Erinevus lehekülje "Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (9. klass)" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: '{{Oppeprotsess |nimetus=Õigekeelsus ja keelehoole |seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus |seotudOppeaine=Eesti keel |seotudHaridusaste=Põhiharidus |kooliaste=III kooliaste...') |
PeepKungas (arutelu | kaastöö) |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
|seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus | |seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus | ||
|seotudOppeaine=Eesti keel | |seotudOppeaine=Eesti keel | ||
| − | |seotudHaridusaste=Põhiharidus | + | |seotudHaridusaste=Põhiharidus |
|kooliaste=III kooliaste | |kooliaste=III kooliaste | ||
|klass=9. klass | |klass=9. klass | ||
| − | |seotudTeema=Õigekeelsus ja keelehoole | + | |seotudTeema=Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010) |
| − | |seotudOpivaljund=väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest ning tajub eesti keele eripära, suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; | + | |seotudOpivaljund=väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest ning tajub eesti keele eripära, suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid, oskab leida õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit; tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides; teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni, tunneb keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid; |
| − | järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid, oskab leida õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit; | ||
| − | tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides; | ||
| − | teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni, tunneb keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid; | ||
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni, kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust; | teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni, kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust; | ||
| − | teab suulise ja kirjaliku kõne erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest; | + | teab suulise ja kirjaliku kõne erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest; teab eesti kirjakeele arengu etappe ja eesti keele murdeid |
| − | teab eesti kirjakeele arengu etappe ja eesti keele murdeid | ||
|pohimoiste=keeleuuendus, sugulaskeeled, soome-ugri keeled, indoeuroopa keeled, poolitamine, stiilivärving, fraseologism, sõnade tuletamine, tehissõna, muutumatud sõnad, tsitaatsõna, lühendamine | |pohimoiste=keeleuuendus, sugulaskeeled, soome-ugri keeled, indoeuroopa keeled, poolitamine, stiilivärving, fraseologism, sõnade tuletamine, tehissõna, muutumatud sõnad, tsitaatsõna, lühendamine | ||
|oppematerjal=Veebileht | |oppematerjal=Veebileht | ||
Redaktsioon: 16. november 2020, kell 02:25
| Eesti keel: Õigekeelsus ja keelehoole (9. klass) | |
|---|---|
| Nimetus | Õigekeelsus ja keelehoole |
| Maht | |
| Ainevaldkond | Keel ja kirjandus |
| Õppeaine | Eesti keel |
| Haridusaste | PõhiharidusProperty "Haridus:seotudHaridusaste" (as page type) with input value "Põhiharidus" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process. |
| Kooliaste | III kooliaste |
| Klass | 9. klass |
| Seotud teemad | Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010) |
Sisukord
Õppeprotsess Õigekeelsus ja keelehoole
Eesmärgid
{{{eesmark}}}
Põhimõisted
- keeleuuendus
- sugulaskeeled
- soome-ugri keeled
- indoeuroopa keeled
- poolitamine
- stiilivärving
- fraseologism
- sõnade tuletamine
- tehissõna
- muutumatud sõnad
- tsitaatsõna
- lühendamine
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest ning tajub eesti keele eripära, suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi
- järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid, oskab leida õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning sõnaja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit
- Tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides
- teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni, tunneb keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid
- teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni, kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust
- teab suulise ja kirjaliku kõne erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest
- teab eesti kirjakeele arengu etappe ja eesti keele murdeid
Õppematerjal
Selle teemaga (Õigekeelsus ja keelehoole (EstCORE:30010)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: Veebileht E-keelenõu. http://kn.eki.ee/ Audio Keelesäuts. ERR. http://vikerraadio.err.ee/l/vikerhommik/rubriigid/keelesauts Murdekeele näiteid. ERR. https://arhiiv.err.ee/marksona/2616 ERR 1990. Maa, rahvas, keel. (Saatesari hõimurahvastest). https://arhiiv.err.ee/seeria/maa-rahvas-keel/kultuur/31 ERR 2011. Keelesaade . Hõimukeeled (räägib Jaak Prozes). http://vikerraadio.err.ee/v/d88cc0fe-a616-4b18-b135-47f45eabd060 EKI fonoteek sugulaskeelte kohta. http://www.eki.ee/murded/fonoteek/index.php?leht=3
Õppematerjal ja ülesanded Eesti keele käsiraamat. Eesti keele päritolust. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Urmas Sutrop. Vaatmik eesti keele päritolust. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_paritolust.pdf Erika Rummel Õigekirjaharjutused. https://opetaja.edu.ee/ortograafia/ Poolitamine: Eesti keele käsiraamat. Silbitamine ja poolitamine. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5&id=20http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=43 Fraseologismid: Eesti keele käsiraamat. Fraseoloogia. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=544 Lühendamine ja lühendid: Eesti keele käsiraamat. Lühendamine. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9 EKI keelenõuanne. Lühendamine, kirjavahemärgid lühendites. http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=8 Taimi Jürgenstein, Kersti Varik 2010. Lühendid. http://eestikeel.eu/more-samples/index.html Keelehooldekeskus. Lühendid. http://keelehooldekeskus.ee/dictionary/?cat1=l%C3%BChendid Suur ja väike algustäht: Taimi Jürgenstein, Kersti Varik 2010. Suur ja väike algustäht. http://eestikeel.eu/suur-ja-vaike-algustaht/index.html EKI keelenõuanne. Testid. http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11 Avalikud ülesanded eksamiinfosüsteemis. https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine?sort=id&rid=00057232983624&id=&aine=E&aste=&valdkond=&teema=&testiliik=&keeletase=&lang=&kysimus=&otsi=Otsi
Sõnaraamatud ÕS 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/ Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES. http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/ Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss/ Väike murdesõnastik. http://www.eki.ee/dict/vms/ Fraseoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/frs/ Uute sõnade sõnastik. http://portaal.eki.ee/uuedsonad.html Slängisõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/slang/ Keeleveeb. http://www.keeleveeb.ee/
Tekst Karin Koppel 2013. Venemaa vähemusrahvuste keeled hääbuvad üksteise järel. http://menu.err.ee/v/056de124-1eb3-4b1f-927a-245dd5d3d442 Reet Õunap 2010. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste fraseoloogiatundmine. (Magistritöö). http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1686&sari=D Sirje Mäearu 2006. Poolitusprobleeme. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_1/OK_2006-1_05.pdf
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
{{{praktika}}}
Lõiming
{{{loiming}}}
Õppesisu
Keeleuuendus. Keeleuuendus ja keele areng: võimalused ja ohud . Keelesugulus, soome-ugri ja indoeuroopa keeled. Eesti keele eripära ning võrdlus teiste keeltega. Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased internetiallikad. Sõnaraamatute kasutamine sõnade õigekirja, õigehäälduse, õige muutmisviisi, tähenduse ning stiilivärvingu leidmiseks.
Häälikuõpetus ja õigekiri Poolitamine, sealhulgas võõrsõnade ja nimede poolitamine. Arvuti keelekorrektori kasutamine.
Sõnavaraõpetus Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving. Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited.
Vormiõpetus ja õigekiri Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhireeglid.
Muud õigekirjateemad Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid. Kohad ja ehitised. Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, riigid ja osariigid. Perioodikaväljaanded. Teosed, dokumendid ja sarjad. Ajaloosündmused. Üritused. Kaubad. Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus. Lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite käänamine. Arvuti keelekorrektori kasutamine.
