Semantic search

This page or action requires Javascript to work, please enable Javascript in your browser or use a browser where this is supported so that functionality can be served and is provided as requested. For further assistance, please have a look at the noscript help page.

Search Clear all entries

	Teema	Õpitulemus
Füüsika:Tuumaenergia	Tuumaenergia (EstCORE:30141:41403)	Nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid Selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid Selgitab dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid Selgitab seose kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneb energiat tähendust Seostab kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneva energia teiste nähtustega Iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust Nimetab kiirguste erinevusi
Füüsika:Valguse murdumine	Valguse murdumine (EIS:F:3:valm)	Kirjeldab mõistete murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis tähtsaid tunnuseid Selgitab valguse murdumise seaduspärasust, s.o valguse üleminekul ühest keskkonnast teise murdub valguskiir sõltuvalt valguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole või pinna ristsirgest eemale Teeb eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega esemest suurendatud või vähendatud kujutise Töötleb katseandmeid Kirjeldab valguse murdumise tähtsaid tunnuseid Selgitab valguse murdumise seost teiste nähtustega Kasutab valguse murdumise seost teiste nähtustega probleeme lahendades Selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi Teab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse kasutatavat mõõtühikut Selgitab seose D=1/f tähendust Kasutab seost D=1/f probleeme lahendades Kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide ja valgusfiltrite otstarvet Toob kumerläätse, nõgusläätse, prillide ja valgusfiltrite kasutamise näiteid Kirjeldab tekkinud kujutist Konstrueerib katseseadme joonise, millele kannab eseme, läätse ja ekraani omavahelised kaugused
Füüsika:Valguse peegeldumine	Valguse peegeldumine (EIS:F:3:valp)	Nimetab mõistete langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid Toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta Teab peegeldumise ja valguse neeldumise tähtsaid tunnuseid Kirjeldab peegeldumise ja valguse neeldumise seost teiste nähtustega Kasutab peegeldumis ja valguse neeldumist praktikas Selgitab peegeldumisseadust (s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk võrdne langemisnurgaga) ja selle tähendust Kirjeldab peegeldumisseaduse õigsust kinnitavat katset Kasutab peegeldumisseadust praktikas
Füüsika:Valgusõpetus	Valgusõpetus (EstCORE:30143)	Selgitab Päikese kui valgusallika tähtsaid tunnuseid Selgitab mõistete valgusallikas, valgusallikate liigid ja liitvalgus olulisi tunnuseid Teab seose, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt tähendust
Füüsika:Vooluring	Vooluring (EIS:F:elop:vring)	Selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid Selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid Leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse Selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistus ja eritakistus tähendust ning mõõtmisviisi Selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid Toob näiteid takistite kasutamise kohta Selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid Toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta Korraldab eksperimendi mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget Teab pinge, elektritakistuse ja eritakistuse mõõtühikuid Põhjendab seost, et: a) voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus), kasutab seda probleeme lahendades Põhjendab seost, et: b) jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune (I = I1 = I2 = ...) ja ahela kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa kasutab seda probleeme lahendades Põhjendab seost, et: c) rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune (U = U1 = U2 = ...) ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa kasutab seda probleeme lahendades Põhjendab seost, et: d) juhi takistus R= l/S kasutab seda probleeme lahendades Arvutab eksperimendi korral takistust Töötleb eksperimendi voolutugevuse, pinge mõõtmise katseandmeid Teeb järeldusi eksperimendist voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta
Füüsika:Võnkumine ja laine	Võnkumine ja laine (EIS:F:vjl)	Kirjeldab nähtuste võnkumine, heli ja laine olulisi tunnuseid ning seost teiste nähtustega Nimetab mõistete võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus ja heli kiirus olulisi tunnuseid Korraldab eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist Töötleb katseandmeid Selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi Teab võnkeperioodi ja võnkesageduse kasutatavaid mõõtühikuid Teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta
Geograafia:Euroopa ja Eesti	Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia (EstCORE:30127)	Iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti, geograafilist asendit Seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega Kirjeldab jooniste, simulatsioonide, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust Iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis Iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis Nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud Nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil kõrgustikud Nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil kõrgemad tipud Kirjeldab kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi Võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi Nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.
