Lehekülje Muusika:laulmine lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Muusika
|seotudAinevaldkond=Kunstid
|seotudOppeaine=Muusika
|kooliaste=III kooliaste
|klass=7, 8, 9 klass
|seotudTeema=Laulmine (EstCORE:30218)
|eesmark=osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; 
aktsepteerib muusika erinevaid avaldusvorme; 
laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt hääle omapärast; 
laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja musitseerib tunnis erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes; 
mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning muusikahariduslikku tähendust; 
oskab kuulata ennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides;
suhtub kohusetundlikult endale võetud ülesannetesse;  
rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;  
väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes; 
teab autoriõigusi ning nendega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, huvitub muusikaalasest tegevusest ning väärtustab seda ja osaleb kohalikus kultuurielus; 
omab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest, ametitest ja võimalustest muusikat õppida; 
kasutab muusikalistes tegevustes infotehnoloogia vahendeid.
|seotudOpivaljund=laulab hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni, puhta intonatsiooniga;  
laulab väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusikapala stiili;  
mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes;
kasutab relatiivseid astmeid laulu õppimisel; 
kasutab muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes; 
osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti; 
laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule:
laulab kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; 
laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu isamaa on minu arm” (G. Ernesaks), „Jää vabaks, Eesti meri” (V. Oksvort), „Eestlane olen ja eestlaseks jään” (A. Mattiisen), „Laul Põhjamaast” (Ü. Vinter), „Saaremaa valss” (R. Valgre), „Kalevite kants” (P. Veebel), „Oma laulu ei leia ma üles” (V. Ojakäär).
|pohimoiste=Ühislaul, hingamine, diktsioon, intonatsioon, häälehoid, paralleelsed helistikud, helistik C-duur, helistik a-moll,  helistik G-duur, helistik e-moll, helistik F-duur, helistik d-moll, kaheksandiktaktimõõt, vahelduv taktimõõt, eeltakt, rütmifiguurid, pausid, dünaamika märgid, tempo märgid,  lihtvorm, liitvorm, rondovorm, absoluutsed helikõrgused/tähtnimed, diees, bemoll, bekarr, viiulivõti, bassivõti
|metoodika=Kodaly-metoodika, aktiivõppe meetodid, diferenseeritud töö, Orffi pedagoogika
|praktika=Laulmine üksi, rühmas, koos;
|oppesisu=Tähelepanu keskmes  lauluvõime  edasiarendamine  kasutades erinevaid õppevorme ning -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühehäälselt,  kooris kahe- või kolmehäälselt.
|loiming=Eesti keel: õigekiri, funktsionaalne kirja- ja lugemisoskus, laulutekstide mõtestamine;
Matemaatika: taktimõt, helipikkused, relatiivne ja absoluutne helisüsteem;
Võõrkeeled: riigid ja kultuur, laultekstide hääldus ja sisu;
Loodusõpetus: laulud loodusest- tekstide mõtestamine;
Füüsika: helide maailm;
Kehaline kasvtus: kehahoid, hingamine, hääle tekitamine
Geograafia: laulud ja maailma riigid, asukoht, kultuur;
Ajalugu: laulud ja erinevad ajastud, laulev revolutsioon
}}