
Teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni
Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust
Eristab kirjakeelt kõnekeelest
Teab eesti keele murdeid
Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit
Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest
Teab eesti keele häälikusüsteemi
Teab sõnaliike
Teab sõnavorme
Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass)Eesti keelÕigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)Teab eesti keele lauseehituse peajooni
Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid
Rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates
Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust
Eristab kirjakeelt kõnekeelest
Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit
Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest
Tunneb keelendite stiiliväärtust
Mõistab tekstis keelendeid
Kasutab tekstis esitatud keelendeid
Teab suulise keelevormi erijooni
Teab kirjaliku keelevormi erijooni
Tunneb õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni
Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (9. klass)Eesti keelÕigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid
Teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni
Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust
Eristab kirjakeelt kõnekeelest
Teab eesti keele murdeid
Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit
Tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides
Väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest
Tajub eesti keele eripära
Suhestab keeli teadlikult
Tajub keelte erinevusi
Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest
Teab eesti keele häälikusüsteemi
Teab sõnaliike
Teab sõnavorme
Teab lauseehituse peajooni
Tunneb keelendite stiiliväärtust
Mõistab tekstis keelendeid
Teab suulise kõne erijooni
Teab kirjaliku kõne erijooni
Teab eesti kirjakeele arengu etappe
Kasutab tekstis keelendeid
Füüsika:Aine ehituse mudel. SoojusliikumineFüüsikaAine ehituse mudel, soojusliikumine (EstCORE:30141:41376)Kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid
Kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist
Selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur
Selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid
Kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega
Kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise kasutamist praktikas
Füüsika:Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendusedFüüsikaAine olekute muutused, soojustehnilised rakendused (EstCORE:30141:41378)Lahendab rakendussisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid
Loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid
Seostab sulamist, tahkumist, aurumist ja kondenseerumist teiste nähtustega
Kasutab sulamis, tahkumist, aurumist ja kondenseerumist praktikas
Selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust
Teab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse kasutatavaid mõõtühikuid
Selgitab seoste Q=λm, Q=Lm ja Q=rm tähendust ja seostab neid teiste nähtustega
Kasutab neid seoseid Q=λm, Q=Lm ja Q=rm probleeme lahendades
Füüsika:Elektriline vastastikmõjuFüüsikaElektriline vastastikmõju (EstCORE:30137:41260)Loetleb mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng ja elektriväli olulisi tunnuseid
Selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ning seoste õigsust kinnitavat katset
Kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju olulisi tunnuseid
Selgitab elektrilise vastastikmõju seost teiste nähtustega
Korraldab eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nendevahelist mõju
Teeb järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse kohta
Füüsika:ElektrivoolFüüsikaElektrivool (EIS:F:elop:elv)Loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator olulisi tunnuseid
Selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel, elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet, ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas
Nimetab nähtuste elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses olulisi tunnuseid
Selgitab seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas
Selgitab mõiste voolutugevus tähendust
Nimetab voolutugevuse mõõtühiku
Selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid
Füüsika:Elektrivoolu töö ja võimsusFüüsikaElektrivoolu töö ja võimsus (EIS:F:elop:evtv)Loetleb mõistete elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus olulisi tunnuseid
Kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja ohutusnõudeid
Selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi
