|
|
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) |
| 1. rida: |
1. rida: |
| − | = Loodusõpetuse õpitulemused = | + | {{Oppeaine |
| − | | + | |nimetus=Loodusõpetus |
| − | == I kooliaste == | + | |seotudAinevaldkond=Loodusained |
| − | # Tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning mõistab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust.
| + | |eesmargid=1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest; |
| − | # Sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ning objektide omadusi, kasutab kõnes ja tekstiloomes õpitud loodusteaduslikke mõisteid.
| + | 2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi; |
| − | # Teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi, praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid; vormistab vaatlusinfot, teeb järeldusi ning esitleb tulemusi.
| + | 3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhendamisel; |
| − | # Märkab ja sõnastab vahetus ümbruses esinevaid probleeme ning pakub välja lahendusi, teeb põhjendatud otsuseid kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist.
| + | 4) valdab teadmisi loodusobjektidest ja -nähtustest ning elus- ja eluta keskkonna seostest; |
| − | # Leiab õpetaja suunamisel loodusteaduste alast infot, kasutab andmekogumiseks, õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid.
| + | 5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; |
| − | # Mõistab, et teaduslikud teadmised saadakse vaatluste ning eksperimentide kaudu, teab loodusteadustega seotud elukutseid.
| + | 6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti; |
| − | # Käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise, väärtustab looduses viibimist ja oma kodukoha elurikkust, märkab looduse ilu ja erilisust ning suhtub sellesse austusega, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.
| + | 7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus; |
| − | | + | 8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut. |
| − | I kooliastme õpilane mõistab kõige paremini seda, mis on seotud tema kogemustega. Selle tõttu peaksid õppetegevused lähtuma õpilaste huvidest, kogemustest ja võimetest; võimaldama õpitavat ise kogeda ja meelte abil tajuda. Õpitakse tundma põhiliselt lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi, keskendutakse looduse vahetule kogemisele ja praktilisele tegevusele. Et saavutada I kooliastme üldistatud õpitulemused, kasutatakse objektide ja nähtuste vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete tegemist, kollektsiooni koostamist ning plaani kasutamist. Kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni. Loodusõpetuse tundides omandatavad teadmised ja oskused peavad looma aluse igapäevaseks ohutuks ja keskkonnahoidlikuks käitumiseks nii looduses, liikluses, kodus kui koolis. I kooliastmes kujundatakse laste esmane huvi ning enesetõhusus loodusteaduste õppimise vastu.
| + | }} |
| − | | |
| − | == II kooliaste ==
| |
| − | # Tunneb huvi looduse, selle uurimise ja loodusainete õppimise vastu
| |
| − | # Vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab loodusnähtusi kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid; saab aru lihtsamast loodusteaduslikust tekstist; kasutab või koostab mudelit, et näidata arusaamist protsessidest ja süsteemidest.
| |
| − | # Kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid, sõnastab uurimisküsimusi/probleeme ja kontrollib hüpoteese järgides ohutusnõudeid, valides sobilikud mõõtevahendid; analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uurimis- tulemusi.
| |
| − | # Märkab ja sõnastab igapäevaeluga seotud probleeme ning pakub neile välja lahendusi, teeb põhjendatud otsuseid, kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist.
| |
| − | # Leiab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast infot; hindab kasutatud allikate usaldusväärsust õpetaja abiga; kasutab õppimiseks, koostööks, andmekogumiseks ja - analüüsiks meedia- ja tehnoloogiavahendeid.
| |
| − | # Mõistab, et teaduslikud teadmised on tõenduspõhised ning saadakse süsteemse uurimistöö tulemusena. Eristab teaduslikku selgitust mitteteaduslikust. Teadvustab teaduse ja tehnoloogia arenguga seotud riske.
| |
| − | # Mõistab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus ja seotust tulevaste karjäärivalikutega, tunneb oma ümbruskonna loodusteaduste ning tehnoloogia valdkonnaga seotud elukutseid.