Geograafia:Euroopa ja Eesti asustus	Euroopa ja Eesti asustus (EstCORE:30126)	Analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis Analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopas, sh Eestis Nimetab ning näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu Nimetab linnastumise põhjusi Toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis Toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide lahendamise kohta Euroopas, sh Eestis Võrdleb linna ja maa-asulaid Analüüsib linna- ja maaelu erinevusi
Geograafia:Euroopa ja Eesti kliima	Euroopa ja Eesti kliima	Iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled) Toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta Mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust Kirjeldab Euroopa, sh Eesti, kliima regionaalseid erinevusi Selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale Toob näiteid kliimamuutuste tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta
Geograafia:Euroopa ja Eesti majandus	Euroopa ja Eesti majandus (EstCORE:30128)	Rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel Analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ning puudusi elektrienergia tootmisel Toob näiteid Euroopa, sh Eesti, energiaprobleemide kohta Toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta Analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele Toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta Selgitab energiamajanduse tähtsust Toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale Teab energia säästmise võimalus Väärtustab säästlikku energia tarbimist Analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust Iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel
Geograafia:Euroopa ja Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus	Euroopa ja Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus	Toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta Iseloomustab mulda kui ressurssi Toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis Toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta Toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta Väärtustab Eesti tooteid Iseloomustab põllumajanduse arengu eeldusi Eestis Põhjendab põllumajanduse spetsialiseerumist
Geograafia:Euroopa ja Eesti rahvastik	Euroopa ja Eesti rahvastik (EstCORE:30129)	Analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti, rahvaarvu ja selle muutumist Iseloomustab ning analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi, järgi etteantud riigi, sh Eesti, rahvastikku ja selle muutumist Leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta Toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle tähtsuse kohta Selgitab rännete põhjusi Toob konkreetseid näiteid rännete kohta Eestist ja mujalt Euroopast Iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu Toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta Toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis Toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide lahendamise võimaluste kohta
Geograafia:Euroopa ja Eesti teenindus	Euroopa ja Eesti teenindus (EstCORE:30130)	Toob näiteid mitmesuguste teenuste kohta Iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti, turismi arengueeldusi ning turismimajandust Toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale Analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ning mitmesuguste kaupade veol Toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta Toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta Väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist Iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eestisisestes reisijate ning kaupade vedudes
Geograafia:Euroopa ja Eesti veestik	Euroopa ja Eesti veestik	Kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut Iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme Toob näiteid Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamise võimaluste kohta Selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist Selgitab põhjavee kasutamist kodukohas Selgitab põhjaveega seotud probleeme Eestis Teab soode levikut Euroopas, sh Eestis Selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust Kirjeldab Euroopa, sh Eesti, rannajoont ja veestikku Nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ning jõgesid
Geograafia:Geoloogia	Geoloogia (EIS:G:g)	Toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades Selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket Mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja valdab ettekujutust geoloogide tööst Kirjeldab jooniste järgi Maa siseehitust Toob näiteid Maa siseehituse uurimise võimaluste kohta Iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade liikumist Iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi Iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: maavärinaid Iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist Teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi Toob näiteid maavärinate ja vulkaanipursete tagajärgede kohta Oskab maavärinate ja vulkaanipursete võimaliku ohu puhul käituda Toob näiteid eelnimetatud maavarade kasutamise kohta Näitab kaardil maavärinate ja vulkaanipursete peamisi esinemispiirkondi Iseloomustab liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt Tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt
Geograafia:Kaardiõpetus	Kaardiõpetus (EIS:G:k)	Määrab ajavööndite kaardi järgi kellaaja erinevuse maakera eri kohtades Koostab lihtsa plaani etteantud kohast Kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi Leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist Kasutab atlase kohanimede registrit ning interaktiivsete kaartide puhul märksõnaotsingut Määrab suundi kaardil kaardivõrgu järgi Määrab suundi looduses kompassi järgi Mõõdab vahemaid kasutades kaardil erinevalt esitatud mõõtkava ning looduses sammupaari Määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid Leiab koordinaatide järgi asukoha
Geograafia:Kliima	Kliima (EIS:G:kl)	Teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat Iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust Selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale Toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele Leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta Teeb ilmaolude põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides Selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal Teab aastaaegade vaheldumise põhjusi Leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed Viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega Iseloomustab ning võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat Selgitab etteantud kohtade kliima erinevuste põhjusi
Geograafia:Loodusvööndid	Loodusvööndid (EIS:G:lv)	Kirjeldab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid Tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid Iseloomustab kaardi järgi loodusvööndite paiknemist Tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid Tunneb ära joonistel ja piltidel maastiku Tunneb ära joonistel ja piltidel taimed Tunneb ära joonistel ja piltidel loomad Tunneb ära joonistel ja piltidel mullad Teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi Võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes Selgitab liustike tekkepõhjusi Kirjeldab liustike paiknemist Selgitab liustike tähtsust Toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikmõju kohta erinevates loodusvööndites Toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikmõju kohta erinevates mäestikes Kirjeldab teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust Võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ja nendevahelisi seoseid
Geograafia:Pinnamood	Pinnamood (EIS:G:p)	Iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi Toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel Toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevate riskide ning nende vältimise võimaluste kohta On omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest Nimetab ning leiab kaardil mäestikud Nimetab ning leiab kaardil mägismaad Nimetab ning leiab kaardil kõrgemad tipud Nimetab ning leiab kaardil tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud) Kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi Seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega
Geograafia:Rahvastik	Rahvastik (EstCORE:50090)	Iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit Nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike ja linnu Iseloomustab kaardi ja jooniste ja simulatsioonide järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist Toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta Väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone Leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad Iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis Kirjeldab linnastumist Toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta
Geograafia:Veestik	Veestik (EIS:G:v)	Seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutusi kliimaga Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused Põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide, järgi veetaseme muutumist jões Iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad Iseloomustab järvede ja veehoidlate kasutamist Iseloomustab veeringet Selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele Toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta Iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel
Harilik murd. Hariliku murru laiendamine ja taandamine	Hariliku murru põhiomadused ja tehted nendega (EIS:M:7:1)	Tunneb algebrakise murru mõistet Tunneb hariliku murru mõistet Taandab ja laiendab harilikku murdu
Inglise keel: III kooliaste		Mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist Oskab kirjeldada kogemusi Oskab kirjeldada sündmusi Oskab kirjeldada unistusi Oskab kirjeldada eesmärke Oskab lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti Oskab lühidalt põhjendada ja selgitada oma plaane Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal Saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtluses enamasti hakkama Tugineb suhtluses õpitava keele maa kultuuritavadele Tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu Loeb võõrkeelset eakohast kirjandust Vaatab võõrkeelseid filme ja telesaateid Kuulab võõrkeelseid raadiosaateid Kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid vajaliku info otsimiseks teisteski valdkondades ja õppeainetes Töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas Hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi Hindab seatud eesmärke Kohandab oma õpistrateegiaid võõrkeelt õppides
Keemia: Happed ja alused – vastandlike omadustega ained	Happed ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)	Seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ) Mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida) Järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid Mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu) Tunneb valemi järgi happeid Tunneb valemi järgi hüdroksiide Hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi Määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline) Toob näiteid tuntumate hapete kasutamise kohta igapäevaelus Toob näiteid tuntumate aluste kasutamise kohta igapäevaelus Toob näiteid tuntumate soolade kasutamise kohta igapäevaelus Koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid Korraldab hapete ja aluste vahelisti reaktsioone ohutult Koostab hüdroksiidide nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi) Koostab soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi)
Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)	Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses) Loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis Selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust Koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel) Teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks Teab metallide ja mittemetalide paiknemist perioodilisustabelis Eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid) Selgitab aine valemi põhjal aine koostist Eristab ioone neutraalsetest aatomitest Seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) Toob näiteid metallide kasutamise kohta igapäevaelus Toob näiteid mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus Selgitab ioonide tekkimist Selgitab iooni laengut Teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus Toob näiteid molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete kohta Seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid
Keemia:Aine hulk. Moolarvutused	Aine hulk, moolarvutused (EIS:K:mool)	Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot Tunneb põhilisi aine hulga ühikuid (mol, kmol) Tunneb põhilisi aine massi ühikuid ( g, kg, t) Tunneb põhilisi ruumala ühikuid ( cm3, dm3, m3, ml, l) Teeb vajalikke ühikute teisendusi Teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel Mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides Mõistab reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade ehk moolide arvude suhe) Põhjendab arvutusülesannete lahenduskäiku Hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust Teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi Põhjendab aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel tehtud arvutusi Lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ja reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust) Teeb arvutusülesannetes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel
Keemia:Anorgaaniliste ainete põhiklassid	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)	Kasutab info saamiseks lahustuvustabelit Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades) Seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonidega Seostab aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses Kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi Kirjeldab mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) omadusi Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi Analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi Analüüsib saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt) Analüüsib võimalikke keskkonna säästmise meetmeid Selgitab temperatuuri mõju gaaside lahustuvusele vees Selgitab temperatuuri mõju (enamiku) soolade lahustuvusele vees Eristab tugevaid ja nõrku happeid Eristab tugevaid ja nõrku aluseid Kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainete vahelisi reaktsioone põhjendades Kasutab aineklasside vahelisi seoseid vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires) Korraldab aineklasside vahelisi reaktsioone ohutult Selgitab mõningate tähtsamate (eelnimetatud) ühendite kasutamist igapäevaelus
