Keemia:Millega tegeleb keemia?
| Keemia:Millega tegeleb keemia? | |
|---|---|
| Nimetus | Keemiaõpe põhikoolis: Millega tegeleb keemia? |
| Maht | 11 |
| Ainevaldkond | Loodusained |
| Õppeaine | Keemia |
| Haridusaste | PõhiharidusProperty "Haridus:seotudHaridusaste" (as page type) with input value "Põhiharidus" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process. |
| Kooliaste | III kooliaste |
| Klass | 8. klass |
| Seotud teemad | Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis) |
Sisukord
Õppeprotsess Keemiaõpe põhikoolis: Millega tegeleb keemia?
Eesmärgid
Sissejuhatavast teemast saavad õpilased ülevaate keemia kui õppeaine uurimisvaldkonnast, mõistavad ainete keemiliste ja füüsikaliste omaduste erinevust ning saavad esmase ettekujutuse keemiliste reaktsioonidega seotud nähtustest. Eesmärk pole mitte niivõrd uute teadmiste omandamine, kuivõrd tutvumine keemiliste nähtustega ja nende uurimisega. Keemiakatseid tehes omandavad õpilased vajalikke töövõtteid ning õpivad järgima tähtsamaid laboritöö ohutusnõudeid. Arvutusülesannete lahendamisega õpitakse rakendama matemaatikas omandatud teadmisi ja oskusi lahuste protsendilise koostisega seotud arvutustes.
Põhimõisted
- kemikaal
- lahusti
- lahustunud aine
- pihus
- emulsioon
- suspensioon
- aerosool
- vaht
- tarre
- lahuse massiprotsent
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Võrdleb aineid füüsikaliste omaduste põhjal
- Liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal
- Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi
- Tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi
- Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus
- Mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust
- Tunneb tähtsamaid laborivahendeid
- Kasutab laborivahendeid praktilisi töid tehes õigesti
- Eristab lahuseid ja pihuseid
- Toob näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses
- Toob näiteid lahuste ning pihuste kohta igapäevaelus
- Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid)
Õppematerjal
Selle teemaga (Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: Soovitatavad lingid 1. IKT ülesandena oleks hea valmistada lahustuvuskõver mõnes analüüsiprogrammis (MS Excel, Libre Office, ühistööna Google Drive’i keskkonnas vm). 3 2. Erinevaid materjale vt www.koolielu.ee http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/36921409 3. 100+ katset keemias (näidiskatseid saab valida enda soovi kohaselt), http://www.chemicum.com/ava.htm 4. Simulatsioon: ainete agregaatolekud, http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter 5. Simulatsioon: tihedus, http://phet.colorado.edu/en/simulation/density 6. Simulatsioon: ainete agregaatolekud, http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter-basics 7. http://lab.concord.org/embeddable.html#interactives/samples/4-100-atoms-conceptual.json 8. http://concord.org/stem-resources/solubility 9. http://www.periodicvideos.com/ 10. Erinevad videod youtube’is, nt: a) Mis on keemia: https://www.youtube.com/watch?v=j7d6RETP6PQ b) Päev keemiata https://www.youtube.com/watch?v=rDzzSaHTtXQ c) Ühe minuti loeng: „Mis on Sinu hambapastas“: https://www.youtube.com/watch?v=yu6l6fN_yv4&list=PLDBvOYGTQtryl6nABSLgIZPthfSi0ueDR&ind ex=25 d) Ühe minuti loeng: „Millest koosneb muld“ https://www.youtube.com/watch?v=UUPb8EeNNtQ&list=PLDBvOYGTQtryl6nABSLgIZPthfSi0ueDR&i ndex=31 e) Ühe minuti loeng: „Teadus, lihtne või keeruline“ https://www.youtube.com/watch?v=6XTKbL3mXkw&list=PLDBvOYGTQtryl6nABSLgIZPthfSi0ueDR&i ndex=36
