Lehekülje Eesti keel: Tekstiloome (8. klass) lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Tekstiloome
|seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus
|seotudOppeaine=Eesti keel
|seotudHaridusaste=P&amp;otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Tekstiloome (EstCORE:30009)
|eesmark=Kultuuri- ja väärtuspädevus.  Tekstiloomes alustekste kasutades rõhutatakse vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, väärtustatakse keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa.  
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Eri laadi ülesannete kaudu  julgustatakse oma arvamust välja ütlema.
Enesemääratluspädevus. Luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.
Õpipädevus. Arendatakse eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.  
Suhtluspädevus. Kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. 
Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega.
|seotudOpivaljund=leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt teabeallikaid ning osundab neid sobivas vormis; tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise etappe; oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne)
|pohimoiste=alustekst, referaat, tsitaat, viitamine, kõne, kirjand, eeltöö, kava, lõik
|oppematerjal=Soovitatavaid lisamaterjale

Veebileht
12 nippi, kuidas improkõnet tehes särada.  

Õppematerjal ja ülesanded
Kuldvillak keeleteemade kordamiseks. https://jeopardylabs.com/play/kolmanda-veerandi-kordav-kuldvillak 
HITSA. Eesti keele digitaalne õppematerjal III kooliastmele. http://oppevara.hitsa.ee/eestikeel/
Aune Past 2010. Meediateksti kirjutamine.  http://www.rajaleida.ee/public/Meediateksti_kirjutamine_aune_past.pdf
Ingrid Maadvere 2013. Tsiteerimine, parafraseerimine, refereerimine. https://www.youtube.com/watch?v=beASr4pKsXk
Keeleteemasid kordav kuldvillak: https://jeopardylabs.com/play/kolmanda-veerandi-kordav-kuldvillak 

Esitlus
Riina Arunurm 2016. Arutlev kirjand.  https://prezi.com/ecbiqrihaoqg/arutlev-kirjand/ 
Enn Kullamaa 2010. Kõne koostamine ja esitamine. http://www.slideshare.net/Eldorado61/kne-koostamine-ja-esitlemine 

Tekst
Krista Nõmmik, Ülle Salumäe 2011. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes.  http://oppekava.innove.ee/projektitoo-voimalusi-eesti-keele-oppes/ 
Krips, H. Kõne koostamise õpik. Atlex, Tartu 2010
|metoodika=Õpetaja:
1)	juhendab teabe otsimisel nii veebist kui ka raamatukogust; raamatukogutöötajaga koostöös viib läbi raamatukogutunni; annab õppeülesande, milles tuleb leitud teavet kasutada ja oma kogemusega seostada; 
2)	selgitab, mida tähendab alusteksti põhjal kirjutamine; õpetab alustekstile ja autorile viitamist ja refereerimist, autori tsiteerimist; 
3)	valib alustekstideks sobivad meedia- ja tarbetekstid;
4)	juhendab ettekande koostamisel;
5)	tutvustab kõne ülesehitust, kõneks valmistumist, avaliku esinemise põhitõdesid; arutleb õpilastega millest võiks väljapakutud teemadel erinevates kõnedes rääkida; 
6)	valib eakohased sobivad teemad; annab ülesandeks koostada kõne ja see klassis esitada; juhendab koostamisel, aitab leida sobivad võtted näitlikustamiseks;
7)	räägib kirjandi kirjutamise eeltööst: kuidas koguda mõtteid kirjutamiseks, kuidas koostada kava/mõttekaarti, kirjutada mustandit; meenutab õpilastele varem õpitut kirjandi teema ja peamõtte, ülesehituse, teksti liigendamise kohta; 
8)	annab probleemülesande erinevate kirjanditeemadega, mille kohta tuleb sõnastada peamõte ja koostada kava ja kirjutada kirjand; juhendab kirjutamisel.
Soovitused võimalikeks õppetegevusteks
Õppetegevuse käigus õpilane:
1)	otsib teavet nii veebist kui ka raamatukogust; valib vajalikud allikad; kasutab ja seostab teavet õppeülesande täitmisel;
2)	loob  alusteksti põhjal kirjandi, arvestades tsiteerimisele, refereerimisele ja viitamisele esitatavaid nõudeid; 
3)	kirjutab lühireferaadi ja/või uurimistöö, kus kasutab korrektselt nii refereerimist ja viitamist; 
4)	koostab referaadi/uurimuse põhjal ettekande, esitab selle kaaslastele;
5)	jälgib õpetaja esitlust kõne ülesehituse, kõneks valmistumise, kõne koostamise, esitamise ja näitlikustamise kohta; arutleb õpetaja juhendamisel väljapakutud teemadel peetava kõne sisu üle;
6)	valib sobiva teema; koostab kõne; kasutab näitlikustamise võimalusi; esitab kõne kaaslastele; 
7)	jälgib õpetaja esitust/esitlust kirjandi kirjutamise kohta; tuletab meelde varem õpitut kirjandi ülesehituse kohta, peamõtte sõnastamise ja kava koostamise kohta;
8)	kirjutab kirjandi valitud teemal.
|loiming=Ainetevaheline lõiming
Kirjandus.  Õpitakse kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili.
Sotsiaalained. Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad erinevate tekstide kirjutamist.
Loodusained.  Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad kirjelduste ja arutluste kirjutamist, aitavad ettekannete ja uurimistööde tegemisel.
}}
Õppesisu 
Teabe leidmine, reprodutseerimine ning seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Alustekstide (meedia- ja teabetekstid) põhjal kirjutamine: refereerimine, arutlemine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused.
Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande koostamine ja esitamine.
Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine. Kirjandi teema ja peamõte. Kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine. 
Jutustava, kirjeldava ja arutleva kirjandi kirjutamine.