Kehaline kasvatus: Orienteerumine

Allikas: oppekava.edu.ee
Redaktsioon seisuga 28. detsember 2020, kell 12:35 kasutajalt IngeRaudsepp (arutelu | kaastöö)


Kehaline kasvatus: Orienteerumine
Nimetus Kehaline kasvatus
Maht
Ainevaldkond Kehaline kasvatus
Õppeaine Kehaline kasvatus
Haridusaste Põhiharidus
Kooliaste III kooliaste
Klass 7.8.9. klass
Seotud teemad Orienteerumine (EstCORE:30255)

Õppeprotsess Kehaline kasvatus

Eesmärgid

kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust, analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu; omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika, suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada; järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes, oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetuste korral; sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste) ning annab oma tulemustele hinnangu, teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada; järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes, selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus; harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja, pealtvaataja, kohtuniku või korraldajate abilisena; harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega, soovib õppida (sh iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi, hindab oma võimeid ja huvisid ning mõistab, kuidas huvi, võimed ja oskused võimaldavad kujundada püsiva harrastuse ning võivad tulla kasuks tulevikus ameti valikul; teab tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid, selle töö eripära ning edasiõppimisvõimalusi.

Põhimõisted

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

  1. Orienteerumine (EstCORE:30255)

Õpiväljundid

  1. Läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt
  2. oskab määrata suunda kompassiga,

oskab lugeda kaarti ja maastikkuProperty "Haridus:seotudOpivaljund" (as page type) with input value "oskab määrata suunda kompassiga, </br>oskab lugeda kaarti ja maastikku" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.

  1. Valib sobiva liikumistempo ja -viisi
  2. Valib sobiva teevariandi maastikul
  3. kirjeldab mälu järgi läbitud orienteerumisrada

Õppematerjal

Selle teemaga (Orienteerumine (EstCORE:30255)) on seotud järgnev õppematerjal:

 AinevaldkondÕppeaineKooliaste
Energia ja liikumine (E-koolikott:materjal:23456)Matemaatika
Loodusained
Kehaline kasvatus
Füüsika
Loodusõpetus
Matemaatika
Kehaline kasvatus
III kooliaste
Ilm ja ilmastik (E-koolikott:materjal:22386)Loodusained
Kehaline kasvatus
Loodusõpetus
Kehaline kasvatus
II kooliaste
III kooliaste
Kaardi koostamine Endomondo ja ArcGIS Online abil (E-koolikott:materjal:7569)Loodusained
Kehaline kasvatus
Geograafia
Kehaline kasvatus
III kooliaste
Gümnaasium
Valgus ja heli (E-koolikott:materjal:23457)Tehnoloogia
Loodusained
Kehaline kasvatus
Füüsika
Tehnoloogiaõpetus
Kehaline kasvatus
III kooliaste

Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

{{{praktika}}}

Lõiming

{{{loiming}}}

Õppesisu

Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine. Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Kaardi peenlugemine: väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivaima teevariandi valik. Orienteerumine maastikul kaardi ja kompassiga. Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine. Suund- ja valikorienteerumine. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine pinnasetüübi, reljeefivormi ja takistuste järgi.