Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnused

Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnused
Nimetus	Selgroogsete loomade tunnused
Maht	11
Ainevaldkond	Loodusained
Õppeaine	Bioloogia
Haridusaste	Põ hiharidusProperty "Haridus:seotudHaridusaste" (as page type) with input value "Põ hiharidus" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.
Kooliaste	III kooliaste
Klass	8. klass
Seotud teemad	Selgroogsete loomade tunnused

Eesmärgid

-

Põhimõisted

1. selgroogne loom
2. selgrootu loom
3. meeleelund
4. elukeskkond
5. elupaik

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

1. Selgroogsete loomade tunnused

Õpiväljundid

1. 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga
2. 2) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist
3. 3) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses
4. 4) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta
5. 5) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Õppematerjal

Selle teemaga (Selgroogsete loomade tunnused) on seotud järgnev õppematerjal:

Muu õppematerjal: Nutirakendused organismide õppimiseks ja määramiseks, http://walk-n-learn.com/ Kalamäng kalaliikide ja ökoloogia õppimiseks, http://www.kalateave.ee/et/uudised/2442-kalanduse-teabekeskus-kalamang-iphonele-ipadile-ja-androidile Raamat „Eesti imetajad“ (pdf), http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/45978/Eesti_Imetajad_2015.pdf?sequence=1 Lindude tundmaõppimise mängud EOÜ kodulehel, http://www.eoy.ee/mangud Kõrv loodusesse, kahepaiksed, www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/ Kõrv loodusesse, linnud, www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/ Eesti kahepaiksete määraja (olemas ka rakendus nutiseadmetele), www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/eesti_kahepaiksete_valimaaraja.pdf Keskkonnaamet: informatsioon mitmesuguste reeglite ja eeskirjade kohta, www.keskkonnaamet.ee/

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

Põhieesmärgiks ei tohiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust korratakse näiteid tuues. Niisugune vaade võimaldab ka mõningast ajavõitu.

Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede selgitamine kooli lähiümbruses. Kõigis praktilise töö etappides saab kasutada digivõimalusi - probleemide ja hüpoteeside sõnastamine koostööna ühistöökeskkondades, andmekogumine ja loodusobjektide pildistamine/filmimine ning määramine, tulemuste ja järelduste analüüs ja esitlemine). Eesmärk peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ei leita ilmselt jälgi kahepaiksetest ega roomajatest ning kalu leitakse üksnes veekogu olemasolu korral, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle. Vaadelda saab akvaariumikalu. Koostööd võiks teha geograafiaõpetajaga, märkida elutegevuse jälgi interaktiivsetele kaartidele ning visualiseerida ja analüüsida andmeid digivõimaluste abil.

Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses võib mängida rollimänge, kus igal osalisel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides.

Põhieesmärgiks ei tohiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust korratakse näiteid tuues. Niisugune vaade võimaldab ka mõningast ajavõitu.

Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede selgitamine kooli lähiümbruses. Kõigis praktilise töö etappides saab kasutada digivõimalusi - probleemide ja hüpoteeside sõnastamine koostööna ühistöökeskkondades, andmekogumine ja loodusobjektide pildistamine/filmimine ning määramine, tulemuste ja järelduste analüüs ja esitlemine). Eesmärk peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ei leita ilmselt jälgi kahepaiksetest ega roomajatest ning kalu leitakse üksnes veekogu olemasolu korral, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle. Vaadelda saab akvaariumikalu. Koostööd võiks teha geograafiaõpetajaga, märkida elutegevuse jälgi interaktiivsetele kaartidele ning visualiseerida ja analüüsida andmeid digivõimaluste abil.

Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses võib mängida rollimänge, kus igal osalisel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides.

Eeldused

-

Õppevahendid

-

Praktilised tööd

Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse selgitamine kooli lähiümbruses digivõimalusi kasutades.

Lõiming

Loodusõpetus. II kooliaste: vesi kui elukeskkond; Eesti elukoosluste iseloomulikud liigid; mõisted lepiskala, röövkala, inimkaasleja loom, parasiit. Füüsika. 8. klass: võnkumine ja laine. Geograafia. 8. klass: loodusvööndite teema, piirkondade looduskomponentide vastastikused seosed.

Õppesisu

{{{oppesisu}}}

õppesisu;Välistunnuste seos elukeskkonnaga. Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.