Lehekülje Bioloogia:Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
|maht=10
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Bioloogia
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
|oppematerjal=Uurimuslikke töid saab teha õpikeskkonna „Noor loodusuurija“ 4. klassi inimesemoodulis bio.edu.ee/noor.
Otsisõnad: respiratory system, animals breathing, animal digestive system, circulatory system in animals
Lindude hingamine, animatsioon (pikkus 3 min 10 s), www.youtube.com/watch?v=kWMmyVu1ueY
|metoodika=Võrreldes varasema ainekavaga keskendutakse senisest enam eluprotsessidele, mille ilmestamisel on abiks nt virtuaalsed simulatsioonid, videod ja nende lihtne täiendamine, animatsioonid. Seetõttu ei vaadelda enam ühe loomarühma kõiki eluprotsesse, vaid õpitakse süvendatult tundma üht eluprotsessi erinevatel loomarühmadel. Säärane käsitlus võimaldab mõista selle protsessi mitmekesisust ning teataval määral ka evolutsioonilist arengut. Nii saab sissejuhatavalt keskenduda protsessi üldistele eesmärkidele ja tunnustele ning seejärel käsitleda erinevate organismide näitel protsessi või selle toimumiseks vajalike ehituslike iseärasuste mitmekesisust. Õpet diferentseerides võib piirduda protsesside üldiste põhimõtete käsitlemisega ning anda võimekamatele võimalusi liikuda sügavuti erinevate organismirühmade aine- ja energiavahetuse eripärani. Õppe diferentseerimisel ning õpilaste erinevate õpistiilide ning huvide arvestamiseks kasutatakse digivõimalusi.
|praktika=Valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku jm mõjust organismide elutegevusele.
|loiming=Loodusõpetus. II kooliaste: Päike, öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine; õhk, õhu koostis, hapniku tähtsus hingamisel, süsihappegaasi tekkimine hingamisel.
Füüsika. 9. klass: soojusõpetus, soojusülekanne; ainete olekute muutused.
Keemia. 8. klass: hapnik ja vesinik, nende tuntumad ühendid.
|pohimoiste=ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, saakloom.
|seotudOpivaljund=1) analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
2) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;
3) selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;
4) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;
5) analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;
6) võrdleb kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;
7) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.
}}
Õppesisu;Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg.
Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine.
Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused. Selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus ning ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid.