Loodusõpetus:Inimene uurib loodust

Allikas: oppekava.edu.ee
Redaktsioon seisuga 2. detsember 2020, kell 16:18 kasutajalt LiiaVarend (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)


Loodusõpetus:Inimene uurib loodust
Nimetus Inimene uurib loodust
Maht 14
Ainevaldkond Loodusained
Õppeaine Loodusõpetus
Haridusaste Põhiharidus
Kooliaste III kooliaste
Klass 7. klass
Seotud teemad Inimene uurib loodust (EIS:lo:5)

Õppeprotsess Inimene uurib loodust

Eesmärgid

Eesmärk on laiendada varasemates klassides õpitut ning näidata, et loodusõpetus koos bioloogia, füüsika, keemia ja loodusgeograafiga moodustab ühtse loodusteaduste valdkonna. Laiemas plaanis on eesmärk näidata loodusteaduste ja tehnoloogia seotust ning nende rolli igapäevaelus. Õpilastele tutvustatakse teadusliku meetodi olemust ja etappe ning õpetatakse eristama teaduslikke ja mitteteaduslikke teadmisi. Selle teema õppimine peaks looma eeldused järgnevate uurimuslike tööde tegemiseks. Erinevalt varasemates klassides õpitust pööratakse nüüd rohkem tähelepanu teadusliku meetodi mitmekesisemale rakendamisele, graafikute koostamisele, tõlgendamisele, uurimistulemuste usaldusväärsuse hindamisele, kehade ning nähtuste kvantitatiivsele kirjeldamisele jne.

Põhimõisted

  1. mõõtmine
  2. mõõtühik
  3. mõõteriist
  4. füüsikaline suurus
  5. pikkus
  6. pindala
  7. ruumala
  8. mass
  9. loendamine

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

  1. Inimene uurib loodust (EIS:lo:5)

Õpiväljundid

  1. Mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus
  2. Eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest
  3. Kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt
  4. Mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi
  5. Seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega

Õppematerjal

Selle teemaga (Inimene uurib loodust (EIS:lo:5)) on seotud järgnev õppematerjal:


Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

1. Mõõteriistadega (sh digitaalsetega) tutvumine Taotletavad õpitulemused ja praktilised tegevused

Õpilane: 1) määrab mõõteriista mõõtepiirkonna või leiab selle digitaalse seadme menüüst või manuaalist; 2) leiab mõõteriista väikseima skaalajaotise; 3) valib lähtuvalt tööülesannetest sobiva mõõteriista.

Näiteks uurivad õpilased erinevaid joonlaudu, kaalusid jne. Esmalt demonstreerib õpetaja, kuidas määrata mõõteriista mõõtepiirkonda ja väikseimat skaalajaotist, seejärel määravad õpilased need enda mõõteriistal (õpilased võiksid kasutada erinevaid mõõteriistu).

Õppevahendid: joonlaud, kaalud, mõõtesilinder, digitaalsed andmekogujad, stopper.

Soovitatavad veebilehed Digitaalse andmekoguja LabQuest (vernjee) kasutamine õppes, http://koolielu.ee/info/readnews/7704/parim-praktika-digitaalse-andmekoguja-labquest-vernier-kasutamisvoimalustest-oppetoos; http://digiandmekoguja.onepagefree.com/?id=11476&

Uurimuslikke töid vernjee digiandmekogujaga, https://sites.google.com/site/digiandmekoguja//

2. Keha pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine, tulemuste usaldusväärsuse hindamine Taotletavad õpitulemused ja praktilised tegevused A. Praktiline tegevus

Õpilane: 1) paneb kirja mõõtmistulemused, kasutades füüsikaliste suuruste tähiseid ja mõõtühikuid; 2) esitab mõõtmistulemused tabelina.

Näiteks määrab õpilane mitme ühe ja sama puuvilja keskmise massi ning ruumala; lisaks võib sõnastada uurimisküsimuse, kas hobukastani viljade suurus/mass sõltub kasvukohast.

B. Praktiline tegevus

Õpilane kasutab erinevaid meetodeid ruumala mõõtmiseks.

Näiteks kasutatakse sukeldumismeetodit, valemi põhjal arvutamist (kaudne mõõtmine), ülevooluanuma meetodit; mõõdetakse nii korrapäraseid kui ka korrapäratuid kehi (mõõdetavad kehad võivad olla kivid, puulehed, poriloik, käsi) jne.

C. Praktiline tegevus

Õpilane kasutab pindala mõõtes nii valemipõhist kui ka ühikruudu meetodit.

Näiteks mõõdetakse 50-sendise mündi pindala mõlemal meetodil; mõõdetakse vahtralehe, käelaba vm ebakorrapärase keha pindala.

D. Praktiline tegevus

Õpilane hindab mõõtmistulemuste usaldusväärust.

Näiteks tutvutakse mõõtemääramatuse mõistega. Õpilased mõõdavad ühte ja sama objekti (nt koolilaua plaadi pikkuse ja pindala) ning võrdlevad mõõtmistulemusi. Oodatav üldistus oleks, et mõõtmistulemuste erinevus sõltub mõõtmismeetodist, mõõteriistast, mõõtja täpsusest ning objekti olemusest. Analüüsitakse ja võrreldakse erinevate meetodite kasutamist. Enne on soovitatav mõõtmistulemusi ennustada.

Õppevahendid: digitaalsed kaalud, mõõtesilinder, ülevooluanum, mõõtejoonlaud, mõõtelint.

3. Bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ning mõõtmine Taotletavad õpitulemused ja praktilised tegevused A. Objektide vaatlemine, kirjeldamine ja mõõtmine

Õpilane: 1) teab, mis on vaatlus, kirjeldamine, loendamine ja mõõtmine; 2) mõistab, et kõiki objekte ei saa mõõta, mõningaid tuleb vaadelda ja hinnata; 3) kavandab ning korraldab vaatlusi ja mõõtmisi.

