Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnused

Allikas: oppekava.edu.ee


Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnused
Nimetus Selgroogsete loomade tunnused
Maht 11
Ainevaldkond Loodusained
Õppeaine Bioloogia
Haridusaste Põhiharidus
Kooliaste III kooliaste
Klass 8. klass
Seotud teemad Selgroogsete loomade tunnused (EIS:B:loom:1)

Õppeprotsess Selgroogsete loomade tunnused

Eesmärgid

{{{eesmark}}}

Põhimõisted

  1. selgroogne loom
  2. selgrootu loom
  3. meeleelund
  4. elukeskkond
  5. elupaik

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

  1. Selgroogsete loomade tunnused (EIS:B:loom:1)

Õpiväljundid

  1. Seostab imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga
  2. Seostab lindude välistunnuseid nende elukeskkonnaga
  3. Seostab roomajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga
  4. Seostab kahepaiksete välistunnuseid nende elukeskkonnaga
  5. Seostab kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga
  6. Analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist
  7. Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses
  8. Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevuses
  9. Leiab infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta
  10. Analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta
  11. Väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist

Õppematerjal

Selle teemaga (Selgroogsete loomade tunnused (EIS:B:loom:1)) on seotud järgnev õppematerjal:

 AinevaldkondÕppeaineKooliaste
BIO KT2 järeltöö (EIS:test:6300)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
BIO Selgroogsed (EIS:test:6255)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Bio 7.kl. Selgroogsete rühmad ja toitumine (EIS:test:500003590)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Bioloogia kordamine (EIS:test:500003015)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Bioloogia kordamine 7a (EIS:test:500002988)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Bioloogia kordamisülesanded (EIS:test:500002987)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Bioloogia1 (EIS:test:2013)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Kahepaiksed (EIS:test:2995)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Kordame 4.klass (EIS:test:5705)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Kordus Test: selgroogsed loomad, meeled, kalad ja kahepaiksed (EIS:test:7861)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Põhikooli kokkuvõttev test (bioloogia,101,5p) (EIS:test:1971)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Roomajad, linnud, imetajad (järeltöö) (EIS:test:7283)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Selgroogsed vs selgrootud (EIS:test:500002864)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Selgroogsete loomade tunnused (7. klass) (EIS:test:6793)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid (järeltöö) (EIS:test:7254)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste
Test: selgroogsed loomad, meeled, kalad ja kahepaiksed (EIS:test:500003301)LoodusainedBioloogiaIII kooliaste

Muu õppematerjal: Nutirakendused organismide õppimiseks ja määramiseks, http://walk-n-learn.com/ Kalamäng kalaliikide ja ökoloogia õppimiseks, http://www.kalateave.ee/et/uudised/2442-kalanduse-teabekeskus-kalamang-iphonele-ipadile-ja-androidile Raamat „Eesti imetajad“ (pdf), http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/45978/Eesti_Imetajad_2015.pdf?sequence=1 Lindude tundmaõppimise mängud EOÜ kodulehel, http://www.eoy.ee/mangud Kõrv loodusesse, kahepaiksed, www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/ Kõrv loodusesse, linnud, www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/ Eesti kahepaiksete määraja (olemas ka rakendus nutiseadmetele), www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/eesti_kahepaiksete_valimaaraja.pdf Keskkonnaamet: informatsioon mitmesuguste reeglite ja eeskirjade kohta, www.keskkonnaamet.ee/

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

Põhieesmärgiks ei tohiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust korratakse näiteid tuues. Niisugune vaade võimaldab ka mõningast ajavõitu.

Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede selgitamine kooli lähiümbruses. Kõigis praktilise töö etappides saab kasutada digivõimalusi - probleemide ja hüpoteeside sõnastamine koostööna ühistöökeskkondades, andmekogumine ja loodusobjektide pildistamine/filmimine ning määramine, tulemuste ja järelduste analüüs ja esitlemine). Eesmärk peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ei leita ilmselt jälgi kahepaiksetest ega roomajatest ning kalu leitakse üksnes veekogu olemasolu korral, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle. Vaadelda saab akvaariumikalu. Koostööd võiks teha geograafiaõpetajaga, märkida elutegevuse jälgi interaktiivsetele kaartidele ning visualiseerida ja analüüsida andmeid digivõimaluste abil.

Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses võib mängida rollimänge, kus igal osalisel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides.

Põhieesmärgiks ei tohiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust korratakse näiteid tuues. Niisugune vaade võimaldab ka mõningast ajavõitu.

Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede selgitamine kooli lähiümbruses. Kõigis praktilise töö etappides saab kasutada digivõimalusi - probleemide ja hüpoteeside sõnastamine koostööna ühistöökeskkondades, andmekogumine ja loodusobjektide pildistamine/filmimine ning määramine, tulemuste ja järelduste analüüs ja esitlemine). Eesmärk peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ei leita ilmselt jälgi kahepaiksetest ega roomajatest ning kalu leitakse üksnes veekogu olemasolu korral, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle. Vaadelda saab akvaariumikalu. Koostööd võiks teha geograafiaõpetajaga, märkida elutegevuse jälgi interaktiivsetele kaartidele ning visualiseerida ja analüüsida andmeid digivõimaluste abil.

Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses võib mängida rollimänge, kus igal osalisel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides.

Eeldused

-

Õppevahendid

-

Praktilised tööd

Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse selgitamine kooli lähiümbruses digivõimalusi kasutades.

Lõiming

Loodusõpetus. II kooliaste: vesi kui elukeskkond; Eesti elukoosluste iseloomulikud liigid; mõisted lepiskala, röövkala, inimkaasleja loom, parasiit. Füüsika. 8. klass: võnkumine ja laine. Geograafia. 8. klass: loodusvööndite teema, piirkondade looduskomponentide vastastikused seosed.

Õppesisu

{{{oppesisu}}}


õppesisu;Välistunnuste seos elukeskkonnaga. Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.