Keemia:Hapnik ja vesinik. Oksiidid	Hapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)	Seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees) Koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides Kirjeldab hapniku põhilisi omadusi Kirjeldab vesiniku põhilisi omadusi Määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid Koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide valemeid Koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga Toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3) Selgitab hapniku rolli eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias) Analüüsib osoonikihi tähtsust Analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjel
Keemia:Happed ja alused - vastandlike omadustega ained	Happed ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)	Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide Seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ) Koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi) Mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida) Hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline) Toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus Järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid Koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult Mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu)
Keemia:Millega tegeleb keemia?	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)	Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid) Eristab lahuseid ja pihuseid Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus Liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal Võrdleb aineid füüsikaliste omaduste põhjal Tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi Mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust Tunneb tähtsamaid laborivahendeid Kasutab laborivahendeid praktilisi töid tehes õigesti Toob näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses Toob näiteid lahuste ning pihuste kohta igapäevaelus
Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid	Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)	Teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks Oskab tuua hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete materjalide kohta näiteid igapäevaelust Kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) Kirjeldab süsivesinike kasutusalasid (kütused, määrdeained) Selgitab süsivesinike praktilisi kasutamise võimalusi Koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid Koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) Hindab etanooli füsioloogilist toimet Hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus Võrdleb süsiniku lihtainete omadusi Põhjendab süsiniku lihtainete omadusi Võrdleb süsinikoksiidide omadusi Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid Koostab etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandi Koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite arvu järgi Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust Teeb katseid etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide uurimiseks
Keemia:Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)	Selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist) Hindab eluks vajalike sahhariidide rolli elusorganismides Hindab eluks vajalike rasvade rolli elusorganismides Hindab eluks vajalike valkude rolli elusorganismides Analüüsib süsinikuühendite kasutamise võimalusi kütusena Eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodusõpetuses) Iseloomustab tuntumaid süsinikuühendeil põhinevaid materjale (kiudained, plastid) Analüüsib tuntumatel süsinikuühenditel põhinevate materjalide põhiomadusi Analüüsib tuntumatel süsinikuühenditel põhinevate materjalide kasutamise võimalusi Mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust Analüüsib keskkonna säästmise võimalusi Põhjendab sahhariidide, rasvade, valkude muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab neid teadmisi varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga)
Keemia:Tuntumaid metalle	Tuntumaid metalle (EIS:K:metal)	Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega Seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis Koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus) Seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse) Eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle Hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas Teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks Võrdleb metalli ja hapete vaheliste reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) Seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega Seostab kiiruse erinevust reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus) Teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana Teab hapniku käitumist oksüdeerijana Hindab tuntumate metallide rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Hindab sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus Nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid Selgitab korrosioonitõrje võimalusi
Kehaline kasvatus: Kergejõustik		Sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe Sooritab hoojooksult palliviske (7. kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke Jookseb kiirjooksu stardikäsklustega Suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).
Kehaline kasvatus: Kergejõustik (IIKA)	Kergejõustik	Jookseb kiirjooksu stardikäsklustega Sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus Sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe Sooritab hoojooksult palliviske Jookseb järjest 9 minutit.
Kehaline kasvatus: Liikumis- ja sportmängud (IIKA)	Liikumis- ja sportmängud (EstCORE:30254)	Mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid Mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpetaja koostatud kontrollharjutuse Mängib sportmängudeks ette valmistavaid liikumismänge Sooritab teatevõistluse palliga Sooritab põrgatused takistuste vahelt korvpallis Sooritab põrgatused sammudelt viske korvile korvpallis Sooritab ülaltsöödud paarides võrkpallis Sooritab alt-eest pallingu võrkpallis Sooritab palli söötmise jalgpallis Sooritab palli peatamise jalgpallis
Kehaline kasvatus: Orienteerumine	Orienteerumine (EstCORE:30255)	Läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt Valib sobiva liikumistempo ja -viisi Valib sobiva teevariandi maastikul Kirjeldab mälu järgi läbitud orienteerumisrada. Oskab määrata suunda kompassiga Oskab lugeda kaarti ja maastikku
Kehaline kasvatus: Orienteerumine (IIKA)	Orienteerumine (EstCORE:30255)	Oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi Teab põhileppemärke (10–15) Orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas Arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi Oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.