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
Õppetegevus ja metoodilised soovitused: 1) ainete füüsikaliste omaduste (soojus- ja elektrijuhtivuse, kõvaduse, sulamis- või keemistemperatuuri jms) määramine ning lahustuvuse uurimine (kvalitatiivselt) sh digitaalselt kogutud informatsiooni põhjal ning kasutades eesmärgistatult olemasolevaid simulatsioone ja videosid; 2) keemiliste reaktsioonide esilekutsumise tingimuste ja reaktsioonitunnuste uurimine keemiliste reaktsioonide tunnuseid saab uurida ka interneti või arvutiprogrammide abil nt 100+ katset keemias abil, rühmatöödes on võimalik kasutada erinevaid digitaalseid keskkondasid; 3) põhiliste ohutusnõuetega tutvumine keemiakatsete tegemisel kasutades sealjuures erinevaid videosid, rühmas töötamiseks sobivad erinevad ühistöö keskkonnad 4) eri tüüpi pihuste valmistamine ja uurimine sh digitaalselt kogutud andmete ja informatsiooni põhjalsaab koostada erinevaid digitaalseid arengumappe; 5) lahuste protsendilise koostisega seotud arvutusülesannete lahendamine, lähtudes lahuse ja lahustatud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisest seosest. Tähelepanu tuleb seejuures pöörata osa ja terviku vahekorra mõistmisele, et mitte omandada üksnes kindla algoritmi järgi arvutamise võtteid.
Eeldused
Varem õpitu, millele õppes toetutakse 1. Tugineda saab loodusõpetuses, eriti 7. klassi loodusõpetuses õpitule ainete füüsikaliste omaduste kohta. 2. 5. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: vee omadused, vee olekud ja nende muutumine, vedela ja gaasilise aine omadused. 3. 7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: puhas aine, ainete segu, mittesegunevad vedelikud, ainete lahustumine vedelikes, gaaside lahustumine vedelikes, ainete eraldamine segust, inimtegevus õhu ja vee saastamisel ning puhastamisel, sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine. 4. Lahuste protsendilist koostist arvutades toetutakse matemaatikas omandatud teadmistele ja oskustele, sh protsendi mõiste rakendamisele.
Õppevahendid
Õppevahendid: ainete füüsikaliste omaduste uurimiseks vajalikud ained ja katsevahendid, termomeeter reageerivate ainete temperatuuri määramiseks, reaktiivid ja katsevahendid pihuste saamiseks ning uurimiseks, ohutusnõuete plakat, sh erinevad digitaalsed info kogumise vahendid.
Praktilised tööd
1) ainete füüsikaliste omaduste uurimine ja kirjeldamine (agregaatolek, sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus vee suhtes, värvus jt); 2) eri tüüpi pihuste valmistamine (suspensioon, emulsioon, vaht jms), nende omaduste uurimine; 3) keemilise reaktsiooni tunnuste uurimine.
Lõiming
Loodusõpetus. Puhas aine, ainete segu, lahus, ainete olekud ja füüsikalised omadused. Bioloogia. Pihussüsteemid meie ümber. Matemaatika. Protsentarvutused, graafikute lugemine ning koostamine. Geograafia. Atmosfäär ja õhu koostis, happevihmad, vee olekud ja veeringe, maailmamere soolsus, soolajärved, põhjavesi ja mineraalvesi, karstinähtused.
Õppesisu
Keemia meie ümber. Ainete füüsikalised omadused (7. klassi loodusõpetuses õpitu rakendamine ainete omaduste uurimisel). Keemilised reaktsioonid ja nende tunnused. Põhilised ohutusnõuded. Kemikaalide kasutamine laboritöödes ja argielus. Ohutusnõuete järgimise vajalikkus.Tähtsamad laborivahendid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ning nende kasutamine praktilistes töödes. Lahused ja pihused, pihuste alaliigid (vaht, aerosool, emulsioon, suspensioon), tarded. Lahused ja pihused looduses ning igapäevaelus. Lahuste protsendilise koostise arvutused (massi järgi).
