Füüsika:Liikumine ja jõud
| Füüsika:Liikumine ja jõud | |
|---|---|
| Nimetus | Mehaanika. Liikumine ja jõud |
| Maht | 8 |
| Ainevaldkond | Loodusained |
| Õppeaine | Füüsika |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | III kooliaste |
| Klass | 8. klass |
| Seotud teemad | Liikumine ja jõud (EIS:F:2:Lijõ) |
Sisukord
Õppeprotsess Mehaanika. Liikumine ja jõud
Eesmärgid
{{{eesmark}}}
Põhimõisted
- tihedus
- kiirus
- mass
- jõud
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega
- Selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise
- Teab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse mõõtühikuid
- Teab seose v= s/t tähendust
- Kasutab seost v= s/t probleeme lahendades
- Kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks
- Teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass
- Teab seose tihedus=mass/ruumala tähendust
- Kasutab seost tihedus=mass/ruumala probleeme lahendades
- Selgitab mõõteriistade mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid
- Kasutab mõõteriistu praktikas
- Korraldab eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala
- Töötleb katseandmeid
- Teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused
- Teeb tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta järelduse
- Teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
- Teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel
Õppematerjal
Selle teemaga (Liikumine ja jõud (EIS:F:2:Lijõ)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
1) pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; 2) traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik; 3) pindala mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; 4) ebakorrapärase kujuga keha pindala mõõtmine: ruuduline paber, keha; 5) aine tiheduse tunnetamine: sama suurusega erinevast ainest kehad; 6) keha tiheduse määramine (kas korrapärane või ebakorrapärane keha): kaalud, mõõtesilinder, keha, mõõtejoonlaud.
Lõiming
{{{loiming}}}
Õppesisu
Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas
