Lehekülje Keemia:Hapnik ja vesinik. Oksiidid lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Hapnik ja vesinik. Oksiidid
|maht=16
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Keemia
|seotudHaridusaste=Põhiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Hapnik ja vesinik. Oksiidid. (EIS:K:HO)
|eesmark=Hapniku ja vesiniku teemat õppides saavad õpilased põhjalikuma ettekujutuse oksüdeerumisest (sh
põlemisest) ja käsitletavate ainete kõige põhilisematest omadustest. Õpitakse seostama oksiidide valemeid
vastavate keemiliste elementide oksüdatsiooniastmetega ning omandatakse esmane ettekujutus
reaktsioonivõrrandite koostamise põhimõtetest. Üks selle teema tähtsamaid eesmärke on rajada alus
keemias kasutatavate sümbolite mõistmiseks ja rakendamiseks.
|seotudOpivaljund=selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides;
selgitab hapniku rolli  eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias); 
analüüsib osoonikihi tähtsust;
analüüsib osoonikihi lagunemist saastamise tagajärjel; 
kirjeldab hapniku põhilisi omadusi;
kirjeldab vesiniku põhilisi omadusi; 
seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees); 
määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid;
koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide valemeid; 
koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi; 
koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga;
toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3)
|pohimoiste=põlemisreaktsioon, oksiid, oksüdatsiooniaste, ühinemisreaktsioon
|oppesisu=Hapnik, selle omadused ja roll põlemisreaktsioonides ning eluslooduses. Osoonikihi hõrenemine keskkonnaprobleemina. Põlemisreaktsioonid, oksiidide teke. Oksüdatsiooniaste. Oksiidide nimetused ja valemite koostamine. Oksiidid igapäevaelus. Ühinemisreaktsioon. Lihtsamate põlemisreaktsioonide võrrandite koostamine ja tasakaalustamine. Gaaside kogumise võtteid. Vesinik, selle füüsikalised omadused.
|oppematerjal=1. Mudelid 5D, kasutamine (simulatsioon: oksiidid), http://mudelid.5dvision.ee/oksiidid/index.htm
2. Simulatsioon: reaktsiooni lähteained, saadused ning jääk,
http://phet.colorado.edu/en/simulation/reactants-products-and-leftovers
3. Simulatsioon: reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine: https://phet.colorado.edu/en/simulation/balancingchemical-equations
4. Simulatsioon: molekuli koostamine: https://phet.colorado.edu/en/simulation/legacy/build-a-molecule
5. Näited andmekoguja ja selle kasutamise kohta (CO2 ja O2),
http://www.vernier.com/products/sensors/co2-bta/
6. Erinevad videod youtube.com keskkonnast nt:
a) multifilm hapnikust https://www.youtube.com/watch?v=b4wveY2-lCo
b) hapnik organismishttps://www.youtube.com/watch?v=WXOBJEXxNEo
7. 100+ katset keemias (võimalus valida sobiv katse teema põhjal), http://www.chemicum.com/ava.htm
8. Süsinikoksiidi ohtlikkus https://www.youtube.com/watch?v=uH4RLtJqOGo
|metoodika=1) hapniku laboratoorne saamine, tõestamine ja tema omaduste uurimine kasutades ka erinevaid
digivahendeid (andurid, videod);
2) süsihappegaasi saamine, kogumine ja tema omaduste uurimine kasutades ka erinevaid digivahendeid
(andurid, videod);
3) hapniku omaduste seostamine tema rolliga eluslooduses, luues seoseid varem õpituga
loodusõpetuses ja bioloogias kasutades ka erinevaid digivahendeid (andurid, videod), ühiste
järelduste tegemiseks saab kasutada virtuaalseid ühistöö keskkondasid;
4) elemendi oksüdatsiooniastme ja selle elemendi oksiidi valemi seostamine;
5) reaktsioonivõrrandite koostamise põhimõtetega tutvumine lihtsamate oksüdeerumisreaktsioonide
näitel; reaktsioonivõrrandites sisalduva teabe selgitamine harjutamiseks on otstarbekas kasutada
erinevaid simulatsioone ning interaktiivseid teste;
6) vesiniku laboratoorne saamine, tõestamine ja selle omaduste uurimine kasutades ka erinevaid
digivahendeid (videod);
|praktika=1) hapniku saamine ja tõestamine, küünla põletamine kupli all;
2) põlemisreaktsiooni kujutamine molekulimudelitega;
3) vesiniku saamine ja puhtuse kontrollimine;
4) oksiidide saamine lihtainete põlemisel.
|eeldus=. Tugineda saab loodusõpetuses hapniku, vesiniku ja vee kohta õpitule.
2. 6. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: õhu tähtsus, õhu koostis, õhu omadused,
fotosüntees, hapniku tähtsus looduslikes protsessides, õhu saastumine ja atmosfääri kaitse.
3. 7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: vesinik, hapnik, vesi, süsihappegaas, soojuse
eraldumine põlemisel, soojuspaisumine ja aine tihedus, soojuspaisumine ja loodusnähtused, keemiline
energia.
4. Geograafias on käsitletud vett Maa kliima kujundajana.
5. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: atmosfäär, õhk, hapnik, süsihappegaas,
lämmastik, hingamine, põlemine, fotosüntees.
|oppevara=reaktiivid ja katsevahendid gaaside (hapniku, süsihappegaasi, vesiniku) saamiseks,
kogumiseks ning omaduste uurimiseks; mitmesuguste oksiidide näidised, molekulimudelid,
simulatsioonid, andmekogujad, videod, digivahendid.
|loiming=Loodusõpetus. Atmosfäär, õhk, õhu koostisained, hingamine, põlemine, fotosüntees.
Bioloogia. Hapniku roll hingamisel, süsihappegaasi teke, fotosüntees.
Geograafia. Vesi Maa kliima kujundajana, atmosfäär ja õhu koostis, kasvuhooneefekt, happevihmad,
veeringe, keemiline murenemine ja karstinähtused, vulkanism ja atmosfääri koostis, põhjavesi ja
vee karedus, mineraalvesi, mullavesi, maailmameri ja vee soolsus.
}}