Loodusõpetus:Vesi kui aine, vee kasutamine
| Loodusõpetus:Vesi kui aine, vee kasutamine | |
|---|---|
| Nimetus | Vesi kui aine, vee kasutamine |
| Maht | 18 |
| Ainevaldkond | Loodusained |
| Õppeaine | Loodusõpetus |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | II kooliaste |
| Klass | 5. klass |
| Seotud teemad | Vesi kui aine, vee kasutamine (EIS:lo:vka) |
Sisukord
Õppeprotsess Vesi kui aine, vee kasutamine
Eesmärgid
{{{eesmark}}}
Põhimõisted
- aine
- tahkis
- vedelik
- gaas
- aurumine
- veeldumine
- tahkumine
- sulamine
- soojuspaisumine
- märgamine
- kapillaarsus
- aine olek
- kokkusurutavus
- voolavus
- lenduvus
- põhjavesi
- allikas
- joogivesi
- setitamine
- sõelumine
- filtreerimine.
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Kirjeldab vee olekuid
- Nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri
- Teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise katseid
- Teeb juhendi järgi vee puhastamise katseid
- Selgitab põhjavee kujunemist
- Võrdleb katsega erinevate pinnaste vee läbilaskvust
- Kirjeldab joogivee saamise võimalusi
- Põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust
- Toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele
- Tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust
Õppematerjal
Selle teemaga (Vesi kui aine, vee kasutamine (EIS:lo:vka)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
{{{praktika}}}
Lõiming
Loodusõpetus. Lõiming I kooliastme teemadega „Inimese meeled ja avastamine“, „Aastaajad“ (tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine, veekogu), „Inimene“ (toitumine, hügieen); 6. klassi teemaga „Läänemeri elukeskkonnana“ (merevee omadused); 7. klassi teemaga „Ainete ja kehade mitmekesisus“ (ained ja segud). Keemia. Lõiming 8. klassi teemadega „Millega tegeleb keemia?“, „Oksiidid“, „Hapnik ja vesinik, nende tuntumad ühendid“. Füüsika. Lõiming 8. klassi optikaga: „Valguse murdumine“; mehaanikaga: „Liikumine ja jõud“; „Rõhumisjõud looduses ja tehnikas“; soojusõpetusega: „Aine ehituse mudel“, „Soojusliikumine“, „Soojusülekanne“, „Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused“.
Õppesisu
Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.
