Edit Oppeprotsess: Bioloogia:Selgroogsete loomade tunnused

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:

Tegevus, mida üritasid, on piiratud kasutajatele rühmas: Kasutajad.

Oppeprotsess

Nimetus:
Maht (tundides):
Ainevaldkond:
Õppeaine:
Haridusaste:
Kooliaste:
Klass:
Teema:
Eesmärgid:
Õpitulemused:	seostab imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga; seostab lindude välistunnuseid nende elukeskkonnaga; seostab roomajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga; seostab kahepaiksete välistunnuseid nende elukeskkonnaga; seostab kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga; analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses; analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa inimtegevuses; leiab infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist
Põhimõisted:	selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik
Õppematerjal:	Nutirakendused organismide õppimiseks ja määramiseks, http://walk-n-learn.com/ Kalamäng kalaliikide ja ökoloogia õppimiseks, http://www.kalateave.ee/et/uudised/2442-kalanduse-teabekeskus-kalamang-iphonele-ipadile-ja-androidile Raamat „Eesti imetajad“ (pdf), http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/45978/Eesti_Imetajad_2015.pdf?sequence=1 Lindude tundmaõppimise mängud EOÜ kodulehel, http://www.eoy.ee/mangud Kõrv loodusesse, kahepaiksed, www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/ Kõrv loodusesse, linnud, www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/ Eesti kahepaiksete määraja (olemas ka rakendus nutiseadmetele), www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/eesti_kahepaiksete_valimaaraja.pdf Keskkonnaamet: informatsioon mitmesuguste reeglite ja eeskirjade kohta, www.keskkonnaamet.ee/
Ülesanne:
Metoodika:	Põhieesmärgiks ei tohiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust korratakse näiteid tuues. Niisugune vaade võimaldab ka mõningast ajavõitu. Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede selgitamine kooli lähiümbruses. Kõigis praktilise töö etappides saab kasutada digivõimalusi - probleemide ja hüpoteeside sõnastamine koostööna ühistöökeskkondades, andmekogumine ja loodusobjektide pildistamine/filmimine ning määramine, tulemuste ja järelduste analüüs ja esitlemine). Eesmärk peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ei leita ilmselt jälgi kahepaiksetest ega roomajatest ning kalu leitakse üksnes veekogu olemasolu korral, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle. Vaadelda saab akvaariumikalu. Koostööd võiks teha geograafiaõpetajaga, märkida elutegevuse jälgi interaktiivsetele kaartidele ning visualiseerida ja analüüsida andmeid digivõimaluste abil. Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses võib mängida rollimänge, kus igal osalisel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides. Põhieesmärgiks ei tohiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust korratakse näiteid tuues. Niisugune vaade võimaldab ka mõningast ajavõitu. Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede selgitamine kooli lähiümbruses. Kõigis praktilise töö etappides saab kasutada digivõimalusi - probleemide ja hüpoteeside sõnastamine koostööna ühistöökeskkondades, andmekogumine ja loodusobjektide pildistamine/filmimine ning määramine, tulemuste ja järelduste analüüs ja esitlemine). Eesmärk peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ei leita ilmselt jälgi kahepaiksetest ega roomajatest ning kalu leitakse üksnes veekogu olemasolu korral, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle. Vaadelda saab akvaariumikalu. Koostööd võiks teha geograafiaõpetajaga, märkida elutegevuse jälgi interaktiivsetele kaartidele ning visualiseerida ja analüüsida andmeid digivõimaluste abil. Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses võib mängida rollimänge, kus igal osalisel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides.
Praktilised tööd:	Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse selgitamine kooli lähiümbruses digivõimalusi kasutades.
Eeldused:	-
Õppevahendid:	-
Õppesisu:
Lõiming:	Loodusõpetus. II kooliaste: vesi kui elukeskkond; Eesti elukoosluste iseloomulikud liigid; mõisted lepiskala, röövkala, inimkaasleja loom, parasiit. Füüsika. 8. klass: võnkumine ja laine. Geograafia. 8. klass: loodusvööndite teema, piirkondade looduskomponentide vastastikused seosed.

Muud märkmed õppesisu;Välistunnuste seos elukeskkonnaga. Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.

Resümee:

See on pisiparandus Jälgi seda lehekülge

Loobu