Teab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse kasutatavaid mõõtühikuid
Leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse
Hindab elektritarvitite koguvõimsuse vastavust kaitsmeväärtusega
Selgitab valemite A = I U t, N = I U ning tähendust ja seost vastavate nähtustega
Kasutab valemite A = I U t, N = I U seoseid probleeme lahendades
Füüsika:Kehade vastastikmõjuFüüsikaKehade vastastikmõju (EstCORE:30140:41338)Selgitab Päikesesüsteemi ehitust
Nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud ja elastsusjõud olulisi tunnuseid
Kirjeldab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon tähtsaid tunnuseid
Selgitab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon seost teiste nähtustega
Kasutab neid nähtusi vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon) probleeme lahendades
Teab seose F = m g tähendust
Kasutab seost F = m g probleeme lahendades
Selgitab dünamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid
Mõõdab dünamomeetriga jõude
Korraldab eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja hõõrdejõudu kehade liikumisel
Töötleb katseandmeid
Teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta
Toob näiteid jõudude kohta looduses ja tehnikas
Loetleb nende jõudude rakendusi
Füüsika:Liikumine ja jõudFüüsikaLiikumine ja jõud (EIS:F:2:Lijõ)Kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega
Kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks
Teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass
Teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
Teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel
Töötleb katseandmeid
Selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise
Teab seose v= s/t tähendust
Kasutab seost v= s/t probleeme lahendades
Korraldab eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala
Teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused
Teeb tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta järelduse
Teab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse mõõtühikuid
Teab seose tihedus=mass/ruumala tähendust
Kasutab seost tihedus=mass/ruumala probleeme lahendades
Selgitab mõõteriistade mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid
Kasutab mõõteriistu praktikas
Füüsika:MagnetnähtusedFüüsikaMagnetnähtused (EIS:F:elop:magnn)Loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid
Selgitab järgmisi nähtusi: Maa magnetväli, magnetpoolused
Teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised poolused tõukuvad, et magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed
Selgitab nende seoste tähtsust praktikas, kirjeldades või kasutades sobivaid nähtusi
Selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel
Kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte
Korraldab eksperimendi, valmistades elektromagneti
Uurib elektromagneti omadusi
Teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta
Selgitab ohutusnõudeid elektrimootori ja elektrigeneraatori kasutamisel
Füüsika:Mehaaniline töö ja energiaFüüsikaMehaaniline töö ja energia (EIS:F:2:mte)Selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur
Selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, pöör ja hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid
Selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi
Teab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse mõõtühikuid
Kasutab eelnimetatud seoseid probleeme lahendades
Selgitab seost, et: a) keha saab tööd teha ainult siis, kui tal on energiat
Selgitab seost, et: b) tehtud töö on võrdne energia muutusega
Selgitab seost, et: c)keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib ainult muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus)
Selgitab seost, et: d) kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst
Selgitab seost, et: e) ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral)
Füüsika:Rõhumisjõud looduses ja tehnikasFüüsikaRõhumisjõud looduses ja tehnikas (EIS:F:2:rlt)Kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud
Sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus) ning et ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga
Selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid
Teeb eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuvat üleslükkejõudu
Nimetab nähtuse ujumine olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega, kasutamist praktikas
Selgitab rõhu tähendust
Kirjeldab rõhu mõõtmise viisi
Selgitab seoste p=F/S, p=ρgh, F u=ρVg tähendust
Kasutab seoseid p=F/S, p=ρgh, F u=ρVg probleeme lahendades
Nimetab rõhu mõõtühikuid
Füüsika:SoojusülekanneFüüsikaSoojusülekanne (EIS:F:soe:soülek)Kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja nende kasutamist praktikas
Nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid
Selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid
Selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi
Teab soojushulga kasutatavaid mõõtühikuid
Selgitab aine erisoojuse tähendust
Teab erisoojuse kasutatavaid mõõtühikuid
Sõnastab seose: a) soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale
Sõnastab seose: d) mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab
Sõnastab seose: e) mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab
Selgitab seose Q=cm(t2−t1) või Q=cmΔt, kus Δt=t2−t1 tähendust ja seost soojusnähtustega
Kasutab seoseid Q=cm(t2−t1) või Q=cmΔt, kus Δt=t2−t1 probleeme lahendades
Sõnastab seose: b) keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: tööd tehes ja soojusülekande teel
Sõnastab seose: c) kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia
Korraldab eksperimendi, mõõtes katseliselt kehad erisoojuse, töötleb katseandmeid, teeb järeldusi keha materjali kohta
... rohkem tulemusi

Wikis on kirjeldatud järgnevad õpitulemused

 Haridus:verbSkos:semanticRelationHaridus:opivaljundiTeemaHaridus:opivaljundiValdkondHaridus:opivaljundiOppeaineHaridus:kooliasteHaridus:klassHaridus:eeldab
Algatab nii suhtlust kui ka teemasidAlgatabSuhtlus
Teema
III kooliaste8. klass
9. klass
Kasutab asjakohaseid suulise ja kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi
Analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteidAnalüüsibAbiootilised tegurid
Biootilised tegurid
Ökoloogiliste tegurite toime graafik
Ökonišš
Ökoloogiline amplituud
Ülemine taluvuspiir
Alumine taluvuspiir
IV kooliaste8. klassSelgitab näidete põhjal muutuva suuruse ja funktsiooni olemust
Analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseidAnalüüsibAinevahetus
Energiavahetus
III kooliaste8. klass
Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevusesAnalüüsibIII kooliaste8. klass
Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust loodusesAnalüüsibIII kooliaste8. klass
Analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetesAnalüüsibBioloogia
Zooloog
Botaanik
Ökoloog
Mikrobioloog
III kooliaste7. klass
Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusestAnalüüsibMittepärilik muutlikkusIII kooliaste9. klass
Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukuseleAnalüüsib infotÖkoloogilised tegurid
Eluslooduse tegurid
Eluta looduse tegurid
III kooliaste8. klassKontrollib tabelina antud suuruste järgi, kas on tegemist pöördvõrdelise sõltuvusega
Illustreerib arvandmestikku tulp- ja sirglõikdiagrammiga
Kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise
Loeb andmeid tulp- ja sektordiagrammilt
Oskab lugeda kliimadiagrammi
Analüüsib disainiobjekte esteetilisuse seisukohastAnalüüsibDisain
Esteetika
III kooliaste
Analüüsib disainiobjekte uuenduslikkuse seisukohastAnalüüsibDisain
Uuenduslikkus
III kooliaste
Analüüsib disainiobjekte ökoloogilisuse seisukohastAnalüüsibDisain
Ökoloogia
III kooliaste
Analüüsib eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusiAnalüüsibRegilaul
Džässmuusika
Popmuusika
Rokkmuusika
Pärimusmuusika
III kooliaste
Analüüsib enda ja oma pere tarbimistAnalüüsibII kooliaste6. klass
Analüüsib enda kehalist vormisolekutAnalüüsibKehaline aktiivsus
Kehaline vormisolek
Liikumisviisid
III kooliaste
Analüüsib eri ajastute kunstiteoseid näituselAnalüüsibMeedia
Disain
Arhitektuur
Nüüdiskunst
Koloriit
Kompositsioon
Perspektiiv
Eesti rahvakunst
Makett
Digitaalgraafika
Digitaalne kunst
Graafika
Installatsioon
Kirjagraafika
Kollaaž
Skulptuur
Sümbol
Ekspositsioon
Motiiv
Op-kunst
Restaureerimine
Disainer
Arhitekt
Abstraktne
Virtuaalkunst
Autoportree
Initsiaal
Maastikumaal
Süžee
Vaatepunkt
Vitraaž
Kunstialaloolane
Dominant
Horisont
Logo
Piktogramm
Ökoloogiline
Ornament
Sügavtrükk
Täisfiguur
Poolfiguur
Valgus-vari
Vastandvärvid
III kooliaste
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevusesAnalüüsibSelgroogne loomIII kooliaste7. klass
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa loodusesAnalüüsibSelgroogne loomIII kooliaste7. klass
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevusesAnalüüsibIII kooliaste7. klass
Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa inimtegevusesAnalüüsibKäsnad
Ainuõõssed
Ussid
Limused
Lülijalgsed
Okasnahksed
III kooliaste8. klass
Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa loodusesAnalüüsibKäsnad
Ainuõõssed
Ussid
Limused
Lülijalgsed
Okasnahksed
III kooliaste8. klass
