Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus
Nimetus	Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus
Maht	14
Ainevaldkond	Loodusained
Õppeaine	Keemia
Haridusaste	Põhiharidus
Kooliaste	III kooliaste
Klass	8. klass
Seotud teemad	Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)

Eesmärgid

Õpilased saavad ettekujutuse keemilise elemendi mõistest ja elemendi omaduste seostamisest tema asukohaga perioodilisustabelis. Nad õpivad aru saama aine ehitusega seotud põhimõistetest, mis annavad vajaliku aluse järgmiste keemiateemade sisuliseks mõistmiseks ning õppematerjalis seoste loomiseks.

Põhimõisted

1. keemiline element
2. elemendi aatomnumber
3. järjenumber
4. väliskihi elektronide arv
5. perioodilisustabel
6. lihtaine
7. liitaine
8. keemiline ühend
9. aatommass
10. metall
11. mittemetall
12. ioon
13. katioon
14. anioon
15. kovalentne side
16. iooniline side
17. molekulaarne aine
18. mittemolekulaarne aine

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

1. Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)

Õpiväljundid

1. Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses)
2. Seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg)
3. Loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis
4. seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (Arühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel)Property "Haridus:seotudOpivaljund" (as page type) with input value "seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (Arühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel)" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.
5. teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis
6. Toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus
7. eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist
8. eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut
9. Selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust
10. Teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid

Õppematerjal

Selle teemaga (Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)) on seotud järgnev õppematerjal:

Muu õppematerjal: . Erinevaid materjale vt www.koolielu.ee http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/36950733 2. Aatomiehitus, https://phet.colorado.edu/et/simulation/build-an-atom 3. Rakendus liitreaalsusest, elements4d.daqri.com 4. Aatomid, http://lab.concord.org/embeddable.html#interactives/samples/3-100-atoms.json 5. 100+ katset keemias (võimalus valida sobiv katse teema järgi), http://www.chemicum.com/ava.htm 6. Mudelid 5D (keemiline side), http://mudelid.5dvision.ee/keemside/index.htm 7. Erinevad videod ja laulud Youtube’i keskkonnast: 1) perioodilisustabel (laul), https://www.youtube.com/watch?v=IsBZx0tv6dQ ; 2) perioodilisussüsteem (laul), https://www.youtube.com/watch?v=Apr7MdbHGQo ); 3) perioodilisussüsteem (laul), https://www.youtube.com/watch?v=ssaUusY6hWM 4) Dogs teaching chemistry: https://www.youtube.com/watch?v=addK0b2Isw8 jne. 8. Molekulide loomiseks sobib äpp WebMO (tutvuda saab: http://koolielu.ee/ainekuud/readnews/496344/nadala-app-3d-molekulide-loomine-keemias-webmoga): https://itunes.apple.com/us/app/webmo-molecular-editor-viewer/id797898095?mt=8 või https://play.google.com/store/apps/details?id=net.webmo.android.moledit&hl=et 9. Molekulide koostamiseks sobib vabavaraline programm: ACDChemSkech 10. Erinevad videod youtube.com keskkonnast nt: https://www.youtube.com/watch?v=d0zION8xjbM

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

1) aatomiehituse (tuumalaengu, elektronkihtide ja väliskihi elektronide arvu) seostamine keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis, kasutada saab mitmesuguseid erinevaid äppe, programme ning keskkondasid, internetis on leida mitmesuguseid erinevaid teemakohaseid videosid; 2) keemilise elemendi metalliliste või mittemetalliliste omaduste ning vastavate lihtainete omaduste seostamine vastava elemendi aatomi kalduvusega liita või loovutada elektrone. Seejuures on soovitatav pöörata tähelepanu eelkõige tüüpilistele metallilistele ja mittemetallilistele elementidele, jättes vaatluse alt esialgu kõrvale vähem iseloomulikud, vahepealsed elemendid, eriti poolmetallid, otstarbekas on kasutada erinevaid perioodilisustabeleid, mis on nii paberkandjal kui ka digitaalses keskkonnas; 3) lihtsamate molekulimudelite koostamine ja nende seostamine vastavate molekulivalemitega, siinjuures on otstarbekas kasutada molekulide koostamiseks erinevaid digitaalseid äppe, programme ning keskkondasid; molekulide mudeleid on võimalik 3D printeri olemasolul välja printida, 4) kovalentse sideme ja ioonilise sideme erinevuse selgitamine (teema muutub huvitavaks kui tunde rikastada erinevate videotega; 5) teab molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete ehituse erinevust.

Eeldused

1. Tugineda saab loodusõpetuses, eriti 7. klassi loodusõpetuses ainete ehituse kohta õpitule. 2. 7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: aine partikulaarne ehitus (aine koosnemine osakestest), elementaarlaeng, aatomi ja aatomituuma ehitus, aatomite mitmekesisus, keemilised elemendid ja aine. 3. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: molekulivalem, aineosake, molekul, aatom, aatomituum, elektronkate, elektrilaeng, elektron, prooton, neutron

Õppevahendid

keemiliste elementide perioodilisustabel, molekulimudelid, metallide ja mittemetallide ning molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete näidised, erinevad digitaalsed vahendid ja programmid molekulimudelite koostamiseks

Praktilised tööd

1) Internetist andmete otsimine keemiliste elementide kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine; 2) molekulimudelite koostamine ja uurimine (molekulimudelite koostamiseks kasutada nii olemasolevaid mudelite komplekte kui ka tutvustada programme ACD Chemskech või mõnda rakendust).

Lõiming

Loodusõpetus. Molekul, aatom, aatomi tuum ja elektronkate, elektrilaeng, aineosakesed elektron, prooton ja neutron. Füüsika. Aatomiehitus. Geograafia. Kivimid, nende keemiline koostis (lubjakivi, liivakivi, graniit, kivi- ja kaalisool jm), maavarad ning metallimaagid.

Õppesisu

{{{oppesisu}}}

Õppesisu 1. Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tähised. Keemiliste elementide omaduste perioodilisus, perioodilisustabel. Perioodilisustabeli seos aatomite elektronstruktuuriga: tuumalaeng, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv (elektronskeemid). Keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused, metallilised ja mittemetallilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja mittemetallid ning nende kasutamine igapäevaelus. 2. Liht- ja liitained (keemilised ühendid). Molekulid, aine valem. Ettekujutus keemilisest sidemest aatomite vahel molekulis (kovalentne side). 3. Ioonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus. Ioonidest koosnevad ained (ioonsed ained). Ettekujutus ioonilisest sidemest (tutvustavalt). 4. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained (metallide ja soolade näitel).