Keemia

Keemia
Nimetus	Keemia
Ainevaldkond	Loodusained

Eesmärgid

1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
2. suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
3. kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
4. kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;
5. omandab põhikooli tasemele vastava loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh funktsionaalse kirjaoskuse keemias; # rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
6. tunneb keemiaga seotud eluvaldkondi ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides;
7. suhtub probleemide lahendamisesse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Teemad

Selle ainega on seotud järgnevad teemad.

Põhiharidus

• Aatom, ainete ehitus (EstCORE:30144)
• Aatomi ehitus (EstCORE:30144:41445)
• Aatomite ja ioonide erinevus (EstCORE:30144:41446)
• Aine hulk, mool (EstCORE:30145:41457)
• Aine hulk, moolarvutused (EstCORE:30145)
• Aine massi jäävus (EstCORE:30145:41458)
• Ainekoguste ühikud ja nende teisendused (EstCORE:30145:41459)
• Ainete füüsikalised omadused (EstCORE:30149:41509)
• Ainete lahustuvus vees (EstCORE:30146:41464)
• Alkoholid (EstCORE:30150:41517)
• Alused (EstCORE:30146:41465)
• Aluste keemilised omadused (EstCORE:30146:41466)
• Aluste liigitamine (EstCORE:30146:41467)
• Aminohapped ja valgud (EstCORE:30150:41518)
• Anorgaanilised ühendid igapäevaelus (EstCORE:30146:41468)
• Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EstCORE:30146)
• Ehitusmaterjalid (EstCORE:30146:41469)
• Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (EstCORE:30150:41519)
• Gaasi molaarruumala (EstCORE:30145:41460)
• Gaaside kogumise võtteid (EstCORE:30147:41490)
• Hapete keemilised omadused (EstCORE:30146:41470)
• Hapnik (EstCORE:30147:41491)
• Hapnik ja vesinik, oksiidid (EstCORE:30147)
• Happed (EstCORE:30146:41471)
• Happed argielus (EstCORE:30146:41472)
• Happed ja alused (EstCORE:30148)
• Happed, alused ja soolad igapäevaelus (EstCORE:30148:41500)
• Happed,nende koostis (EstCORE:30148:41501)
• Happelised ja aluselised oksiidid (EstCORE:30146:41473)
• Happeliste ja aluseliste oksiidide reageerimine veega (EstCORE:30146:41474)
• Happesademed (EstCORE:30146:41475)
• Hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained (EstCORE:30150:41520)
• Hüdroksiidide koostis ja nimetused (EstCORE:30146:41476)
• Hüdroksiidide koostis ja nimetused (EstCORE:30148:41502)
• Ioonide teke, ioonide laengud (EstCORE:30144:41447)
• Ioonsed ained, iooniline side (EstCORE:30144:41448)
• Karboksüülhapped (EstCORE:30150:41521)
• Kasvuhoonegaasid (EstCORE:30150:41522)
• Keemia meie ümber (EstCORE:30149:41510)
• Keemiline side (EstCORE:30144:41449)
• Keemilised elemendid, nende tähised (EstCORE:30144:41450)
• Keemilised reaktsioonid (EstCORE:30149:41511)
• Keskkonna saastumine raskmetallide ühenditega (EstCORE:30146:41477)
• Laborivahendid (EstCORE:30149:41512)
• Lahused ja pihused looduses ning igapäevaelus (EstCORE:30149:41513)
• Lahuste pH-skaala (EstCORE:30148:41503)
• Lahuste protsendilise koostis (EstCORE:30149:41514)
• Lahuste protsendilise koostise arvutused (EstCORE:30146:41478)
• Lahustuvustabel (EstCORE:30146:41479)
• Liht- ja liitained (EstCORE:30144:41451)