Analüüsib etteantud piirkonna looduslike tingimuste ja majanduse seoseidAnalüüsibIII kooliaste
Analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõlaAnalüüsibHingetoru
Kopsutoru
Kopsusomp
Kopsud
Ninaneel
Kõri
Häälepaelad
III kooliaste9. klass
Analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohtaAnalüüsibIII kooliaste7. klass
Analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeemeAnalüüsibSüda
Veresoon
Arter
Veen
Kapillaar
III kooliaste9. klass
Analüüsib inimtegevuse mõju keskkonnaleAnalüüsibSäästlik tarbimine
Ressurss
Tooraine
III kooliaste
Analüüsib inimtegevuse mõju looduseleAnalüüsibSäästlik tarbimine
Ressurss
Tooraine
III kooliaste
Analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsustAnalüüsib,lahendab,hindabTekstülesandedI kooliasteValdab korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires)
Määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine)
Arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud)
Kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu
Teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid)
Analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusestAnalüüsibIII kooliaste9. klassTunneb joonisel ära hingamiselundkonna
Analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh EestisAnalüüsibIII kooliaste9. klass
Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infotAnalüüsibKordaja
Mool
Aine hulk
Reaktsiooni võrrand
III kooliaste9. klass
Analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteidAnalüüsibViljastumine
Suguline paljunemine
Lahksugulisus
Kehasisene viljastumine
Kehaväline viljastumine
Munarakk
Seemnerakk
III kooliaste7.klass
Analüüsib keskkonna säästmise võimalusiAnalüüsibKeskkonna säästmineIII kooliaste8. klass
Analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadelAnalüüsibLahksugulisus
Liitsugulisus
III kooliaste8. klass
Analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulguAnalüüsibLiik
Ristumisbarjäär
III kooliaste9. klass
Analüüsib linna- ja maaelu erinevusiAnalüüsibIII kooliaste9. klass
Analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopas, sh EestisAnalüüsibIII kooliaste9. klass
Analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majanduseleAnalüüsibMajandusressursid
Loodusressursid
Majanduskaardid
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad
Kapital
Tööjõud
Tööjõu kvaliteet
III kooliaste9. klass
Analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureidAnalüüsibOvulatsioonIII kooliaste9. klass
Analüüsib muusikat kirjalikult või muul looval viisilAnalüüsibDžässorkester
Elektrofonid
Keelpilliorkester
Instrumentaalkontsert
Muusikal
Operett
Sümfoonia
Džässmuusika
Gospel
Popmuusika
Rokkmuusika
Rondovorm
Kammerorkester
Spirituaal
Süvamuusika
Variatsioonivorm
III kooliaste
Analüüsib muusikat suuliseltAnalüüsibDžässorkester
Elektrofonid
Keelpilliorkester
Puhkpilliorkester
Instrumentaalkontsert
Muusikal
Operett
Sümfoonia
Džässmuusika
Gospel
Popmuusika
Rokkmuusika
Rondovorm
Kammerorkester
Spirituaal
Süvamuusika
Variatsioonivorm
III kooliaste
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusiAnalüüsibOksiid
Hape
Alus
Tugev hape
Tugev alus
Karedus
Vee soolsus
Happeline oksiid
Aluseline oksiid
III kooliaste9. klass
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusiAnalüüsibIII kooliaste9. klass
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täitesAnalüüsibHiginääreIII kooliaste9. klass
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täites.väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisiAnalüüsibIII kooliaste
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kaitsefunktsiooni täitesAnalüüsibNahk
Marrasknahk
Rasunääre
Melaniin
Nahaaluskude
Pärisnahk
III kooliaste9. klass
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kompimisfunktsiooni täitesAnalüüsibRetseptor
Kompimisfunktsioon
III kooliaste9. klass
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla termoregulatsiooni funktsiooni täitesAnalüüsibHiginääre
Karvapüstitaja lihas
III kooliaste9. klass
Analüüsib oma eagrupile mõeldud visuaalse meedia sõnumeidAnalüüsibMeedia
Disain
Reklaam
Arhitektuur
Digitaalne kunst
Graafika
Installatsioon
Kollaaž
Skulptuur
Rahvakunst
Sõnum
Traditsioon
Portree
Maal
Joonistus
Foto
Galerii
II kooliaste
Analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjelAnalüüsibOsoonikihtIII kooliaste8. klass
Analüüsib osoonikihi tähtsustAnalüüsibOsoonikiht
Osoon
III kooliaste8. klass
... rohkem tulemusi

Diagnostiliste testide õpitulemused

 ÕppeaineVersioonTeemaÕpitulemus
