Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass)
| Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass) | |
|---|---|
| Nimetus | Õigekeelsus ja keelehoole |
| Maht | |
| Ainevaldkond | Keel ja kirjandus |
| Õppeaine | Eesti keel |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | III kooliaste |
| Klass | 8. klass |
| Seotud teemad | Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010) |
Sisukord
Õppeprotsess Õigekeelsus ja keelehoole
Eesmärgid
Kultuuri ja väärtuspädevus: Rõhutatakse keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust. Enesemääratluspädevus: Loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade. Sotsiaalne ja kodanikupädevus: Eeri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas. Õpipädevus: arendatakse erinevatest allikatest teabe hankimist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus: Pannakse alus õpilaste tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.
Põhimõisted
- kirjakeel
- vana kirjaviis
- nimi
- nimetus
- pealkiri
- väitlause
- küsilause
- hüüdlause
- öeldis
- alus
- sihitis
- määrus
- öeldistäide
- täiend
- koondlause
- lisand
- üte
- lihtlause
- liitlause
- rindlause
- põimlause
- pealause
- kõrvallause
- lauselühend
- segaliitlause
- otsekõne
- kaudkõne
- tsitaat
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Teab eesti keele lauseehituse peajooni
- Tunneb keelendite stiiliväärtust
- Mõistab tekstis keelendeid
- Kasutab tekstis esitatud keelendeid
- Teab suulise keelevormi erijooni
- Teab kirjaliku keelevormi erijooni
- Eristab kirjakeelt kõnekeelest
- Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid
- Leiab õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaraamatutest ja käsiraamatutest
- Kasutab arvuti õigekirjakorrektorit
- Rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates
- Tunneb õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni
- Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust
Õppematerjal
Selle teemaga (Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: Soovitatavaid lisamaterjale
Veebileht E-keelenõu: http://kn.eki.ee/
Audio Keelesäuts. ERR. http://vikerraadio.err.ee/l/vikerhommik/rubriigid/keelesauts Murdekeele näiteid. ERR. https://arhiiv.err.ee/marksona/2616
Õppematerjal ja ülesanded Keelenõuande testid. http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11 Erika Rummel Õigekirjaharjutused. https://opetaja.edu.ee/ortograafia/ Avalikud ülesanded eksamite infosüsteemis. Suur ja väike algustäht: Keelenõuvakk. http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6 ; Eesti keele käsiraamat. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7 Krista Uibu 2009. Algustähe õigekiri. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14201/index.html Mare Hallop. Algustähe õigekiri. http://learningapps.org/2034082 Lause suhtluseesmärgid: Miksike. Lause suhtluseesmärgid. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/4emakeel/9-4-1-1e.htm Eesti keele käsiraamat. Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=423 Lauseliikmed: Eesti keele käsiraamat. Lauseliikmed. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=1&id=360 Iseseisva õppimise materjal Iseõppur. http://eksamilk.wix.com/iseoppur#!lauseliikmed/c11uu Taimi Jürgenstein, Kersti Varik 2010. Lauseliikmed. http://eestikeel.eu/lauseliikmed/
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
Metoodika Üldteemade käsitlemisel õpetaja: 1) kasutab erinevaid aktiivõppemeetodeid, toob tundidesse vaheldust digivahendite eesmärgipärase kasutamisega; 2) teeb ülevaate eesti kirjakeele kujunemisest; 3) tutvustab olulisi etappe kirjakeele arengus, esimesi ülestähendusi eesti keele kohta, isikuid, kelle osa kirjakeele kujunemisel on olnud määrava tähendusega; 4) annab ülesande otsida teemakohast infot; koostada ettekanne, teha esitlus; 5) annab ülesande lugeda vanas kirjaviisis teksti, võrrelda erinevaid tekste. Algustäheõigekirja, lauseõpetuse ja õigekirja teemade käsitlemisel õpetaja: 1) tuletab õpilastele meelde varem õpitut, aitab luua seoseid uuega; 2) selgitab reegleid, toob näiteid; juhib tähelepanu eranditele; 3) seletab uusi mõisteid; 4) juhendab harjutamisel ja tööülesannete lahendamisel; 5) arutleb õpilastega erinevatel teemadel, mis tulenevad alustekstidest või tekstiloomeks väljapakutust; 6) suunab kasutama sõnastikke, sõnaraamatuid, teatmeteoseid jm; 7) suunab otsima infot erinevatest allikatest (õpik, veebimaterjalid, sõnaraamatud jmt); 8) juhendab esitluste, ettekannete tegemisel; 9) annab juhtnööre rühma- ja paaristööks; 10) suunab ja annab näpunäiteid tekstide koostamisel ja õpitu kasutamisel; 11) juhendab teemakohaste ülesannete koostamisel; 12) viib läbi projektitöid; 13) laseb õpilastele analüüsida oma ja kaaslaste töid; otsustab, kuidas õpilased oma töö kohta tagasisidet saavad (ettelugemine kaaslasele, rühmas, klassis) 14) suunab kasutama digivahendeid; tutvustab veebipõhiseid ühiskirjutamise vahendeid (nt TitanPadi https://titanpad.com/ ) 15) parandab õpilaste keelekasutust nii suulises kui ka kirjalikus tekstis; 16) suunab õpilasi aktiivselt kaasa mõtlema ja ülesandeid täitma, samuti iseseisvalt töötama; 17) juhendab hinnangu andmisel nii kaaslase ja kui ka oma tööle; 18) jne. Soovitused võimalikeks õppetegevusteks Üldteemade õppimisel õpilane: 1) kuulab/jälgib õpetaja esitlust, esitust/selgitusi; 2) teeb lühikonspekti õpetaja esituse põhjal; 3) otsib ise materjali veebist eesti kirjakeele kujunemise/oluliste isikute/ajajärkude kohta; 4) teeb ettekande/esitluse klassis; 5) uurib ja võrdleb erinevatest ajastutest pärit tekste. Algustäheõigekirja, lauseõpetuse ja õigekirja teemade õppimisel õpilane: 1) kuulab/jälgib õpetaja esitlust, esitust/selgitusi; 2) tuletab meelde, kordab reegleid; loob seoseid varem õpitu ja uue vahel; 3) lahendab ülesandeid õigekirja harjutamiseks; 4) loeb tekste, vastab küsimustele, täidab tööülesanded; 5) koostab tekste etteantud ja oma valitud teemadel; 1) toimetab oma ja kaaslase loometekste; 2) analüüsib oma ja kaaslase tekste, annab hinnanguid; 6) kuulab/vaatab heli- ja videomaterjale; 7) osaleb aktiivselt klassiarutelus, rühma- ja paaristöös; 8) otsib infot õpikust, veebist, sõnaraamatutest, teatmekirjandusest jm; 9) kasutab digivahendeid nii ülesannete lahendamisel kui ka koostamisel; 10) koostab ise õppeülesandeid kaaslasele; 11) osaleb projektitöös.
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
{{{praktika}}}
Lõiming
Ainetevaheline lõiming Kirjandus: Ilukirjandustekstide kasutamine õigekirja õppimiseks ja harjutamiseks. Võõrkeeled: Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeele õppimist. Matemaatika: Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Sotsiaalained: Riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja õppimist kinnistatakse konkreetsete näidetega ajaloo- ja ühiskonnatundides. Loodusained: Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keeletundides. Loodusteemalised tekstid õppekirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Tehnoloogia: Kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpikeskkonna kujundamisel.
Õppesisu
{{{oppesisu}}}
Õppesisu Eesti kirjakeele kujunemine.
Algustäheõigekiri Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.
Lauseõpetus ja õigekiri Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses. Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.
