Erinevus lehekülje "Keemia" redaktsioonide vahel

Allikas: oppekava.edu.ee
 
 
(ei näidata 3 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
= Keemia õpitulemused =
+
{{Oppeaine
−
 
+
|nimetus=Keemia
−
== III kooliaste ==
+
|seotudAinevaldkond=Loodusained
−
# ''...lisa siia õpiväljundite kokkuvõte...''
+
|eesmargid=
−
 
+
# tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
−
= Keemia õpitulemuste lahtikirjutus =
+
# suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
−
Keemia õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega.
+
# kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
−
 
+
# kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;
−
== III kooliaste, 8. klass ==
+
# omandab põhikooli tasemele vastava loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh funktsionaalse kirjaoskuse keemias; # rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
−
=== Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid) ===
+
# tunneb keemiaga seotud eluvaldkondi ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides;
−
 
+
# suhtub probleemide lahendamisesse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
−
[[Millega tegeleb keemia]]
+
}}
−
# Võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
 
−
# teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi;
 
−
# järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust;
 
−
# tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;
 
−
# eristab lahuseid ja pihuseid, toob näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;
 
−
# lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid).
 
−
 
 
−
[[Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus]]
 
−
# [[oskab selgitada aatomi ehitust|Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses)]];
 
−
# [[oskab kasutada elementide tähiste leidmiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid]] (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
 
−
# [[oskab kasutada aatomi ehituse kirjeldamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega]] (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning [[oskab kasutada elektronskeemi koostamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi]] (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
 
−
# teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
 
−
# eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
 
−
# eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
 
−
# selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
 
−
# teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.
 
−
 
 
−
[[Hapnik ja vesinik. Oksiidid]]
 
−
# Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias), analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel; 
 
−
# kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;
 
−
# seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);
 
−
# määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide  valemeid;
 
−
# koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;
 
−
# koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3).
 
−
 
 
−
[[Happed ja alused – vastandlike omadustega ained]]
 
−
# Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide;
 
−
# seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
 
−
# mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
 
−
# hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
 
−
# toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
 
−
# järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
 
−
# koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult;
 
−
# mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).
 
−
 
 
−
[[Tuntumaid metalle]]
 
−
# Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
 
−
# eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;
 
−
# teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus);
 
−
# seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
 
−
# teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana;
 
−
# koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);
 
−
# hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
 
−
# seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.
 
−
 
 
−
=== Töökava näidis ===
 
−
Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_8._klass
 
−
 
 
−
== III kooliaste, 9. klass ==
 
−
 
 
−
[[Anorgaaniliste ainete põhiklassid]]
 
−
# ...
 
−
 
 
−
[[Aine hulk. Moolarvutused]]
 
−
# ...
 
−
 
 
−
[[Süsinik ja süsinikuühendid]]
 
−
# ...
 
−
 
 
−
[[Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena]]
 
−
# ...
 
−
 
 
−
=== Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks ===
 
−
'''Põhjendused ja selgitused'''
 
−
 
 
−
=== Töökava näidis ===
 
−
Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_9._klass
 
−
 
 
−
[[Kategooria:Haridus:Oppeaine]]
 

Viimane redaktsioon: 8. veebruar 2021, kell 14:01


Keemia
Nimetus Keemia
Ainevaldkond Loodusained

Õppeaine kirjeldus

Eesmärgid

  1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
  2. suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
  3. kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
  4. kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;
  5. omandab põhikooli tasemele vastava loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh funktsionaalse kirjaoskuse keemias; # rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
  6. tunneb keemiaga seotud eluvaldkondi ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides;
  7. suhtub probleemide lahendamisesse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Teemad

Selle ainega on seotud järgnevad teemad.

Põhiharidus

... rohkem tulemusi

Keskharidus

... rohkem tulemusi

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

... rohkem tulemusi

Gümnaasium

... rohkem tulemusi

Õpitulemused

I kooliaste

Riikliku õppekava õpitulemused

Õppeprotsesside õpitulemused

II kooliaste

Riikliku õppekava õpitulemused

Õppeprotsesside õpitulemused

III kooliaste

Riikliku õppekava õpitulemused

Õppeprotsesside õpitulemused

 VerbMõisteEeldabKoosnebKlassÕppeaineTeema
Analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infotAnalüüsibKordaja
Mool
Aine hulk
Reaktsiooni võrrand		9. klassKeemiaAine hulk, moolarvutused (EIS:K:mool)
Analüüsib keskkonna säästmise võimalusiAnalüüsibKeskkonna säästmine8. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusiAnalüüsibOksiid
Hape
Alus
Tugev hape
Tugev alus
Karedus
Vee soolsus
Happeline oksiid
Aluseline oksiid		9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusiAnalüüsib9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjelAnalüüsibOsoonikiht8. klassKeemiaHapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Analüüsib osoonikihi tähtsustAnalüüsibOsoonikiht
Osoon		8. klassKeemiaHapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusiAnalüüsibHappesademed
Üleväetamine
Raskmetallid		Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite peamisi omadusi9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt)AnalüüsibHappesademed
Osoonikiht
Raskmetallid
Kasvuhooneefekt		9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib süsinikuühendite kasutamise võimalusi kütusenaAnalüüsib-9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjustAnalüüsibKordsed sidemed
Lineaarne ahel
Hargnev ahel
Tsükkel		9. klassKeemiaSüsinik ja süsinikuühendid (EstCORE:30150)
Analüüsib tuntumatel süsinikuühenditel põhinevate materjalide põhiomadusiAnalüüsibPlast
Kiudaine		9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Analüüsib valemite põhjal hapete koostistAnalüüsibEristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid
Eristab ühe- ja mitmeprootonilisi happeid		9.klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Analüüsib võimalikke keskkonna säästmise meetmeidAnalüüsibHappesademed
Osoonikiht
Üleväetamine
Raskmetallid		Analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Arvutab aine massiprotsent lahusesArvutabLahus
Lahuse massiprotsent		Toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus aine mass on muutunudArvutabLahus
Lahusti
Lahuse massiprotsent
Lahustunud aine mass		Arvutab aine massiprotsent lahuses
Arvutab lahuse koostis		8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus lahusti mass on muutunudArvutabLahus
Lahusti
Lahuse massiprotsent		Arvutab aine massiprotsent lahuses
Arvutab lahuse koostis		8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab aine valemi põhjal tema molekulmassArvutabArvutab lihtaine valemi põhjal tema molekulmassi
Arvutab liitaine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)		8. klassKeemiaAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab ioonilaenguArvutabIoonSelgitab ioonide tekkimist
Selgitab aatomi kalduvus elektroonid loovutama või liitma		8. klassKeemiaAatomi ehitus (EIS:K:ehitus:1)
Arvutab kõikide elementide sisaldus aines protsendiliseltArvutabArvutab aine valemi põhjal tema molekulmass8. klassKeemiaAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab lahuse koostisArvutabLahusToob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Arvutab lihtaine valemi põhjal tema molekulmassiArvutabAatommassSelgitab aine valemi põhjal aine koostist
Oskab lugeda perioodilisustabelit		8. klassKeemiaAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Arvutab liitaine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)ArvutabSelgitab aine valemi põhjal aine koostist
Oskab lugeda perioodilisustabelit		8. klassKeemiaAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalleEristabAktiivne metall
Keskmise aktiivsusega metall
Väheaktiivne metall		8. klassKeemiaTuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Eristab füüsikalisi ja keemilisi nähtusiEristabVõrdleb aineid füüsikaliste omaduste põhjal
Võrdleb metallid füüsikaliste omaduste põhjal
Saab aru, mis on keemiline muutus		8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia (EstCORE:30149)
Eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeidEristab8. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab hapniku ja vesiniku põhilised omadusiEristabTunneb hapniku põhilisi omadusi
Tunneb vesiniku põhilisi omadusi		8. klassKeemiaHapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
Eristab ioone neutraalsetest aatomitestEristabAatom
Ioon
Katioon
Anioon		8. klassKeemiaAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Eristab kovalentset, ioonilist sidet ning metallilist sidetEristabMetalliline side
Kovalentne side
Iooniline side		Teab, mis on metalliline side
Eristab kovalentset ja ioonilist sidet		8. klassKeemiaTuntumaid metalle (EstCORE:30151)
Eristab lahuseid ja pihuseidEristabLahusti
Lahustunud aine
Pihus
Emulsioon
Suspensioon
Aerosool
Vaht
Tarre		8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Eristab lahuseid ja pihuseid ning valmistab neid8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid)EristabLihtaine
Liitaine
Keemiline ühend
Aine valem		Seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid8. klassKeemiaAatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikkeEristabStruktuurivalem
Süsivesinik		9. klassKeemiaSüsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeidEristabStruktuurivalem
Süsivesinik
Alkohol
Karboksüülhape		9. klassKeemiaSüsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodusõpetuses)EristabTaastuvad energiaallikad
Taastumatud energiallikad		9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Eristab tugevaid ja nõrku aluseidEristabTugev alus
Nõrk alus		Seostab aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahusesKasutab info saamiseks lahustuvustabelit9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab tugevaid ja nõrku happeidEristabTugev hape
Nõrk hape		Seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonidegaKasutab info saamiseks lahustuvustabelit9. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Eristab ühe- ja mitmeprootonilisi happeidEristab8. klassKeemiaAnorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)
Hindab eluks vajalike rasvade rolli elusorganismidesHindabRasv9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Hindab eluks vajalike sahhariidide rolli elusorganismidesHindabSahhariid9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Hindab eluks vajalike valkude rolli elusorganismidesHindabValk9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Hindab etanooli füsioloogilist toimetHindabEtanool
Füsioloogiline toime		9. klassKeemiaSüsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelusHindabEtanool9. klassKeemiaSüsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
Hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgiHindabHappelisus
Aluselisus
Lahuse neutraalsus
Lahuse pH
Lahuse pH skaala		Tunneb aluselise lahuse omadusi
Tunneb happelise lahuse omadusi		8. klassKeemiaHapped ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
Hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsustHindabKordaja
Mool
Aine hulk		9. klassKeemiaAine hulk, moolarvutused (EIS:K:mool)
Hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereasHindabMetallide pingerida
Aktiivne metall
Keskmise aktiivsusega metall
Väheaktiivne metall		Eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalleKasutab info saamiseks metallide pingerida8. klassKeemiaTuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Hindab sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelusHindabSulam8. klassKeemiaTuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Hindab tuntumate metallide rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustegaHindabFüüsikalised omadused
Keemilised omadused		8. klassKeemiaTuntumaid metalle (EIS:K:metal)
Iseloomustab tuntumaid süsinikuühendeil põhinevaid materjale (kiudained, plastid)IseloomustabPlast
Kiudaine		9. klassKeemiaSüsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena (EIS:K:sysr)
Järgib katsete tegemisel laboris ja kemikaalide kasutamisel argielus ohutusnõudeid8. klassKeemiaMillega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)
Järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeidJärgibOhutusnõuded
Leelis
Tugev hape		Teab leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeidTunneb happe lahjendamise põhimõtteid8. klassKeemiaHapped ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
... rohkem tulemusi

Gümnaasium

Riikliku õppekava õpitulemused

Õppeprotsesside õpitulemused

Õppeprotsessid

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Gümnaasium


Pärit leheküljelt "https://oppekava.edu.ee/w/index.php?title=Keemia&oldid=9712"
... more about "Keemia"
RDF-voog
Haridus:seotudAinevaldkond
Loodusained +
Schema:name
Keemia +
Powered by MediaWiki
Powered by Semantic MediaWiki