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusiKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib valemite põhjal hapete koostistKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Arvutab aine massiprotsent lahusesKeemiad-testMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus aine mass on muutunudKeemiad-testMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus lahusti mass on muutunudKeemiad-testMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab ioonilaenguKeemiad-testAatomi ehitus (EIS:K:ehitus:1)
Arvutab kõikide elementide sisaldus aines protsendiliseltKeemiad-testAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab lahuse koostisKeemiad-testMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab lihtaine valemi põhjal tema molekulmassiKeemiad-testAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab liitaine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)Keemiad-testAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Defineerib elundi mõisteBioloogiad-testSeedimine ja eritamine (EIS:B:ini:5)
Eristab füüsikalisi ja keemilisi nähtusiKeemiad-testMillega tegeleb keemia (EstCORE:30149)
Eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeidKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab hapniku ja vesiniku põhilised omadusiKeemiad-testHapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Eristab imetajate hingamiselundeidBioloogiad-testHingamine (EIS:B:ini:6)
Eristab joonisel kõrva osiBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Eristab joonisel lühi- ja kaugelenägevustBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Eristab kovalentset, ioonilist sidet ning metallilist sidetKeemiad-testTuntumaid metalle (EstCORE:30151)
Eristab ühe- ja mitmeprootonilisi happeidKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Iseloomustab etteantud koha kliimatGeograafiad-testKliima (EIS:G:kl)
Kasutab info saamiseks metallide pingeridaKeemiad-testHapped ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
Kasutab mõisteid rakk, kude, elund, elundkond ja organism õiges kontekstisBioloogiad-testElundkonnad (EIS:B:ini:1)
Kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelitLoodusõpetusd-testAined ja segud
Kirjeldab ekvatoriaalse vihmametsaga seonduvatGeograafiad-testLoodusvööndid (EIS:G:lv)
Kirjeldab erinevaid nägemishäireidBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab erituselundkonna ülesannetBioloogiad-testSeedimine ja eritamine (EIS:B:ini:5)
Kirjeldab haistmismeelt mõjutavaid tegureidBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab heli liikumist kõrvasBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab hingamiselundkonna ülesannetBioloogiad-testHingamine (EIS:B:ini:6)
Kirjeldab inimese elundkondi ja nendesse kuuluvaid elundeidBioloogiad-testElundkonnad (EIS:B:ini:1)
Kirjeldab inimese haistmiselunditBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab inimese maitsmiselunditBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab kuidas hoolitseda naha tervise eestBioloogiad-testElundkonnad (EIS:B:ini:1)
Kirjeldab kuulmishäirete tekkepõhjuseidBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab kõrbetega seonduvatGeograafiad-testLoodusvööndid (EIS:G:lv)
Kirjeldab naha rolli termoregulatsioonisBioloogiad-testElundkonnad (EIS:B:ini:1)
Kirjeldab nägemisaistingu tekkimistBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab organismi hapnikuvajaduse seost füüsilise pingutusegaBioloogiad-testHingamine (EIS:B:ini:6)
Kirjeldab parasvöötme ja troopilise rohtlaga seonduvatGeograafiad-testLoodusvööndid (EIS:G:lv)
Kirjeldab seedeelundkonna osade ülesandeidBioloogiad-testSeedimine ja eritamine (EIS:B:ini:5)
Kirjeldab seedeelundkonna ülesannetBioloogiad-testSeedimine ja eritamine (EIS:B:ini:5)
Kirjeldab selgrootute ja selgroogsete loomade erinevusi ja sarnasusiBioloogiad-testSelgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid (EIS:B:loom:4)
Kirjeldab silmade tervise hoidmise viiseBioloogiad-testInfovahetus (EIS:B:ini:9)
Kirjeldab õhu koostistBioloogiad-testHingamine (EIS:B:ini:6)
Kirjutab lagunemisereaktsiooni saadusedKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EstCORE:30146)
Kirjutab reaktsiooni (aluselise oksiid + happe) saadusedKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Kirjutab reaktsiooni (happeline oksiid + alus) saadusedKeemiad-testAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Kirjutab reaktsiooni (metall + hapnik) saadusedKeemiad-testTuntumaid metalle (EstCORE:30151)
Kirjutab reaktsiooni (metall + happe) saadusedKeemiad-testTuntumaid metalle (EstCORE:30151)
Klassifitseerib astma kui hingamiselundkonna haiguseBioloogiad-testHingamine (EIS:B:ini:6)
... rohkem tulemusi