Lehekülje Keemia:Anorgaaniliste ainete põhiklassid lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Anorgaaniliste ainete põhiklassid
|maht=26
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Keemia
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=9. klass
|seotudTeema=Anorgaaniliste ainete p&otilde;hiklassid (EIS:K:anorg)
|seotudOpivaljund=eristab tugevaid ja nõrku happeid;
eristab tugevaid ja nõrku aluseid;
seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonidega; 
seostab aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses; 
kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainete vahelisi reaktsioone põhjendades;
kasutab aineklasside vahelisi seoseid vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires); 
korraldab aineklasside vahelisi reaktsioone ohutult;
kasutab info saamiseks lahustuvustabelit; 
selgitab temperatuuri mõju gaaside lahustuvusele vees;
selgitab temperatuuri mõju (enamiku) soolade lahustuvusele vees;
kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi; 
lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades);
kirjeldab mõningate tähtsamate  anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) omadusi;
analüüsib mõningate tähtsamate  anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3,NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi; 
selgitab mõningate tähtsamate (eelnimetatud) ühendite kasutamist igapäevaelus; 
analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi;
analüüsib saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt);
analüüsib võimalikke keskkonna säästmise meetmeid
|pohimoiste=happeline oksiid, aluseline oksiid, tugev hape, nõrk hape, tugev alus, leelis, nõrk alus, vee karedus, lahustuvus, lahuse tihedus
|praktika=1) erinevate oksiidide ja vee vahelise reaktsiooni uurimine (nt CaO, MgO, SO2 + H2O);
2) erinevate oksiidide ja hapete või aluste vaheliste reaktsioonide uurimine (nt CuO + H2SO4, CO2 + NaOH);
3) Internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta ning järelduste tegemine;
4) erinevat tüüpi hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide uurimine;
5) soolade lahustuvuse uurimine erinevatel temperatuuridel.
|oppesisu=Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid, nende reageerimine veega.
2. Happed. Tugevad ja nõrgad happed. Hapete keemilised omadused (reageerimine metallide, aluseliste oksiidide ja alustega). Happed argielus. 
3. Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja nõrgad alused, hästi lahustuvad ja rasklahustuvad alused) ning keemilised omadused (reageerimine happeliste oksiidide ja hapetega). Hüdroksiidide koostis ja nimetused. 
4. Soolad. Vesiniksoolad (söögisooda näitel ). Soolade saamise võimalusi (õpitud reaktsioonitüüpide piires). Vesi lahustina. Ainete lahustuvus vees(kvantitatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist(gaasid ja soolade näitel). Lahustuvustabel. Lahuste protsendilise koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel. Lahuste koostise arvutused (tiheduse arvestamisega).
Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid. 
 Põhilised keemilise saaste allikad, keskkonnaprobleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna saastumine raskmetallide ühenditega, veekogude saastumine.
}}