Keemia (2014)

Keemia õpitulemused

III kooliaste

1. ...lisa siia õpiväljundite kokkuvõte...

Keemia õpitulemuste lahtikirjutus

Keemia õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega.

III kooliaste, 8. klass

Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid)

Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)

	Schema:name	Haridus:seotudAinevaldkond	Haridus:seotudHaridusaste	Haridus:seotudOppeaine	Haridus:kooliaste
Algatab nii suhtlust kui ka teemasid	Algatab nii suhtlust kui ka teemasid			Eesti keel	III kooliaste
Analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteid	analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke näiteid			Bioloogia	IV kooliaste
Analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid	Analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevuses	Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust inimtegevuses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust looduses	Analüüsib bakterite ja algloomade tähtsust looduses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes	Analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest	Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele	Analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib disainiobjekte esteetilisuse seisukohast	Analüüsib disainiobjekte esteetilisuse seisukohast			Kunst	III kooliaste
Analüüsib disainiobjekte uuenduslikkuse seisukohast	Analüüsib disainiobjekte uuenduslikkuse seisukohast			Kunst	III kooliaste
Analüüsib disainiobjekte ökoloogilisuse seisukohast	Analüüsib disainiobjekte ökoloogilisuse seisukohast			Kunst	III kooliaste
Analüüsib eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi	analüüsib eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi			Muusika	III kooliaste
Analüüsib enda ja oma pere tarbimist	analüüsib enda ja oma pere tarbimist			Loodusõpetus	II kooliaste
Analüüsib enda kehalist vormisolekut	Analüüsib enda kehalist vormisolekut			Kehaline kasvatus	III kooliaste
Analüüsib eri ajastute kunstiteoseid näitusel	Analüüsib eri ajastute kunstiteoseid näitusel			Kunstiõpetus: III kooliaste	III kooliaste
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevuses	Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevuses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses	Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses	Analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa inimtegevuses	Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa inimtegevuses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses	Analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib etteantud piirkonna looduslike tingimuste ja majanduse seoseid					III kooliaste
Analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla	Analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta	Analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme	Analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib inimtegevuse mõju keskkonnale	Analüüsib inimtegevuse mõju keskkonnale			Tehnoloogiaõpetus	III kooliaste
Analüüsib inimtegevuse mõju loodusele	Analüüsib inimtegevuse mõju loodusele			Tehnoloogiaõpetus	III kooliaste
Analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust	Analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust			Matemaatika	I kooliaste
Analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest	Analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis	Analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis			Geograafia	III kooliaste
Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot	Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot			Keemia	III kooliaste
Analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid	Analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib keskkonna säästmise võimalusi	Analüüsib keskkonna säästmise võimalusi			Keemia	III kooliaste
Analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel	Analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu	Analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib linna- ja maaelu erinevusi	Analüüsib linna- ja maaelu erinevusi			Geograafia	III kooliaste
Analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopas, sh Eestis	Analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopas, sh Eestis			Geograafia	III kooliaste
Analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele	Analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele			Geograafia	III kooliaste
Analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid	Analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib muusikat kirjalikult või muul looval viisil	analüüsib muusikat kirjalikult või muul looval viisil			Muusika	III kooliaste
Analüüsib muusikat suuliselt	Analüüsib muusikat suuliselt			Muusika	III kooliaste
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi	Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusi			Keemia	III kooliaste
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusi	Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusi			Keemia	III kooliaste
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täites	Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täites			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla eritusfunktsiooni täites.väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi					III kooliaste
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kaitsefunktsiooni täites	Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kaitsefunktsiooni täites			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kompimisfunktsiooni täites	Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla kompimisfunktsiooni täites			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla termoregulatsiooni funktsiooni täites	Analüüsib naha ehituse ning talitluse kooskõla termoregulatsiooni funktsiooni täites			Bioloogia	III kooliaste
Analüüsib oma eagrupile mõeldud visuaalse meedia sõnumeid	analüüsib oma eagrupile mõeldud visuaalse meedia sõnumeid			Kunst	II kooliaste
Analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjel	Analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjel			Keemia	III kooliaste
Analüüsib osoonikihi tähtsust	Analüüsib osoonikihi tähtsust			Keemia	III kooliaste
... rohkem tulemusi

1. Võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal;
2. Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi;
3. Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus;
4. Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;
5. Eristab lahuseid ja pihuseid;
6. Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid.

Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

1. Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
2. seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
3. seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
4. teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
5. eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
6. eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7. selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
8. teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.

Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias), analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel; 
2. kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;
3. seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);
4. määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide  valemeid;
5. koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;
6. koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3).

Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide;
2. seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
3. mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
4. hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
5. toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
6. järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
7. koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult;
8. mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).

Tuntumaid metalle

1. Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;
3. teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus);
4. seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
5. teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana;
6. koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);
7. hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
8. seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

Töökava näidis

Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_8._klass

III kooliaste, 9. klass

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. ...

Aine hulk. Moolarvutused

1. ...

Süsinik ja süsinikuühendid

1. ...

Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena

1. ...

Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks

Põhjendused ja selgitused

Töökava näidis

Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_9._klass