Näiteks hinnatakse pilvisust ja mõõdetakse pilvi. Koostatakse juhis, kuidas iseloomustada, hinnata ja mõõta pilvi. Pilvevaatlusjuhendi tegemiseks kulub umbes 1 tund, järgmises tunnis või järgmistes tundides korraldatakse vaatlused.

Soovitatavad veebilehed Ilmateenistuse koduleht, http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/pilved/ GLOBE’i pilvevaatlused, http://www.globe.ee/globe/juhendid/mootmine/?details=1&id=1281

Õppevahendid: pilveaabits, arvuti, projektor, valge ja sinine paber pilvisuse hindamiseks, välitunniks kirjutusalus.

B. Kehade omadused

Õpilane: 1) oskab pakkuda mõõdetavaid ja mittemõõdetavaid muutujaid; 2) kirjeldab kehade omadusi kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt.

Näiteks vaadeldakse ja kirjeldatakse tehis- või looduslikku objekti (nt puu-, plast- või metall-lusikas, tellis, tammetõru, apelsin, võilill vmt); määratakse mass; hinnatakse aine/materjali/keha tihedust vee suhtes; hinnatakse elastsust. Lisaks arutletakse selle üle, millised objekti omadused on mõõdetavad ja millised mitte.

Õppevahendid: tehislikud või looduslikud objektid, veeanum, kaalud.

4. Plaani koostamine hoones või maastikul: objektide kandmine plaanile leppemärkidega, vahemaade mõõtmine (silmamõõduline, sammupaariga, mõõtelindiga), suundade määramine Taotletavad õpitulemused ja praktilised tegevused A. Sammupaari mõõtmine, ilmakaarte ja asimuudi määramine

Õpilane: 1) analüüsib andmete usaldusväärsust ja mõistab kordusmõõtmiste vajalikkust; 2) mõõdab sammupaariga vahemaad ja teab, kuidas mõõta asimuuti.

Näiteks leitakse kindla vahemaa läbimise järel sammupaari pikkus, mõõdetakse sammupaariga vahemaad ning võrreldakse tulemusi. Määratakse ilmakaared ja asimuut. Võimekamad õpilased võiksid teha joonise, millele seisupunktist on sihinurga ja sammupaari järgi märgitud 3–4 objekti. Enne mõõtmiste alustamist vaadatakse ilmakaarte ja asimuudi määramise õppevideot http://www.sisekaitse.ee/?id=28068.

Õppevahendid: arvuti, projektor, mõõtelint, kompass või muu ilmakaari näitav instrument, kirjutusalus.

B. Plaani koostamine

Õpilane: 1) teab, mis on plaan, ning mõistab leppemärkide ja mõõtkava vajalikkust; 2) koostab lihtsa plaani; 3) valib sobiva mõõtkava.

Näiteks koostatakse lihtne plaan ja selle legend, arvestades mõõtkava ning ilmakaari. Plaani koostades kasutatakse II kooliastmes omandatud teadmisi. Maa-ameti portaalist võiks vaadata ortofotosid, http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?page_id=99&lang_id=1.

Õppevahendid: mõõtelint, kompass või GPS, joonlaud, kirjutusalus.

C. Vahemaade silmamõõduline ja sammupaariga mõõtmine

Õpilane teab, et skeem ja silmamõõduline mõõtmistulemus on hinnanguline.

Näiteks: 1) hinnatakse esemete kõrgust ja vahemaid silmamõõduliselt, kontrollitakse vahemaid mõõtelindiga, mõõdetakse vahemaid sammupaariga; 2) koostatakse kooliümbruse lihtne plaan enda valitud leppemärkide ja mõõtkavaga. Tund peetakse õues. Näidistööleht: http://geograafiaoues.wordpress.com/kaardiopetus/toolehed-opilastele/plaani-koostmine/ (GPSi osa võib tabelis ära jätta).

Õppevahendid: mõõtelint, joonlaud, kirjutusalus, paber, värvilised pliiatsid, markerid, kompass.

Lõiming

Õpilased peaksid mõistma, et kõigis loodusaineis rakendatakse loodusteaduslikku uurimismeetodit. 7. klassi loodusõpetuse sisu ja õpitulemused on tihedalt seotud füüsikaga, mõõtmistega. Mõõtmist, mõõtühikuid ja nende teisendamist on matemaatikas õpitud I ja II kooliastmes. Oleks hea, kui 7. klassi matemaatikatunnis korratakse üle ühikute teisendamine. Kehalise kasvatuse ja geograafiaga seostuvad sammupaari mõõtmine, orienteerumine; kunstiõpetusega töö vormistamine, leppemärkide kujutamine jne. Geograafiaga väljendub seos kõrguse, pindala ja vahemaade mõõtmises, plaani koostamises ning mõõtkava rakendamises. Koostöö tehnoloogiaõpetusega võiks toimuda vajalikke katsevahendeid/mõõteriistu valmistades. Näiteks võib disainida ja valmistada kangkaalude mudeli, mõõteratta jmt. Bioloogiaga väljendub seos elusorganismide vaatlemise, kirjeldamise, loendamise ja mõõtmisega, sh 7. klass teemaga „Bioloogia uurimisvaldkond“ (rakk ja valgusmikroskoop), ning ajalooga kultuuriobjektide kirjeldamise ja mõõtmisoskuste kujundamise kaudu.

Õppesisu

{{{oppesisu}}}


Õppesisu:Loodusteadused ja tehnoloogia. Teaduslik meetod. Uurimuse etapid. Vaatlus ja katse. Mõõtmine loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus. Andmete graafiline esitamine.