... rohkem tulemusi

Keskharidus

• Aatomi ehitus (EstCORE:50092:60601)
• Aine ehitus (EstCORE:50092)
• Aine ehitus ja füüsikalised omadused (EstCORE:50092:60602)
• Ainete lahustumisprotsess (EstCORE:50097:60614)
• Aktiveerimisenergia (EstCORE:50096:60610)
• Aldehüüdid (EstCORE:50101:60634)
• Alkaanid (EstCORE:50102:60641)
• Alkoholid (EstCORE:50102:60642)
• Asendatud karboksüülhapped (EstCORE:50101:60635)
• Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (EstCORE:50096:60611)
• Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid (EstCORE:50097:60615)
• Elektrolüüs (EstCORE:50099:60622)
• Halogeeniühendid (EstCORE:50102:60643)
• Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes (EstCORE:50097:60616)
• Isomeeria (EstCORE:50102:60644)
• Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid (EstCORE:50101:60636)
• Keemia ja karjäärivalikud (EstCORE:50095:60607)
• Keemia kui teaduse kujunemine (EstCORE:50095:60608)
• Keemia, teadus ja karjäärivalikud (EstCORE:50095)
• Keemiline tasakaal ja selle nihkumine (EstCORE:50096:60612)
• Keemilise reaktsiooni kiirus (EstCORE:50096:60613)
• Keemilise sideme liigid (EstCORE:50092:60603)
• Keemilised reaktsioonid (EstCORE:50096)
• Keemilised reaktsioonid lahustes (EstCORE:50097)
• Keemilised vooluallikad (EstCORE:50099:60623)
• Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses (EstCORE:50097:60617)
• Korrosioon (EstCORE:50099:60624)
• Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud, alkaanid (EstCORE:50102:60645)
• Lisandite arvestamine moolarvutustes (EstCORE:50099:60625)
• Metallid (EstCORE:50099)
• Metallid ja nende ühendid igapäevaelus (EstCORE:50099:60626)
• Metallide füüsikalised ja keemilised omadused (EstCORE:50099:60627)
• Metallide keemilise aktiivsuse võrdlus (EstCORE:50099:60628)
• Metallide pingerida (EstCORE:50099:60629)
• Metallide saamine maagist (EstCORE:50099:60630)
• Mittemetallid (EstCORE:50100)
• Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused (EstCORE:50100:60632)
• Mittemetallide keemiline aktiivsus (EstCORE:50100:60633)
• Molaarne kontsentratsioon (EstCORE:50097:60618)
• Molekulidevahelised jõud (EstCORE:50092:60604)
• Orgaanilised ained meie ümber (EstCORE:50101)
• PH (EstCORE:50097:60619)
• Perioodilisustabel (EstCORE:50092:60605)
• Polükondensatsioon (EstCORE:50101:60637)
• Primaarsed amiinid (EstCORE:50102:60646)
• Protolüütiline teooria (EstCORE:50097:60620)
• Rasvad (EstCORE:50101:60638)
• Saagise arvutamine (EstCORE:50099:60631)
• Sahhariidid (EstCORE:50101:60639)
• Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamine (EstCORE:50102:60647)

... rohkem tulemusi

III kooliaste

• Aatomi ehitus (EIS:K:ehitus:1)
• Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
• Aatommass ja molekulmass (EIS:K:ehitus:7)
• Aine hulk, mool. Aine koguste ühikud (EIS:K:mool:1)
• Aine hulk, moolarvutused (EIS:K:mool)
• Aineklassid ja ainenimetused (EIS:K:anorg:9)
• Alused. Lagunemisreaktsioonid (EIS:K:anorg:3)
• Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. (EIS:K:anorg:10)
• Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
• Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal (EIS:K:mool:3)
• Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (EIS:K:sysr:1)
• Etanooli füsioloogiline toime (EIS:K:sysi:6)
• Ettekujutus polümeeridest (EIS:K:sysi:4)
• Hapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
• Hapnik kui oksüdeerija (EIS:K:HO:1)
• Hapnik, selle omadused ja roll eluslooduses (EIS:K:HO:6)
• Happed (EIS:K:hape:1)
• Happed ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
• Happed, alused ja soolad igapäevaelus (EIS:K:hape:6)
• Happed, happed argielus (EIS:K:anorg:2)
• Hüdroksiidid, leelised. (EIS:K:hape:3)
• Ioonid, ioonsed ained (EIS:K:ehitus:8)
• Keemia argielus (EIS:K:mis:6)
• Keemia ja elukeskkond (EIS:K:sysr:7)
• Keemia meie ümber. Füüsikalised omadused (EIS:K:mis:1)
• Keemiline reaktsioon kui keemiline keel. (EIS:K:mool:4)
• Keemiline side (EIS:K:ehitus:6)
• Keemilised elemendid (EIS:K:ehitus:2)
• Keemilised reaktsioonid ja nende tunnused (EIS:K:mis:2)
• Kemikaalide kasutamine laboritöödes, ohutusnõuded, laborivahendid (EIS:K:mis:5)
• Lahused ja pihused (EIS:K:mis:3)
• Lahuste koostise arvutamine (tiheduse arvestamisega) (EIS:K:lahustub:2)
• Lahuste ph-skaala (EIS:K:hape:4)
• Lahuste protsendilise koostise arvutused (EIS:K:mis:4)
• Lahustumisprotsess, lahustumise soojusefekt (EIS:K:lahustub:1)
• Lahustumisprotsess, lahustuvus (EIS:K:lahustub)
• Liht- ja liitained. Molekulid, aine valem (EIS:K:ehitus:5)
• Mahuprotsent (EIS:K:lahustub:3)
• Metallid ja mittemetallid (EIS:K:ehitus:4)
• Metallid kui redutseerijad (EIS:K:metal:2)
• Metallid, metalliline side (EIS:K:metal:1)
• Metallide iseloomulikud omadused (EIS:K:metal:6)
• Metallide korrosioon (EIS:K:metal:5)
• Metallide pingerida (EIS:K:metal:4)
• Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
• Molaarmass, gaasi molaarruumala (EIS:K:mool:2)
• Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained (EIS:K:ehitus:9)
• Neutralisatsioonireaktsioon (EIS:K:hape:2)
• Ohutusnõuded tugevate hapete ja leeliste kasutamisel (EIS:K:hape:7)
• Oksiidid (EIS:K:HO:2)

... rohkem tulemusi

Gümnaasium

• Aine ehitus (EIS:K:1)
• Ainete füüsikaliste omaduste sõltuvus ainete ehitusest (EIS:K:1:5)
• Ainete lahustumisprotsess (EIS:K:lahus:1)
• Aldehüüdid kui alkoholide oksüdeerumissaadused (EIS:K:6:3)
• Alkaanid, nomenklatuuri põhimõtted, isomeeria (EIS:K:5:2)
• Aminohapped ja valgud (EIS:K:biol:3)
• Arvutused reaktsioonivõrrandi järgi (keemiatööstuses või igapäevaelus) (EIS:K:praktika:5)
• Asendatud alkaanid, nende omaduste sõltuvus struktuurist (EIS:K:5:3)
• Asendatud karboksüülhapped ja nende funktsionaalderivaadid (EIS:K:6:2)
• Bioloogiliselt olulised ained (EIS:K:biol)
• Cis-transisomeeria (EIS:K:biol:5)
• Di- ja polüsahhariidid, nende hüdrolüüs (EIS:K:biol:1)
• Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (EIS:K:2:2)
• Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid (EIS:K:lahus:2)
• Elektrolüüs (EIS:K:praktika:2)
• Füüsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias (EIS:K:sissej:2)
• Hapete ja aluste protolüütiline teooria (EIS:K:lahus:3)
• Happed, alused ja soolad looduses ja igapäevaelus (EIS:K:lahus:6)
• Informatsioon perioodilisustabelist ja selle tõlgendamine (EIS:K:1:2)
• Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes (EIS:K:lahus:4)
• Keemia kui teaduse kujunemine (EIS:K:sissej:1)
• Keemiaga seotud karjäärivalikud (EIS:K:sissej:3)
• Keemiline tasakaal ja selle nihkumine (EIS:K:2:4)
• Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid (EIS:K:2:3)
• Keemilise sideme liigid. Vesinikside (EIS:K:1:3)
• Keemilised protsessid praktikas (EIS:K:praktika)
• Keemilised vooluallikad (EIS:K:praktika:4)
• Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud (EIS:K:5:4)
• Lahuse molaarne kontsentratsioon (EIS:K:lahus:7)
• Lahuste koostise arvutused (EIS:K:lahus:8)
• Lahustumisprotsess. Keemilised reaktsioonid lahustes (EIS:K:lahus)
• Metallid (EIS:K:3)
• Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ja looduses (EIS:K:3:3)
• Metallide füüsikalised ja keemilised omadused (EIS:K:3:1)
• Metallide keemiline aktiivsus ja pingerida (EIS:K:3:2)
• Metallide korrosioon, korrosioonitõrje (EIS:K:praktika:3)
• Metallide saamine maagist (EIS:K:praktika:1)
• Metallidega seotud redoksprotsessid (EIS:K:3:4)
• Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid (EIS:K:2)
• Mittemetallid (EIS:K:4)
• Mittemetallid ja nende ühendid (EIS:K:4:3)
• Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused, seos elemendi asukohaga perioodilisustabelis (EIS:K:4:1)
• Mittemetallide keemilise aktiivsuse võrdlus (EIS:K:4:2)
• Molekulidevahelised jõud (EIS:K:1:4)
• Orgaanilised ained meie ümber (EIS:K:6)
• Orgaanilised ühendid elusorganismides (EIS:K:6:1)
• PH ja keskkond hüdrolüüsiva soola lahuses (EIS:K:lahus:5)
• Polümerisatsioon (EIS:K:5:5)
• Rasvad kui estrid (EIS:K:biol:4)
• Reaktsioon aktiveerimisenergia, aktiivsed põrked (EIS:K:2:1)

... rohkem tulemusi

Õpitulemused

III kooliaste

Õppeprotsesside õpitulemused

	Verb	Mõiste	Eeldab	Koosneb	Klass	Õppeaine	Teema
Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot	Analüüsib	Kordaja Mool Aine hulk Reaktsiooni võrrand			9. klass	Keemia	Aine hulk, moolarvutused (EIS:K:mool)
Analüüsib keskkonna säästmise võimalusi	Analüüsib	Keskkonna säästmine			8. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi	Analüüsib	Oksiid Hape Alus Tugev hape Tugev alus Karedus Vee soolsus Happeline oksiid Aluseline oksiid			9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusi	Analüüsib				9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjel	Analüüsib	Osoonikiht			8. klass	Keemia	Hapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Analüüsib osoonikihi tähtsust	Analüüsib	Osoonikiht Osoon			8. klass	Keemia	Hapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi	Analüüsib	Happesademed Üleväetamine Raskmetallid	Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusi		9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt)	Analüüsib	Happesademed Osoonikiht Raskmetallid Kasvuhooneefekt			9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib süsinikuühendite kasutamise võimalusi kütusena	Analüüsib	-			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust	Analüüsib	Kordsed sidemed Lineaarne ahel Hargnev ahel Tsükkel			9. klass	Keemia	Süsinik ja süsinikuühendid (EstCORE:30150)
Analüüsib tuntumatel süsinikuühenditel põhinevate materjalide põhiomadusi	Analüüsib	Plast Kiudaine			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Analüüsib valemite põhjal hapete koostist	Analüüsib			Eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid Eristab ühe- ja mitmeprootonilisi happeid	9.klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib võimalikke keskkonna säästmise meetmeid	Analüüsib	Happesademed Osoonikiht Üleväetamine Raskmetallid	Analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi		9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Arvutab aine massiprotsent lahuses	Arvutab	Lahus Lahuse massiprotsent	Toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta		8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus aine mass on muutunud	Arvutab	Lahus Lahusti Lahuse massiprotsent Lahustunud aine mass	Arvutab aine massiprotsent lahuses Arvutab lahuse koostis		8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus lahusti mass on muutunud	Arvutab	Lahus Lahusti Lahuse massiprotsent	Arvutab aine massiprotsent lahuses Arvutab lahuse koostis		8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine valemi põhjal tema molekulmass	Arvutab			Arvutab lihtaine valemi põhjal tema molekulmassi Arvutab liitaine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)	8. klass	Keemia	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab ioonilaengu	Arvutab	Ioon	Selgitab ioonide tekkimist Selgitab aatomi kalduvus elektroonid loovutama või liitma		8. klass	Keemia	Aatomi ehitus (EIS:K:ehitus:1)
Arvutab kõikide elementide sisaldus aines protsendiliselt	Arvutab		Arvutab aine valemi põhjal tema molekulmass		8. klass	Keemia	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab lahuse koostis	Arvutab	Lahus	Toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta		8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab lihtaine valemi põhjal tema molekulmassi	Arvutab	Aatommass	Selgitab aine valemi põhjal aine koostist Oskab lugeda perioodilisustabelit		8. klass	Keemia	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab liitaine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)	Arvutab		Selgitab aine valemi põhjal aine koostist Oskab lugeda perioodilisustabelit		8. klass	Keemia	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle	Eristab	Aktiivne metall Keskmise aktiivsusega metall Väheaktiivne metall			8. klass	Keemia	Tuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Eristab füüsikalisi ja keemilisi nähtusi	Eristab		Võrdleb aineid füüsikaliste omaduste põhjal Võrdleb metallid füüsikaliste omaduste põhjal Saab aru, mis on keemiline muutus		8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia (EstCORE:30149)
Eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid	Eristab				8. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab hapniku ja vesiniku põhilised omadusi	Eristab		Tunneb hapniku põhilisi omadusi Tunneb vesiniku põhilisi omadusi		8. klass	Keemia	Hapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Eristab ioone neutraalsetest aatomitest	Eristab	Aatom Ioon Katioon Anioon			8. klass	Keemia	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Eristab kovalentset, ioonilist sidet ning metallilist sidet	Eristab	Metalliline side Kovalentne side Iooniline side	Teab, mis on metalliline side Eristab kovalentset ja ioonilist sidet		8. klass	Keemia	Tuntumaid metalle (EstCORE:30151)
Eristab lahuseid ja pihuseid	Eristab	Lahusti Lahustunud aine Pihus Emulsioon Suspensioon Aerosool Vaht Tarre			8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Eristab lahuseid ja pihuseid ning valmistab neid					8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid)	Eristab	Lihtaine Liitaine Keemiline ühend Aine valem	Seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid		8. klass	Keemia	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke	Eristab	Struktuurivalem Süsivesinik			9. klass	Keemia	Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid	Eristab	Struktuurivalem Süsivesinik Alkohol Karboksüülhape			9. klass	Keemia	Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodusõpetuses)	Eristab	Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiallikad			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Eristab tugevaid ja nõrku aluseid	Eristab	Tugev alus Nõrk alus	Seostab aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses	Kasutab info saamiseks lahustuvustabelit	9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab tugevaid ja nõrku happeid	Eristab	Tugev hape Nõrk hape	Seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonidega	Kasutab info saamiseks lahustuvustabelit	9. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab ühe- ja mitmeprootonilisi happeid	Eristab				8. klass	Keemia	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Hindab eluks vajalike rasvade rolli elusorganismides	Hindab	Rasv			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Hindab eluks vajalike sahhariidide rolli elusorganismides	Hindab	Sahhariid			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Hindab eluks vajalike valkude rolli elusorganismides	Hindab	Valk			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Hindab etanooli füsioloogilist toimet	Hindab	Etanool Füsioloogiline toime			9. klass	Keemia	Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus	Hindab	Etanool			9. klass	Keemia	Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi	Hindab	Happelisus Aluselisus Lahuse neutraalsus Lahuse pH Lahuse pH skaala		Tunneb aluselise lahuse omadusi Tunneb happelise lahuse omadusi	8. klass	Keemia	Happed ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
Hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust	Hindab	Kordaja Mool Aine hulk			9. klass	Keemia	Aine hulk, moolarvutused (EIS:K:mool)
Hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas	Hindab	Metallide pingerida Aktiivne metall Keskmise aktiivsusega metall Väheaktiivne metall	Eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle	Kasutab info saamiseks metallide pingerida	8. klass	Keemia	Tuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Hindab sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus	Hindab	Sulam			8. klass	Keemia	Tuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Hindab tuntumate metallide rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega	Hindab	Füüsikalised omadused Keemilised omadused			8. klass	Keemia	Tuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Iseloomustab tuntumaid süsinikuühendeil põhinevaid materjale (kiudained, plastid)	Iseloomustab	Plast Kiudaine			9. klass	Keemia	Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Järgib katsete tegemisel laboris ja kemikaalide kasutamisel argielus ohutusnõudeid					8. klass	Keemia	Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid	Järgib	Ohutusnõuded Leelis Tugev hape	Teab leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid	Tunneb happe lahjendamise põhimõtteid	8. klass	Keemia	Happed ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
... rohkem tulemusi

Õppeprotsessid

III kooliaste

• Keemia: Happed ja alused – vastandlike omadustega ained
• Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus
• Keemia:Aine hulk. Moolarvutused
• Keemia:Anorgaaniliste ainete põhiklassid
• Keemia:Hapnik ja vesinik. Oksiidid
• Keemia:Happed ja alused - vastandlike omadustega ained
• Keemia:Millega tegeleb keemia?
• Keemia:Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena
• Keemia:Tuntumaid metalle