Erinevus lehekülje "Matemaatika: Ratsionaalavaldised 9.klass" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: '{{Oppeprotsess |nimetus=Ratsionaalavaldised |seotudAinevaldkond=Matemaatika |seotudOppeaine=Matemaatika |seotudHaridusaste=Põhiharidus |kooliaste=III kooliaste |klass=8. k...') |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 21. oktoober 2020, kell 06:37
Matemaatika: Ratsionaalavaldised 9.klass | |
---|---|
Nimetus | Ratsionaalavaldised |
Maht | |
Ainevaldkond | Matemaatika |
Õppeaine | Matemaatika |
Haridusaste | Põhiharidus |
Kooliaste | III kooliaste |
Klass | 8. klass |
Seotud teemad | Ratsionaalavaldised (EstCORE:50044:60177) |
Sisukord
Õppeprotsess Ratsionaalavaldised
Eesmärgid
{{{eesmark}}}
Põhimõisted
- algebraline murd
- murru taandamine
- murru põhiomadus
- ruutkolmliige
- ratsionaalavaldis
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Tegurdab ruutkolmliikme vastava ruutvõrrandi lahendamisega
- teab, millist võrdust nimetatakse samasuseks, ning teeb vahet absoluutsel ja tinglikul samasusel (teab, et samasus 2x = 2x on absoluutne samasus, aga tinglik samasus)
- Teab algebralise murru põhiomadust
- taandab algebralise murru, kasutades hulkliikmete tegurdamisel korrutamise abivalemeid
- sulgude ette võtmist ja ruutkolmliikme tegurdamist
- Laiendab algebralist murdu
- korrutab, jagab ja astendab algebralisi murde
- Liidab ja lahutab ühenimelisi algebralisi murde
- Teisendab algebralisi murde ühenimelisteks
- Liidab ja lahutab erinimelisi algebralisi murde
- lihtsustab lihtsamaid kahetehtelisi ratsionaalavaldisi,
Õppematerjal
Selle teemaga (Ratsionaalavaldised (EstCORE:50044:60177)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
{{{praktika}}}
Lõiming
Lõiming
Lõiming läbiva teemaga väärtused ja kõlblus, sest avaldiste lihtsustamine kasvatab õpilastes sihikindlust, püsivust ning täpsust. Kasulik oleks ratsionaalavaldiste lihtsustamise ülesannete korral arvestada õpilaste võimeid, st ülesandeid diferentseerida. Praktilise tööna arutada tehtest sõltuvalt läbi lahendussammud, ülesannetes esinevad tüüpvead (nt taandamisvead). Jälgida, et antud tagasiside on kirjeldav ning hinnanguvaba. Soovitatav on rakendada digitahvli salvestamisvõimalusi arutelusid korraldades. Teema lõimub füüsikaga, sest lihtsustamisülesande lahendamiseks on vaja kombineerida valemeid, oskust näha mitut sammu ette. Iseseisvat tööd õppemeetodina saab rakendada, korrates varem õpitud teemasid, mida on vaja uue teema omandamiseks. Oskus lihtsustada ratsionaalavaldisi on aluseks oskusele lihtsustada irratsionaalavaldisi ning trigonomeetrilisi avaldisi gümnaasiumiastmes (1. ja 4. kursus). Enne ratsionaalavaldiste lihtsustama hakkamist tasub korrata tehete järjekorda ja tehteid harilike murdudega ning rõhutada õpilastele, et tehted algebraliste murdudega on harilike murdudega tehete üldistus.
IKT rakendamine
1. Algebralised teisendused – test, http://www.hot.ee/m/matetestid/ 2. Algebraliste murdude korrutamine (video 3 minutit), https://www.youtube.com/watch?v=HTVetz_wnFs 3. Algebraliste murdude taandamine, tehted nendega (video 17 minutit), https://www.youtube.com/watch?v=rQA5XoAiCHU 4. Algebraliste murdude taandamine, korrutamine ja astendamine (video 46 minutit), https://www.youtube.com/watch?v=i25j0oRvoaU 5. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine, http://www.hot.ee/matetestid/tiigrihype/lihtsusta.htm 6. Ratsionaalavaldise lihtsustamine – tüüpvead (video 16 minutit), https://www.youtube.com/watch?v=2Qcjut1svkQ 7. Lünktest Wirises, http://mott.edu.ee/index.php?option=com_remository&Itemid=28&func=startdown&id=270
Õppesisu
Ruutkolmliikme tegurdamine, Algebraline murd, selle taandamine, Samasus, Murru põhiomadus, Tehted algebraliste murdudega, Ratsionaalavaldise lihtsustamine,