Erinevus lehekülje "Füüsika:Liikumine ja jõud" redaktsioonide vahel
LiiaVarend (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '{{Oppeprotsess |nimetus=Mehaanika. Liikumine ja jõud |maht=8 |seotudAinevaldkond=Loodusained |seotudOppeaine=Füüsika |seotudHaridusaste=Põhiharidus |kooliaste=III kooli...') |
PeepKungas (arutelu | kaastöö) |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt; | teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt; | ||
jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel. | jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel. | ||
| − | |pohimoiste=tihedus, kiirus, mass, jõud | + | |pohimoiste=tihedus, kiirus, mass, jõud |
|praktika=1) pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; | |praktika=1) pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; | ||
2) traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik; | 2) traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik; | ||
Redaktsioon: 19. oktoober 2020, kell 07:17
| Füüsika:Liikumine ja jõud | |
|---|---|
| Nimetus | Mehaanika. Liikumine ja jõud |
| Maht | 8 |
| Ainevaldkond | Loodusained |
| Õppeaine | Füüsika |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | III kooliaste |
| Klass | 8. klass |
| Seotud teemad | Liikumine ja jõud |
Sisukord
Õppeprotsess Mehaanika. Liikumine ja jõud
Eesmärgid
{{{eesmark}}}
Põhimõisted
- tihedus
- kiirus
- mass
- jõud
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega
- selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise, teab kasutatavaid mõõtühikuid
- teab seose v= s/t tähendust ja kasutab seost probleeme lahendades
- Kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks
- Teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass
- teab seose tähendust ning kasutab seda probleeme lahendades
- selgitab mõõteriistade mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas
- korraldab eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused ning teeb tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta järelduse
- Teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
- jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.
Õppematerjal
Selle teemaga (Liikumine ja jõud) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
1) pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; 2) traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik; 3) pindala mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed; 4) ebakorrapärase kujuga keha pindala mõõtmine: ruuduline paber, keha; 5) aine tiheduse tunnetamine: sama suurusega erinevast ainest kehad; 6) keha tiheduse määramine (kas korrapärane või ebakorrapärane keha): kaalud, mõõtesilinder, keha, mõõtejoonlaud.
Lõiming
{{{loiming}}}
Õppesisu
Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas
