Erinevus lehekülje "Muusika: laulmine" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: '{{Oppeprotsess |nimetus=Muusika |seotudAinevaldkond=Kunstid |seotudOppeaine=Muusika |seotudHaridusaste=Põhiharidus |kooliaste=II kooliaste |seotudTeema=Laulmine (EstCORE:3...') |
|||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
leiab iseloomulikke jooni Eesti ja teiste maade rahvamuusikas; | leiab iseloomulikke jooni Eesti ja teiste maade rahvamuusikas; | ||
tunneb huvi oma kooli ja paikkonna muusikaelu ning -sündmuste vastu ja osaleb selles, mõistab laulupeo traditsiooni tähendust. | tunneb huvi oma kooli ja paikkonna muusikaelu ning -sündmuste vastu ja osaleb selles, mõistab laulupeo traditsiooni tähendust. | ||
| − | |seotudOpivaljund=laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku | + | |seotudOpivaljund=laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiuga; |
| + | laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku hingamisega; | ||
| + | laulab oma hääle omapära arvestades selge diktsiooniga; | ||
| + | laulab oma hääle omapära arvestades puhta intonatsiooniga; | ||
| + | laulab väljendusrikkalt; | ||
| + | teadvustab häälehoiu vajadust; | ||
seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2; | seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2; | ||
| − | rakendab muusikalisi teadmisi | + | rakendab muusikalisi teadmisi üksi ja rühmas lauldes; |
| + | arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes; | ||
laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; | laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; | ||
| − | laulab peast kooliastme ühislaule | + | laulab peast kooliastme ühislaule. |
| − | + | |pohimoiste=diktsioon, intonatsioon, hingamine, häälehoid, häälepael, ühislaul, kaanon, eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, relatiivne helikõrgus (aste), absoluutne helikõrgus (tähtnimetus), helistik, toonika, helistikumärk, juhuslik märk, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistik; tämber, hääleliik, tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo. | |
|metoodika=Kodaly-metoodika | |metoodika=Kodaly-metoodika | ||
|oppesisu=II kooliastmes tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt, kooris kahe- ja kolmehäälselt. | |oppesisu=II kooliastmes tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt, kooris kahe- ja kolmehäälselt. | ||
}} | }} | ||
Viimane redaktsioon: 29. märts 2021, kell 10:38
| Muusika: laulmine | |
|---|---|
| Nimetus | Muusika |
| Maht | |
| Ainevaldkond | Kunstid |
| Õppeaine | Muusika |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | II kooliaste |
| Klass | |
| Seotud teemad | Laulmine (EstCORE:30218) |
Sisukord
Õppeprotsess Muusika
Eesmärgid
osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises, liikumises; laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades; laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja musitseerib tunnis erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes; oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslasi; kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi; julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades; kasutab muusika oskussõnu kuulatavate muusikapalade kirjeldamisel ning suunavate küsimuste abil oma arvamuse põhjendamisel; mõistab autorsuse tähendust; eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat; leiab iseloomulikke jooni Eesti ja teiste maade rahvamuusikas; tunneb huvi oma kooli ja paikkonna muusikaelu ning -sündmuste vastu ja osaleb selles, mõistab laulupeo traditsiooni tähendust.
Põhimõisted
- diktsioon
- intonatsioon
- hingamine
- häälehoid
- häälepael
- ühislaul
- kaanon
- eeltakt
- viiulivõti
- klaviatuur
- duur-helilaad
- moll-helilaad
- relatiivne helikõrgus (aste)
- absoluutne helikõrgus (tähtnimetus)
- helistik
- toonika
- helistikumärk
- juhuslik märk
- diees
- bemoll
- bekarr
- paralleelhelistik; tämber
- hääleliik
- tempo
- andante
- moderato
- allegro
- largo
- ritenuto
- accelerando
- dünaamika
- piano
- forte
- mezzopiano
- mezzoforte
- pianissimo
- fortissimo
- crescendo
- diminuendo.
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiuga
- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku hingamisega
- laulab oma hääle omapära arvestades selge diktsiooniga
- laulab oma hääle omapära arvestades puhta intonatsiooniga
- laulab väljendusrikkalt
- teadvustab häälehoiu vajadust
- seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2
- rakendab muusikalisi teadmisi üksi ja rühmas lauldes
- arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes
- laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule
- Laulab peast kooliastme ühislaule.
Õppematerjal
Selle teemaga (Laulmine (EstCORE:30218)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
Kodaly-metoodika
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
{{{praktika}}}
Lõiming
{{{loiming}}}
Õppesisu
II kooliastmes tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt, kooris kahe- ja kolmehäälselt.
