Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass)

Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass)
Nimetus	Õigekeelsus ja keelehoole
Maht
Ainevaldkond	Keel ja kirjandus
Õppeaine	Eesti keel
Haridusaste	Põhiharidus
Kooliaste	III kooliaste
Klass	8. klass
Seotud teemad	Õigekeelsus ja keelehoole

Eesmärgid

Kultuuri ja väärtuspädevus: Rõhutatakse keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust. Enesemääratluspädevus: Loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade. Sotsiaalne ja kodanikupädevus: Eeri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas. Õpipädevus: arendatakse erinevatest allikatest teabe hankimist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus: Pannakse alus õpilaste tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.

Põhimõisted

1. kirjakeel
2. vana kirjaviis
3. nimi
4. nimetus
5. pealkiri
6. väitlause
7. küsilause
8. hüüdlause
9. öeldis
10. alus
11. sihitis
12. määrus
13. öeldistäide
14. täiend
15. koondlause
16. lisand
17. üte
18. lihtlause
19. liitlause
20. rindlause
21. põimlause
22. pealause
23. kõrvallause
24. lauselühend
25. segaliitlause
26. otsekõne
27. kaudkõne
28. tsitaat

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

1. Õigekeelsus ja keelehoole

Õpiväljundid

1. Teab eesti keele lauseehituse peajooni
2. tunneb keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid
3. teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest
4. Järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid
5. oskab leida õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit
6. Rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates
7. Teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni
8. Kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust

Õppematerjal

Selle teemaga (Õigekeelsus ja keelehoole) on seotud järgnev õppematerjal:

Muu õppematerjal: Soovitatavaid lisamaterjale

Veebileht E-keelenõu: http://kn.eki.ee/

Audio Keelesäuts. ERR. http://vikerraadio.err.ee/l/vikerhommik/rubriigid/keelesauts Murdekeele näiteid. ERR. https://arhiiv.err.ee/marksona/2616

Õppematerjal ja ülesanded Keelenõuande testid. http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11 Erika Rummel Õigekirjaharjutused. https://opetaja.edu.ee/ortograafia/ Avalikud ülesanded eksamite infosüsteemis. Suur ja väike algustäht: Keelenõuvakk. http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6 ; Eesti keele käsiraamat. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7 Krista Uibu 2009. Algustähe õigekiri. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14201/index.html Mare Hallop. Algustähe õigekiri. http://learningapps.org/2034082 Lause suhtluseesmärgid: Miksike. Lause suhtluseesmärgid. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/4emakeel/9-4-1-1e.htm Eesti keele käsiraamat. Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=423 Lauseliikmed: Eesti keele käsiraamat. Lauseliikmed. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=1&id=360 Iseseisva õppimise materjal Iseõppur. http://eksamilk.wix.com/iseoppur#!lauseliikmed/c11uu Taimi Jürgenstein, Kersti Varik 2010. Lauseliikmed. http://eestikeel.eu/lauseliikmed/

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

Metoodika Üldteemade käsitlemisel õpetaja: 1) kasutab erinevaid aktiivõppemeetodeid, toob tundidesse vaheldust digivahendite eesmärgipärase kasutamisega; 2) teeb ülevaate eesti kirjakeele kujunemisest; 3) tutvustab olulisi etappe kirjakeele arengus, esimesi ülestähendusi eesti keele kohta, isikuid, kelle osa kirjakeele kujunemisel on olnud määrava tähendusega; 4) annab ülesande otsida teemakohast infot; koostada ettekanne, teha esitlus; 5) annab ülesande lugeda vanas kirjaviisis teksti, võrrelda erinevaid tekste. Algustäheõigekirja, lauseõpetuse ja õigekirja teemade käsitlemisel õpetaja: 1) tuletab õpilastele meelde varem õpitut, aitab luua seoseid uuega; 2) selgitab reegleid, toob näiteid; juhib tähelepanu eranditele; 3) seletab uusi mõisteid; 4) juhendab harjutamisel ja tööülesannete lahendamisel; 5) arutleb õpilastega erinevatel teemadel, mis tulenevad alustekstidest või tekstiloomeks väljapakutust; 6) suunab kasutama sõnastikke, sõnaraamatuid, teatmeteoseid jm; 7) suunab otsima infot erinevatest allikatest (õpik, veebimaterjalid, sõnaraamatud jmt); 8) juhendab esitluste, ettekannete tegemisel; 9) annab juhtnööre rühma- ja paaristööks; 10) suunab ja annab näpunäiteid tekstide koostamisel ja õpitu kasutamisel; 11) juhendab teemakohaste ülesannete koostamisel; 12) viib läbi projektitöid; 13) laseb õpilastele analüüsida oma ja kaaslaste töid; otsustab, kuidas õpilased oma töö kohta tagasisidet saavad (ettelugemine kaaslasele, rühmas, klassis) 14) suunab kasutama digivahendeid; tutvustab veebipõhiseid ühiskirjutamise vahendeid (nt TitanPadi https://titanpad.com/ ) 15) parandab õpilaste keelekasutust nii suulises kui ka kirjalikus tekstis; 16) suunab õpilasi aktiivselt kaasa mõtlema ja ülesandeid täitma, samuti iseseisvalt töötama; 17) juhendab hinnangu andmisel nii kaaslase ja kui ka oma tööle; 18) jne. Soovitused võimalikeks õppetegevusteks Üldteemade õppimisel õpilane: 1) kuulab/jälgib õpetaja esitlust, esitust/selgitusi; 2) teeb lühikonspekti õpetaja esituse põhjal; 3) otsib ise materjali veebist eesti kirjakeele kujunemise/oluliste isikute/ajajärkude kohta; 4) teeb ettekande/esitluse klassis; 5) uurib ja võrdleb erinevatest ajastutest pärit tekste. Algustäheõigekirja, lauseõpetuse ja õigekirja teemade õppimisel õpilane: 1) kuulab/jälgib õpetaja esitlust, esitust/selgitusi; 2) tuletab meelde, kordab reegleid; loob seoseid varem õpitu ja uue vahel; 3) lahendab ülesandeid õigekirja harjutamiseks; 4) loeb tekste, vastab küsimustele, täidab tööülesanded; 5) koostab tekste etteantud ja oma valitud teemadel; 1) toimetab oma ja kaaslase loometekste; 2) analüüsib oma ja kaaslase tekste, annab hinnanguid; 6) kuulab/vaatab heli- ja videomaterjale; 7) osaleb aktiivselt klassiarutelus, rühma- ja paaristöös; 8) otsib infot õpikust, veebist, sõnaraamatutest, teatmekirjandusest jm; 9) kasutab digivahendeid nii ülesannete lahendamisel kui ka koostamisel; 10) koostab ise õppeülesandeid kaaslasele; 11) osaleb projektitöös.

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

{{{praktika}}}

Lõiming

Ainetevaheline lõiming Kirjandus: Ilukirjandustekstide kasutamine õigekirja õppimiseks ja harjutamiseks. Võõrkeeled: Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeele õppimist. Matemaatika: Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Sotsiaalained: Riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja õppimist kinnistatakse konkreetsete näidetega ajaloo- ja ühiskonnatundides. Loodusained: Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keeletundides. Loodusteemalised tekstid õppekirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Tehnoloogia: Kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpikeskkonna kujundamisel.

Õppesisu

{{{oppesisu}}}

Õppesisu Eesti kirjakeele kujunemine.

Algustäheõigekiri Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.

Lauseõpetus ja õigekiri Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses. Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.