Keemia (2014)

Keemia õpitulemused

III kooliaste

1. ...lisa siia õpiväljundite kokkuvõte...

Keemia õpitulemuste lahtikirjutus

Keemia õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega.

III kooliaste, 8. klass

Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid)

Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)

	Schema:name	Haridus:seotudAinevaldkond	Haridus:seotudHaridusaste	Haridus:seotudOppeaine	Haridus:kooliaste
Arvutab aine massiprotsent lahuses	Arvutab aine massiprotsent lahuses			Keemia	III kooliaste
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus aine mass on muutunud	Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus aine mass on muutunud			Keemia	III kooliaste
Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus lahusti mass on muutunud	Arvutab aine massiprotsent lahuses, kus lahusti mass on muutunud			Keemia	III kooliaste
Arvutab lahuse koostis	Arvutab lahuse koostis			Keemia	III kooliaste
Eristab lahuseid ja pihuseid	Eristab lahuseid ja pihuseid			Keemia	III kooliaste
Eristab lahuseid ja pihuseid ning valmistab neid	Eristab lahuseid ja pihuseid ning valmistab neid			Keemia	III kooliaste
Järgib katsete tegemisel laboris ja kemikaalide kasutamisel argielus ohutusnõudeid	Järgib katsete tegemisel laboris ja kemikaalide kasutamisel argielus ohutusnõudeid			Keemia	III kooliaste
Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus	Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus			Keemia	III kooliaste
Kasutab laborivahendeid praktilisi töid tehes õigesti	Kasutab laborivahendeid praktilisi töid tehes õigesti			Keemia	III kooliaste
Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid	Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid			Keemia	III kooliaste
Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid)	Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid)			Keemia	III kooliaste
Liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal	Liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal			Keemia	III kooliaste
Mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust	Mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust			Keemia	III kooliaste
Teab keemilise reaktsiooni omadusi	Teab keemilise reaktsiooni omadusi			Keemia	III kooliaste
Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi	Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi			Keemia	III kooliaste
Teab laborivahendite nimetusi	Teab laborivahendite nimetusi			Keemia	III kooliaste
Teab põhilisi ohutusmärke, mis võid kohtuda laboris ja argielus	Teab põhilisi ohutusmärke, mis võid kohtuda laboris ja argielus			Keemia	III kooliaste
Teab põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes	Teab põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes			Keemia	III kooliaste
Toob näiteid lahuste ning pihuste kohta igapäevaelus	Toob näiteid lahuste ning pihuste kohta igapäevaelus			Keemia	III kooliaste
Tunneb tähtsamaid laborivahendeid	Tunneb tähtsamaid laborivahendeid			Keemia	III kooliaste
Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti (2010)	Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti			Keemia	III kooliaste
Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti (2020)	Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti			Keemia	III kooliaste
Tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi	Tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi			Keemia	III kooliaste
Tunneb, mis laborivahendeid milleks kasutatakse	Tunneb, mis laborivahendeid milleks kasutatakse			Keemia	III kooliaste
Võrdleb aineid füüsikaliste omaduste põhjal	Võrdleb aineid füüsikaliste omaduste põhjal			Keemia	III kooliaste

1. Võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal;
2. Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi;
3. Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus;
4. Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;
5. Eristab lahuseid ja pihuseid;
6. Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid.

Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

1. Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
2. seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
3. seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
4. teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
5. eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
6. eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7. selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
8. teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.

Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias), analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel; 
2. kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;
3. seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);
4. määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide  valemeid;
5. koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;
6. koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3).

Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide;
2. seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
3. mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
4. hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
5. toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
6. järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
7. koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult;
8. mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).

Tuntumaid metalle

1. Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;
3. teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus);
4. seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
5. teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana;
6. koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);
7. hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
8. seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

Töökava näidis

Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_8._klass

III kooliaste, 9. klass

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. ...

Aine hulk. Moolarvutused

1. ...

Süsinik ja süsinikuühendid

1. ...

Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena

1. ...

Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks

Põhjendused ja selgitused

Töökava näidis

Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_9._klass