Füüsika:Liikumine ja jõud

Allikas: oppekava.edu.ee
Redaktsioon seisuga 19. oktoober 2020, kell 07:17 kasutajalt PeepKungas (arutelu | kaastöö)


Füüsika:Liikumine ja jõud
Nimetus Mehaanika. Liikumine ja jõud
Maht 8
Ainevaldkond Loodusained
Õppeaine Füüsika
Haridusaste Põhiharidus
Kooliaste III kooliaste
Klass 8. klass
Seotud teemad Liikumine ja jõud

Õppeprotsess Mehaanika. Liikumine ja jõud

Eesmärgid

{{{eesmark}}}

Põhimõisted

  1. tihedus
  2. kiirus
  3. mass
  4. jõud

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

  1. Liikumine ja jõud

Õpiväljundid

  1. Kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega
  2. selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise, teab kasutatavaid mõõtühikuid
  3. teab seose v= s/t tähendust ja kasutab seost probleeme lahendades
  4. Kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks
  5. Teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass
  6. teab seose tähendust ning kasutab seda probleeme lahendades
  7. selgitab mõõteriistade mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas
  8. korraldab eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused ning teeb tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta järelduse
  9. Teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
  10. jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.

Õppematerjal

Selle teemaga (Liikumine ja jõud) on seotud järgnev õppematerjal:


Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

1) pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; 2) traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik; 3) pindala mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; 4) ebakorrapärase kujuga keha pindala mõõtmine: ruuduline paber, keha; 5) aine tiheduse tunnetamine: sama suurusega erinevast ainest kehad; 6) keha tiheduse määramine (kas korrapärane või ebakorrapärane keha): kaalud, mõõtesilinder, keha, mõõtejoonlaud.

Lõiming

{{{loiming}}}

Õppesisu

Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas