Lehekülje Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (8. klass) lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Õigekeelsus ja keelehoole
|seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus
|seotudOppeaine=Eesti keel
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=&Otilde;igekeelsus ja keelehoole
|eesmark=Kultuuri ja väärtuspädevus:  Rõhutatakse keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust.
Enesemääratluspädevus:  Loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus: Eeri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas.
Õpipädevus: arendatakse erinevatest allikatest teabe hankimist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.  
Suhtluspädevus: Pannakse alus õpilaste tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.
|oppematerjal=Soovitatavaid lisamaterjale

Veebileht
E-keelenõu: http://kn.eki.ee/

Audio
Keelesäuts. ERR. http://vikerraadio.err.ee/l/vikerhommik/rubriigid/keelesauts 
Murdekeele näiteid. ERR.  https://arhiiv.err.ee/marksona/2616  

Õppematerjal ja ülesanded
Keelenõuande testid. http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11 
Erika Rummel Õigekirjaharjutused.  https://opetaja.edu.ee/ortograafia/
Avalikud ülesanded eksamite infosüsteemis. 
Suur ja väike algustäht:
Keelenõuvakk. http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6 ; 
Eesti keele käsiraamat. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7 
Krista Uibu 2009. Algustähe õigekiri. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14201/index.html 
Mare Hallop. Algustähe õigekiri. http://learningapps.org/2034082 
Lause suhtluseesmärgid: 
Miksike. Lause suhtluseesmärgid. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/4emakeel/9-4-1-1e.htm 
Eesti keele käsiraamat. Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi.  http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=423 
Lauseliikmed:
Eesti keele käsiraamat. Lauseliikmed.  http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=1&id=360 
Iseseisva õppimise materjal Iseõppur.  http://eksamilk.wix.com/iseoppur#!lauseliikmed/c11uu 
Taimi Jürgenstein, Kersti Varik 2010. Lauseliikmed.  http://eestikeel.eu/lauseliikmed/
|metoodika=Metoodika 
Üldteemade käsitlemisel õpetaja:
1)	kasutab erinevaid aktiivõppemeetodeid, toob tundidesse vaheldust digivahendite eesmärgipärase kasutamisega;
2)	teeb ülevaate eesti kirjakeele kujunemisest; 
3)	tutvustab olulisi etappe kirjakeele arengus, esimesi ülestähendusi eesti keele kohta, isikuid, kelle osa kirjakeele kujunemisel on olnud määrava tähendusega; 
4)	annab ülesande otsida teemakohast infot; koostada ettekanne, teha esitlus;
5)	annab ülesande lugeda vanas kirjaviisis teksti, võrrelda erinevaid tekste. 
Algustäheõigekirja, lauseõpetuse ja õigekirja teemade käsitlemisel õpetaja:
1)	tuletab õpilastele meelde varem õpitut, aitab luua seoseid uuega;
2)	selgitab reegleid, toob näiteid; juhib tähelepanu eranditele;
3)	seletab uusi mõisteid;
4)	juhendab harjutamisel ja tööülesannete lahendamisel;
5)	arutleb õpilastega erinevatel teemadel, mis tulenevad alustekstidest või tekstiloomeks väljapakutust; 
6)	suunab kasutama sõnastikke, sõnaraamatuid, teatmeteoseid jm;
7)	suunab otsima infot erinevatest allikatest (õpik, veebimaterjalid, sõnaraamatud jmt);
8)	juhendab esitluste, ettekannete tegemisel;
9)	annab juhtnööre rühma- ja paaristööks;
10)	suunab ja annab näpunäiteid tekstide koostamisel ja õpitu kasutamisel;
11)	juhendab teemakohaste ülesannete koostamisel; 
12)	viib läbi projektitöid;
13)	laseb õpilastele analüüsida oma ja kaaslaste töid; otsustab, kuidas õpilased oma töö kohta tagasisidet saavad (ettelugemine kaaslasele, rühmas, klassis)
14)	suunab kasutama digivahendeid; tutvustab veebipõhiseid ühiskirjutamise vahendeid (nt TitanPadi https://titanpad.com/ )
15)	parandab õpilaste keelekasutust nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
16)	suunab õpilasi aktiivselt kaasa mõtlema ja ülesandeid täitma, samuti iseseisvalt töötama; 
17)	juhendab hinnangu andmisel nii kaaslase ja kui ka oma tööle;
18)	jne.
Soovitused võimalikeks õppetegevusteks
Üldteemade õppimisel õpilane:
1)	kuulab/jälgib õpetaja esitlust, esitust/selgitusi;
2)	teeb lühikonspekti õpetaja esituse põhjal;
3)	otsib ise materjali veebist eesti kirjakeele kujunemise/oluliste isikute/ajajärkude kohta;
4)	teeb ettekande/esitluse klassis;
5)	uurib ja võrdleb erinevatest ajastutest pärit tekste.
Algustäheõigekirja, lauseõpetuse ja õigekirja  teemade õppimisel õpilane:
1)	kuulab/jälgib õpetaja esitlust, esitust/selgitusi;
2)	tuletab meelde, kordab reegleid; loob seoseid varem õpitu ja uue vahel;
3)	lahendab ülesandeid õigekirja harjutamiseks;
4)	loeb tekste, vastab küsimustele, täidab tööülesanded;
5)	koostab tekste etteantud ja oma valitud teemadel;
1)	toimetab oma ja kaaslase loometekste;
2)	analüüsib oma ja kaaslase tekste, annab hinnanguid;
6)	kuulab/vaatab heli- ja videomaterjale;
7)	osaleb aktiivselt klassiarutelus, rühma- ja paaristöös;
8)	otsib infot õpikust, veebist, sõnaraamatutest, teatmekirjandusest jm;
9)	kasutab digivahendeid nii ülesannete lahendamisel kui ka koostamisel;
10)	koostab ise õppeülesandeid kaaslasele;
11)	osaleb projektitöös.
|loiming=Ainetevaheline lõiming
Kirjandus: Ilukirjandustekstide kasutamine õigekirja õppimiseks ja harjutamiseks.
Võõrkeeled: Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeele õppimist.
Matemaatika: Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist.
Sotsiaalained: Riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja õppimist  kinnistatakse konkreetsete näidetega ajaloo- ja ühiskonnatundides. 
Loodusained: Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keeletundides. Loodusteemalised tekstid õppekirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada.
Tehnoloogia: Kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpikeskkonna kujundamisel.
|pohimoiste=kirjakeel, vana kirjaviis, nimi, nimetus, pealkiri, väitlause, küsilause, hüüdlause, öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide, täiend, koondlause, lisand, üte, lihtlause, liitlause, rindlause, põimlause, pealause, kõrvallause, lauselühend, segaliitlause, otsekõne, kaudkõne, tsitaat
|seotudOpivaljund=teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid;
teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni  ning eristab kirjakeelt kõnekeelest;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab leida õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust.
}}
Õppesisu
Eesti kirjakeele kujunemine.

Algustäheõigekiri
Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.  

Lauseõpetus ja õigekiri
Lause. Lause suhtluseesmärgid. 
Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses. 
Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg. 
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.