Lehekülje Keemia:Happed ja alused - vastandlike omadustega ained lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Happed ja alused - vastandlike omadustega ained
|maht=12
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Keemia
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Happed ja alused. Vastandlike omadustega ained. (EIS:K:hape)
|eesmark=Hapete ja aluste teemaga omandavad õpilased esmase ettekujutuse keemiliste ühendite põhiklassidest ja
nende omadustest. Õpitakse aru saama keemia edasiseks õppimiseks vajalikest mõistetest, nagu hape, alus,
neutralisatsioonireaktsioon, sool ja lahuse pH. Rajatakse alus ainete põhiklasside põhjalikumaks
käsitlemiseks 9. klassis.
|oppematerjal=(Soovitus: uurida pH-d ka looduslike indikaatoritega (punane kapsas, mustikas, peet, sinilill jne) ning koduste
lahustega, nt puhastusvahendid, äädikas, sooda, sidrun, Sprite jmt.)
1. Erinevaid materjale vt www.koolielu.ee
http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/36993388
2. Simulatsioon, http://phet.colorado.edu/en/simulation/ph-scale-basics
3. Simulatsioon, http://phet.colorado.edu/sims/html/ph-scale/latest/ph-scale_en.html
4. 100+ katset keemias (võimalus valida sobiv katse teema järgi), http://www.chemicum.com/ava.htm
5. Mudelid 5D, nt pH määramine pH-meetri ja indikaatorpaberiga,
http://mudelid.5dvision.ee/ph/index.htm
6. Erinevad andurid, http://www.vernier.com/products/sensors/ph-sensors/ph-bta/
7. Erinevad videod youtube.com keskkonnast, nt laul hapetest ja alustest,
https://www.youtube.com/watch?v=zTLiJE-j1-I
|metoodika=1) lahuse happelisuse kindlakstegemine indikaatoriga sh simulatsioonide põhiselt ja digitaalse
anduriga;
2) hapete, eriti tugevate hapete kasutamisel vajalike ohutusnõuete selgitamine otstarbekas on
vaadata ja analüüsida erinevaid ohutusnõudeid selgitavaid videosid;
3) lahuse aluselisuse kindlakstegemine indikaatoriga sh simulatsioonide põhiselt ja digitaalse
anduriga;
4) hapete, hüdroksiidide ning soolade valemite ja nimetamise põhimõtetega tutvumine, nimetuse
harjutamiseks on sobilikud erinevad interaktiivsed testimiskeskkonnad, mida ei pea kasutama
ainult hindamisel vaid kasutada ka õppimisprotsessis hapete ja aluste vahelise
neutralisatsioonireaktsiooni uurimine ning vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine 
(reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise harjutamiseks õppija oskuste põhiselt on hea kasutada
erinevaid simulatsioone).
|praktika=1) hapete ja aluste kindlakstegemine indikaatoriga,
2) neutralisatsioonireaktsiooni uurimine,
3) soolade saamine neutralisatsioonireaktsioonil.
|eeldus=1. Selle teema õppimisel on üsna vähe võimalusi toetuda varem õpitule. Mõnevõrra on loodusõpetuses
tutvutud hapete ja soolade mõistega.
2. 6. klassi loodusõpetuses käsitletakse vett Läänemeres ning merevee omadusi.
3. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: happevihm, sool, vee soolsus.
|oppevara=hapete ja aluste lahused, värvusindikaatorid, neutralisatsioonireaktsiooni uurimiseks
vajalikud katsevahendid, ohutusnõuete plakat, digitaalsed andurid ja andmekogujad, simulatsioonid,
videod erinevatest keskkondadest.
|loiming=Loodusõpetus. Sool; liitained, aatom.
Bioloogia. Looduslikud happelised ained, happevihmad.
Kodundus. Happed ja alused; puhastusvahendid.
Geograafia. Happevihmad, aluseline ja happeline põhjavesi, aluselised ja happelised mullad,
maavarad (kivi- ja kaalisool).
|pohimoiste=hape, alus, indikaator, neutralisatsioonireaktsioon, lahuste pH-skaala, sool
|seotudOpivaljund=tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide; seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi); mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida); hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline); toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus; järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid; koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult; mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu)
}}
Õppesisu
1. Happed, nende koostis. Tähtsamad happed. Ohutusnõuded tugevate hapete kasutamise korral.
2. Hüdroksiidide (kui tuntumate aluste) koostis ja nimetused. Ohutusnõuded tugevaid aluseid (leelisi) kasutades.
 3. Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioonireaktsioon. Lahuste pH-skaala, selle kasutamine ainete lahuste happelisust/aluselisust
iseloomustades. Soolad, nende koostis ja nimetused. Happed, alused ja soolad igapäevaelus.