Lehekülje Loodusõpetus:Vesi kui aine, vee kasutamine lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Vesi kui aine, vee kasutamine
|maht=18
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Loodusõpetus
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=II kooliaste
|klass=5. klass
|seotudTeema=Vesi kui aine, vee kasutamine (EIS:lo:vka)
|seotudOpivaljund=kirjeldab vee olekuid;
nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri;
teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise katseid;
teeb juhendi järgi vee puhastamise katseid; 
selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katsega erinevate pinnaste vee läbilaskvust;
kirjeldab joogivee saamise võimalusi; 
põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; 
toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele;
tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust;
|pohimoiste=aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine.
|oppesisu=Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.
|loiming=Loodusõpetus. Lõiming I kooliastme teemadega „Inimese meeled ja avastamine“, „Aastaajad“ (tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine, veekogu), „Inimene“ (toitumine, hügieen); 6. klassi teemaga „Läänemeri elukeskkonnana“ (merevee omadused); 7. klassi teemaga „Ainete ja kehade mitmekesisus“ (ained ja segud).
Keemia. Lõiming 8. klassi teemadega „Millega tegeleb keemia?“, „Oksiidid“, „Hapnik ja vesinik, nende tuntumad ühendid“. 
Füüsika. Lõiming 8. klassi optikaga: „Valguse murdumine“; mehaanikaga: „Liikumine ja jõud“; „Rõhumisjõud looduses ja tehnikas“; soojusõpetusega: „Aine ehituse mudel“, „Soojusliikumine“, „Soojusülekanne“, „Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused“.
}}