| |
| − | # Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukoha ja Eesti kontekstis ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.
| |
| − | | |
| − | II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi, mille kaudu kujuneb õpilastel esmane arusaam teadusest, selle uurimismeetoditest ning teaduslike teadmiste tõenduspõhisusest. Kujunevad/süvenevad oskused kasutada objektide ja nähtuste kirjeldamisel loodusteaduslikku sõnavara ning mudeleid, mõelda loovalt ning lahendada probleeme, sõnastada katsega kontrollitavaid väiksema mahuga uurimisküsimusi või -hüpoteese. Tähtis on hoida õpilaste õpimotivatsiooni, kujundada huvi ja enesetõhusust loodusteaduste õppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu, igapäevaseid turvalisi käitumisharjumusi ning arusaamist loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsusest meie igapäevaelus.
| |
| − | | |
| − | == III kooliaste ==
| |
| − | # Tunneb huvi ümbritseva keskkonna, selle uurimise ning loodusainete õppimise vastu.
| |
| − | # Vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi; saab aru loodusteaduslikust tekstist, kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid nähtusi ja protsesse selgitades; kasutab või koostab mudelit, et näidata arusaamist protsessidest ja süsteemidest.
| |
| − | # Sõnastab ja tõstatab iseseisvalt uurimisküsimusi/hüpoteese ja probleeme, kavandab ja viib läbi uuringut, järgib ohutusnõudeid ja teeb uuringu põhjal tõenduspõhiseid järeldusi; esitab uurimistulemusi.
| |
| − | # Märkab ja sõnastab igapäevaeluga seotud probleeme isiklikul, kohalikul ja globaalsel tasandil ning pakub välja lahendusi, teeb põhjendatud otsuseid, kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist võttes arvesse mitmeid erinevaid aspekte (loodusteaduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke, eetilisi).
| |
| − | # Leiab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast infot, hindab kriitiliselt kasutatud allikate usaldusväärsust, kasutab andmekogumiseks, - analüüsiks, õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid.
| |
| − | # Mõistab, et teaduslikud teadmised on tõenduspõhised, kuid ajas muutuvad; mõistab loodusteaduslike mudelite tähtsust ja piiratust; mõistab, et pole olemas üht universaalset teaduslikku meetodit, mille abil saadakse uusi teadmisi maailma kohta; mõistab, kuidas teadus, tehnoloogia ning ühiskond üksteist mõjutavad; eristab teaduslikku ja mitteteaduslikku infot, põhjendab nende erinevusi.
| |
| − | # On motiveeritud elukestvaks õppeks, tunneb loodusteaduste ning tehnoloogiaga seotud karjäärivõimalusi.
| |
| − | # Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras; tunneb oma õigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.
| |
| − | | |
| − | III kooliastmes jätkatakse õpilaste uurimuslike oskuste süvendamist pöörates senisest suuremat tähelepanu katse disaini ning kogutud andmete vormistamise korrektsusele ning andmete usaldusväärsuse hindamisele. Võrreldes II kooliastmega peaks süvenema õpilaste arusaamine nähtuste põhjustagajärg vahelistest seostest (nähtusi ja ainete omadusi hakatakse põhjendama ka mikrotasandil), suurenema arusaamine sellest, kuidas teaduslikud teadmised erinevad mitteteaduslikest ning süvenema oskus kehasid ning materjale kvantitatiivselt kirjeldada ning mõista mudelite olulisust, aga ka piiratust. Tähtis on hoida õpilaste õpimotivatsiooni ja huvi loodusteaduste õppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu, kujundada igapäevaseid turvalisi käitumisharjumusi ning arusaamist loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsusest meie igapäevaelus.
| |
| − | | |
| − | = Loodusõpetuse õpitulemuste lahtikirjutus =
| |
| − | Loodusõpetuse õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega.
| |
| − | | |
| − | == I kooliaste ==
| |
| − | === Hindamiskriteeriumid ===
| |
| − | # eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid erinevate tunnuste alusel tuginedes läbiviidud vaatlustele ja katsetele;
| |
| − | # kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
| |
| − | # teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste (N: magneetuvus ning elektrijuhtivus) ning kehade käitumise (N: liikuva keha pidurdusteekonna pikkus) kohta, viib oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel läbi katseid ning teeb katsete põhjal lihtsaid järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;
| |
| − | # teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi; iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;
| |
| − | # märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
| |
| − | # koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda;
| |
| − | # saab aru, et teadlased püstitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid; teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust;
| |
| − | # toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
| |
| − | # kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
| |
| − | # eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
| |
| − | # eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
| |
| − | # teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
| |
| − | # toob näiteid organismide vaheliste seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
| |
| − | # mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
| |
| − | # võrdleb inimeste elu maal ja linnas;
| |
| − | # saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;
| |
| − | # leiab Eesti kaardil oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad;
| |
| − | # määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuuna;
| |
| − | # väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
| |
| − | # liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust ja iseennast;
| |
| − | # hoolib elusolendite (sh kaasinimeste) vajadustest;
| |
| − | # tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
| |
| − | # teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb tegevustes, mille eesmärgiks on lähiümbruse seisundi parandamine.
| |
| − | | |
| − | '''Põhjendused ja selgitused'''
| |
| − | Õpitulemuste omandamine I kooliastmes peaks toimuma võimalikult palju autentsetes õpisituatsioonides ning läbi praktiliste tegevuste. Näiteks
| |
| − | uuritakse kooslusi võimalikult palju nendega vahetult kokku puutudes, millele seavad loomulikult teatud piiri nii aastaajad kui ka kooli asukoht. Õpitavate teemade kaudu arenevad lapse vaatlusoskused ning lihtsad uurimisoskused, mis jõuavad kooliastme lõpuks lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni. Võrreldes kehtiva õppekavaga on õpitulemuste üldistusastme suurendamise kaudu antud õpetajale ja koolile vabamad käed õppeprotsessi korraldamiseks vastavalt õpilaste huvidele ning kooli omapärale. Detailsemalt sõnastatud soovituslikud õpitulemused üksikute teemade kaupa esitatakse uue õppekava rakendusdokumentides (õppeprotsessi kirjelduses).
| |
| − | | |
| − | === Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks ===
| |
| − | I kooliastmes on säilitatud teemad, mis on eakohased ning toetavad lapse esmase arusaamise kujunemist ainetest, kehadest, nende (omaduste) mitmekesisusest ning loodusnähtustest. Nähtused ja objektid on sellised, mis ümbritsevad lapsi igapäevaselt ning on neile tuttavad.
| |
| − | | |
| − | Toodud mõistete loend siin ja edaspidi aitab täpsustada õppesisu ning tunnis kasutatavat/kujundatavat loodusteaduslikku sõnavara ning toetada
| |
| − | selle kaudu õppematerjalide autoreid. Samas ei peaks mõistete õppimine olema eesmärk omaette, vaid arusaamine nendest peaks kujunema õppeprotsessi loomuliku osana, kus esmalt kasutab uusi mõisteid õpetaja ning järk-järgult hakkavad mõisteid sobivas kontekstis ja tähenduses
| |
| − | kasutama õpilased. Kõiki teemaga seotud õpitulemusi on oluline selgeks saada läbi praktiliste tööde, mille loetelu on soovitusliku iseloomuga.
| |
| − | | |
| − | Teemad:
| |
| − | * [[Inimese meeled ja avastamine]]
| |
| − | * [[Aastaajad]]
| |
| − | * [[Mõõtmine ja võrdlemine]]
| |
| − | * [[Inimene]]
| |
| − | * [[Ilm]]
| |
| − | * [[Organismid ja elupaigad]]
| |
| − | * [[Liikumine]]
| |
| − | * [[Elekter ja magnetism]]
| |
| − | * [[Minu kodumaa Eesti]]
| |
| − | * [[Organismide rühmad ja kooselu]]
| |
| − | | |
| − | == II kooliaste ==
| |
| − | | |
| − | == III kooliaste ==
| |
| − | === Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid) ===
| |
| − | # [[sõnastab uurimisküsimusi, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida|sõnastab uurimisküsimusi (hüpoteese), mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida)]]; [[plaanib ja viib koos kaaslastega läbi uurimuse, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja diagrammidena]]; [[teeb andmete põhjal järeldusi]];
| |
| − | # [[eristab katses sõltumatu ja sõltuva muutuja]]; [[mõistab kõrvalmuutujate kontrollimise vajadust]];
| |
| − | # [[mõistab korduskatsete ja kontrollkatsete vajadust]]; [[analüüsib kogutud andmete usaldusväärsust]];
| |
| − | # [[järgib katseid tehes ohutusnõudeid ning oskab neid põhjendada]];
| |
| − | # [[leiab infot uuritavate ainete, kehade, nähtuste ja protsesside kohta]], [[hindab õpetaja abiga allikate usaldusväärsust|hindab õpetaja abiga allikate usaldusväärsust (N: keemiliste elementide leidumine, ökosüsteemide uurimine, organismide kohastumine)]]; [[esitab uurimise tulemusi]];
| |
| − | # [[eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest]];
| |
| − | # [[mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus]] ning [[mõistab kuidas teadus, tehnoloogia ning ühiskond üksteist mõjutavad|kuidas teadus, tehnoloogia ning ühiskond üksteist mõjutavad]];
| |
| − | # mõõdab või määrab [[Mõõdab kujundi pindala|kujundi pindala]], [[Mõõdab keha ruumala|keha ruumala]], [[Mõõdab keha liikumise kiirust|liikumise kiirust]], [[Määrab keha tihedust|tihedust]];
| |
| − | # [[eristab aineid ja materjale nende omaduste uurimise põhjal|eristab aineid ja materjale nende omaduste (värvus, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, soojusjuhtivus) uurimise põhjal]], [[seostab ainete ja materjalide omadusi nende kasutusaladega|seostab omadusi nende kasutusaladega]];
| |
| − | # [[teab, et ained koosnevad osakestest|teab, et ained koosnevad osakestest: aatomitest või molekulidest]], ning [[teab, et molekulid koosnevad aatomitest|molekulid koosnevad aatomitest]]; [[koostab lihtsamate molekulmudelite põhjal ainete valemeid]];
| |
| − | # [[valmistab kindla protsendilise sisaldusega lahust]], [[toob näiteid lahustite, lahustuvate ainete ja lahuste kohta]] ning [[selgitab lahuste tähtsust looduses]];
| |
| − | # [[lahutab segu, kasutades kohaseid meetodeid]];
| |
| − | # [[mõistab mudelite tähtsust ja piiratust]], [[valib konkreetse nähtuse selgitamiseks sobiva mudeli]];
| |
| − | # [[põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike voolavust ning gaaside lenduvust]];
| |
| − | # [[eristab füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nähtusi]], [[selgitab füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste nähtuste vahelisi seoseid|selgitab nendevahelisi seoseid]];
| |
| − | # [[seostab soojusülekande ja energia muundumise nähtusi looduslike protsesside ja igapäevaeluga]]; [[saab aru energia jäävuse seadusest]];
| |
| − | # [[seostab vee olekute muutused sademete tekkega|seostab vee olekute muutused sademete tekkega (vihm, lumi, kaste, udu, härmatis)]];
| |
| − | # [[selgitab hingamise, põlemise ja fotosünteesi näitel, et keemilistes reaktsioonides energia eraldub või neeldub]];
| |
| − | # [[kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel]];
| |
| − | # [[seostab kohastumisi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega]];
| |
| − | # [[analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge]]; [[põhjendab energiasäästu vajadust]];
| |
| − | # [[pakub välja ideid materjalide taaskasutamiseks]];
| |
| − | # [[omab ettekujutust loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist]].
| |
| − | | |
| − | '''Põhjendused ja selgitused'''
| |
| − | Õppekava 2014. a. redaktsiooni käigus töötati 7. klassi ainekava põhjalikult
| |
| − | ümber järgides kaasaaegset õpikäsitust, loodusvaldkonna pädevuse
| |
| − | kirjeldust ning loodusainete omavahelise lõimituse põhimõtet. Seepärast
| |
| − | otsustas loodusõpetuse ainekava töörühm jätta 7. klassi ainekava
| |
| − | põhijoontes samaks. Väiksed muutused õpitulemustes on sisse viidud vaid
| |
| − | olemasoleva sõnastuse korrigeerimiseks ning paaril juhul õpitulemuste
| |
| − | üldistusastme tõstmiseks. Detailsemalt sõnastatud soovituslikud
| |
| − | õpitulemused teemade kaupa esitatakse õppekava rakendusdokumentides
| |
| − | (õppeprotsessi kirjelduses).
| |
| − | Ka III kooliastmes peaks õpitulemuste omandamine toimuma võimalikult
| |
| − | palju läbi praktiliste ning igapäevaelu nähtuste ja probleemidega seotud
| |
| − | õpitegevuste. III kooliastme loodusõpetuse tundides jätkatakse õpilaste
| |
| − | uurimuslike oskuste süvendamist pöörates senisest suuremat tähelepanu
| |
| − | katse disaini ning kogutud andmete vormistamise korrektsusele ning
| |
| − | andmete usaldusväärsuse hindamisele, ka peaks suurenema õpilaste
| |
| − | iseseisvus uurimistööde kavandamisel. Võrreldes II kooliastmega peaks
| |
| − | süvenema õpilaste arusaamine nähtuste põhjus-tagajärg vahelistest
| |
| − | seostest (nähtusi ja ainete omadusi hakatakse põhjendama mikrotasandil),
| |
| − | suurenema arusaamine sellest, kuidas teaduslikud teadmised erinevad
| |
| − | mitteteaduslikest ning süvenema oskus kehasid ning aineid kvantitatiivselt
| |
| − | kirjeldada, samuti hakatakse läbi viima kaudseid mõõtmisi (N: tiheduse,
| |
| − | kiiruse määramine). Põgusalt tehakse tutvust keemia ja füüsika
| |
| − | sümbolkeelega. Endiselt on olulisel kohal õpilaste jätkusuutlikku arengut
| |
| − | toetavate teadmiste ning hoiakute kujundamine.
| |
| − | | |
| − | === Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks ===
| |
| − | '''Põhjendused ja selgitused'''
| |
| − | Õppekava 2014. a. redaktsiooni käigus töötati 7. klassi ainekava põhjalikult
| |
| − | ümber järgides kaasaaegse õpikäsitust, loodusvaldkonna pädevuse kirjeldust
| |
| − | ning loodusainete omavahelise lõimituse põhimõtet. Seepärast otsustas
| |
| − | loodusõpetuse ainekava töörühm jätta 7. klassi õppesisu põhijoontes
| |
| − | samaks.
| |
| − | | |
| − | Muutused võrreldes kehtiva ainekavaga:
| |
| − | Soojusjuhtivuse teema laiendati soojusülekande liikideks (juurde tulid
| |
| − | konvektsioon ja soojuskiirgus), mis oli vajalik selleks, et mõista paremini 8.
| |
| − | klassi geograafia teemat „Ilm ja kliima“. Füüsika kursuses algab
| |
| − | soojusülekande liikide õppimine geograafia teemade suhtes liiga hilja (9.
| |
| − | klassis).
| |
| − | | |
| − | Teemad:
| |
| − | * [[Inimene uurib loodust]]
| |
| − | * [[Ainete ja kehade mitmekesisus]]
| |
| − | * [[Loodusnähtused]]
| |
| − | * [[Elus- ja eluta looduse seosed]]
| |
| − | | |
| − | [[Kategooria:Haridus:Oppeaine]]
| |