Kehaline kasvatus: Sportmängud	Liikumis- ja sportmängud (EstCORE:30254)	Sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente Sooritab läbimurded paigalt korvpallis Sooritab läbimurded liikumiselt korvpallis Sooritab ülalt pallingu Sooritab ülalt ründelöögi Rakendab võrkpallis vastuvõtu tehnikat Mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid Mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi
Kehaline kasvatus: Suusatamine	Suusatamine (EstCORE:30259)	Suusatab kepitõuketa uisusamm-sõiduviisiga tempovarianti Läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi. Suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga Suusatab paaristõukelise kahesammulise sõiduviisiga
Kehaline kasvatus: Suusatamine (I KA)	Suusatamine (EstCORE:30259)	Suusatab vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga Laskub mäest põhiasendis Läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3 km (P) distantsi. Suusatab paaristõukelise sõiduviisiga
Kehaline kasvatus: Suusatamine (IIKA)	Suusatamine (EstCORE:30259)	Suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga Sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis Sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde Sooritab teatevahetuse teatesuusatamises Läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi. Suusatab vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga Suusatab paaristõukelise kahesammulise uisusammuga
Kehaline kasvatus: Tantsuline liikumine	Tantsuline liikumine (EstCORE:30260)	Tantsib õpitud paaristantse Tantsib õpitud rühmatantse Tantsib kombinatsioone autoritantsudest Arutleb eri tantsustiilide üle Teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone
Kehaline kasvatus: Tantsuline liikumine (IIKA)	Tantsuline liikumine (EstCORE:30260)	Tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh eesti ja teiste rahvaste tantse Kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist.
Kehaline kasvatus: Teadmised spordist ja liikumisviisidest		Selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele Selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju töövõimele Järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeninõudeid Järgib kehalisi harjutusi tehes ohutusnõudeid Oskab vältida ohuolukordi Teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetuste puhul Teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate traumade puhul Oskab anda elementaarset esmaabi Järgib liikumisel/sportimisel sellekohaseid reegleid Järgib liikumisel/sportimisel sellekohaseid võistlusmäärusi Analüüsib enda kehalist vormisolekut Valib liikumisharrastusele eesmärgi Valib endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi Osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides Oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel Arendab enda kehalisi võimeid
Kehaline kasvatus: Teadmised spordist ja liikumisviisidest (IIKA) spordist ja liikumisviisidest	Teadmised spordist ja liikumisviisidest	Tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel Teab, mida tähendab aus mäng spordis Selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele Kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning enda kehalist aktiivsust/liikumisharrastust Mõistab ohutusnõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses Mõistab hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses Teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes Teab, kuidas vältida ohuolukordi sportides Teab, mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral Suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi Suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid rühiharjutusi Oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne Sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga Valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid Nimetab Eestis toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi Nimetab maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi Teab tähtsamaid fakte antiikolümpiamängudest Teab tähtsamaid fakte Eesti üld- ja noorte tantsupidudest
Kehaline kasvatus: Uisutamine	Uisutamine (EstCORE:30262)	Suudab uisutada järjest 9 minutit Mängib ringetti ja/või jäähokit. Uisutab tagurpidi ja tagurpidi ülejalasõitu
Kehaline kasvatus: Uisutamine (IIKA)	Uisutamine (EstCORE:30262)	Sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale Kasutab uisutades sahkpidurdust Uisutab järjest 6 minutit.
Kehaline kasvatus: Uisutamine (IKA)	Uisutamine (EstCORE:30262)	Libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel Oskab sõitu alustada ja lõpetada Uisutab järjest 4 minutit.
Kehaline kasvatus: Võimlemine (IIKA)		Sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel Hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes Sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T) Sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel Sooritab harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil (P) Sooritab õpitud toenghüpet (hark- või kägarhüpe).

Semantic search

Query log