Lehekülje Füüsika:Liikumine ja jõud lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Mehaanika. Liikumine ja jõud
|maht=8
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Füüsika
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Liikumine ja jõud
|seotudOpivaljund=kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega;
 selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise, teab kasutatavaid mõõtühikuid;
 teab seose v=  s/t   tähendust ja kasutab seost probleeme lahendades;
 kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks;
 teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass;
teab seose  tähendust ning kasutab seda probleeme lahendades;
selgitab mõõteriistade mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas;
 korraldab eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused ning teeb tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta järelduse;
 teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt;
jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.
|pohimoiste=tihedus, kiirus, mass, jõud.
|praktika=1) pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed;
2) traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik;
3) pindala mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemed;
4) ebakorrapärase kujuga keha pindala mõõtmine: ruuduline paber, keha;
5) aine tiheduse tunnetamine: sama suurusega erinevast ainest kehad;
6) keha tiheduse määramine (kas korrapärane või ebakorrapärane keha): kaalud, mõõtesilinder, keha, mõõtejoonlaud.
|oppesisu=Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas
}}