Keemia:Anorgaaniliste ainete põhiklassid

Keemia:Anorgaaniliste ainete põhiklassid
Nimetus	Anorgaaniliste ainete põhiklassid
Maht	26
Ainevaldkond	Loodusained
Õppeaine	Keemia
Haridusaste	PõhiharidusProperty "Haridus:seotudHaridusaste" (as page type) with input value "Põhiharidus" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.
Kooliaste	III kooliaste
Klass	9. klass
Seotud teemad	Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)Property "Haridus:seotudTeema" (as page type) with input value "Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.

Eesmärgid

{{{eesmark}}}

Põhimõisted

1. happeline oksiid
2. aluseline oksiid
3. tugev hape
4. nõrk hape
5. tugev alus
6. leelis
7. nõrk alus
8. vee karedus
9. lahustuvus
10. lahuse tihedus

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

1. Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)Property "Haridus:seotudTeema" (as page type) with input value "Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.

Õpiväljundid

1. Eristab tugevaid ja nõrku happeid
2. Eristab tugevaid ja nõrku aluseid
3. seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonidega
4. Seostab aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses
5. Kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades
6. kasutab aineklasside vahelisi seoseid vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus, hüdroksiidi lagunemine kuumutamisel)Property "Haridus:seotudOpivaljund" (as page type) with input value "kasutab aineklasside vahelisi seoseid vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus, hüdroksiidi lagunemine kuumutamisel)" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.
7. Korraldab neid reaktsioone ohutult
8. Kasutab info saamiseks lahustuvustabelit
9. Selgitab temperatuuri mõju gaaside lahustuvusele vees
10. Selgitab temperatuuri mõju (enamiku) soolade lahustuvusele vees
11. Kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi
12. Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades)
13. Kirjeldab mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) omadusi
14. Analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi
15. Selgitab eelnimetatud ühendite kasutamist igapäevaelus
16. Analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi
17. Analüüsib saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt)
18. Analüüsib võimalikke keskkonna säästmise meetmeid

Õppematerjal

Selle teemaga (Anorgaaniliste ainete põhiklassid (EIS:K:anorg)) on seotud järgnev õppematerjal:

Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

1) erinevate oksiidide ja vee vahelise reaktsiooni uurimine (nt CaO, MgO, SO2 + H2O); 2) erinevate oksiidide ja hapete või aluste vaheliste reaktsioonide uurimine (nt CuO + H2SO4, CO2 + NaOH); 3) Internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta ning järelduste tegemine; 4) erinevat tüüpi hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide uurimine; 5) soolade lahustuvuse uurimine erinevatel temperatuuridel.

Lõiming

{{{loiming}}}

Õppesisu

Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid, nende reageerimine veega. 2. Happed. Tugevad ja nõrgad happed. Hapete keemilised omadused (reageerimine metallide, aluseliste oksiidide ja alustega). Happed argielus. 3. Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja nõrgad alused, hästi lahustuvad ja rasklahustuvad alused) ning keemilised omadused (reageerimine happeliste oksiidide ja hapetega). Hüdroksiidide koostis ja nimetused. 4. Soolad. Vesiniksoolad (söögisooda näitel ). Soolade saamise võimalusi (õpitud reaktsioonitüüpide piires). Vesi lahustina. Ainete lahustuvus vees(kvantitatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist(gaasid ja soolade näitel). Lahustuvustabel. Lahuste protsendilise koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel. Lahuste koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid.

Põhilised keemilise saaste allikad, keskkonnaprobleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna saastumine raskmetallide ühenditega, veekogude saastumine.