Lehekülje Keemia:Tuntumaid metalle lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Tuntumaid metalle
|maht=13
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Keemia
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Tuntumaid metalle (EIS:K:metal)
|eesmark=Õpilane saab ülevaate igapäevaelus väga tähtsate materjalide – metallide – iseloomulikest füüsikalistest ja
keemilistest omadustest ning metallide kasutamise võimalustest. Teema on eriti sobiv mitmesuguste
uurimistööde tegemiseks ja nende tulemuste seostamiseks igapäevaelu kogemustega.
|oppematerjal=1. Mudelid 5D (korrosioon), http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/index.htm või (simulatsioon),
http://mudelid.5dvision.ee/mullid/index.htm
2. Rakendus, https://itunes.apple.com/us/app/chemcrafter/id839552862?mt=8
3. 100+ katset keemias (võimalus valida sobiv katse teema järgi), http://www.chemicum.com/ava.htm
4. Erinevad videod youtube.com keskkonnast nt:Korrosiooni olemus:
https://www.youtube.com/watch?v=hfmD1RyUWgY
5. Olmekeemia, keskkonnamürgid, ravimid
http://etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_armastan_sind/videod/3fad1516-f41c-4801-818c076cc323119c/maa-armastan-sind-olmekeemia-keskkonnamurgid-ravimid
6. Materjale leiab ka: http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/37033374
7. Reaktsioonikiirust iseloomustavate simulatsioonidena saab kasutada:
a) http://www.absorblearning.com/media/item.action?quick=w0
b) http://www.absorblearning.com/media/item.action?quick=vt
|metoodika=1) metallide füüsikaliste omaduste (soojus- ja elektrijuhtivuse, kõvaduse, tiheduse, plastilisuse jms)
uurimine ning võrdlemine otsides sealjuures infot internetikeskkondadest;
2) metallide aktiivsuse võrdlemine reageerimisel happelahusega ning seostamine metalli asukohaga
metallide pingereas, kasutades metallide ligikaudset liigitamist aktiivseteks, keskmise aktiivsusega
ja väheaktiivseteks metallideks; pingerea põhjalikum käsitlus järgneb gümnaasiumiastmes,
reaktsioonide uurimiseks saab kasutada ka erinevaid online põhiseid videosid (NT 100+ katset
keemias) ;
3) seostab reaktsioonikiiruse sõltuvust reaktsioonitingimustest, õpilastel on otstarbekas teha katseid
praktiliselt ning vaadata ka simulatsioonide põhiselt;
4) selleks, et õpilane teaks, et metallid käituvad reaktsioonides redutseerijana on hea õpitut mitmeti
visualiseerida ja korrata sh interaktiivsete testide abil
5) raua korrosiooni uurimine erinevates tingimustes ning tulemuste põhjal järelduste tegemine
siinkohal saab õpilastel lasta kodus roostetada naelu ning salvestada kogutud materjal digitaalseltõpilased koostavad digitaalse arengumapi ;
6) metallide omaduste seostamine nende praktiliste kasutamise võimalustega, sh igapäevaelus,
kasutades info otsimiseks ka internetikeskkonda.
|praktika=1) metallide füüsikaliste omaduste võrdlemine (kõvadus, tihedus, magnetilised omadused vms). Selleks
sobivad kõik koolis leiduvad metallid, kuid metalle saab võtta kaasa ka kodust (lusikad, vardad jmt);
2) internetist andmete otsimine metallide omaduste ja rakendusvõimaluste kohta, nende võrdlemine ja
süstematiseerimine (andmete põhjal võib lasta koostada võrdlustabeleid mõnes
analüüsiprogrammis);
3) metallide aktiivsuse võrdlemine reageerimisel happe lahusega (nt metallid Mg, Zn, Fe, Sn, Cu; happed
HCl, H2SO4);
4) raua korrosiooni uurimine erinevates tingimustes
|eeldus=1. Tugineda saab varasemates keemiateemades metalliliste elementide ja metallide kohta õpitule ning
loodusõpetuses ainete füüsikaliste omaduste ja aine ehituse kohta õpitule, lisaks ajaloos õpitule
metallide tähtsuse kohta inimkonna ajaloos (pronksiaeg, rauaaeg).
2. Geograafias on käsitletud metallimaake ja nende leiukohti, tehnoloogiaõpetuses metalle kui materjale.
3. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: metall, metallimaak.
|oppevara=metallide ja metallisulamite näidised, metallid ja hapete lahused ning katsevahendid
metallide füüsikaliste ja keemiliste omaduste uurimiseks, perioodilisustabel, metallide aktiivsuse rida,
geograafiline kaart tuntumate metallimaakide leiukohtade näitamiseks, erinevad simulatsioonid,
digivahendid ja videod.
|loiming=Loodusõpetus. Ainete füüsikalised omadused.
Füüsika. Metallide elektrijuhtivus ja magnetilised omadused.
Geograafia. Metallimaagid ja nende leiukohad.
Ajalugu. Metallid inimkonna ajaloos.
Tehnoloogiaõpetus. Metallid materjalina.
Kodundus. Puhastusvahendid.
|pohimoiste=: aktiivne metall, keskmise aktiivsusega metall, väheaktiivne metall, metallide pingerida, redutseerija, redutseerumine, oksüdeerija, oksüdeerumine, redoksreaktsioon, reaktsioonikiirus, sulam, metalli korrosioon
|seotudOpivaljund=seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega; eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas; teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus); seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis; teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana; koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus); hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi  igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega; seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi
}}
Õppesisu
1. Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest (tutvustavalt). Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus.
2. Metallide reageerimine hapnikuga jt lihtainetega. Keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumine keemilistes reaktsioonides. Metallid kui
redutseerijad ja hapnik kui oksüdeerija. Metallide reageerimine hapete lahustega. Ettekujutus reaktsioonikiirusest (metalli ja happelahuse vahelise
reaktsiooni näitel). Erinevate metallide aktiivsuse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus.
3. Tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäevaelus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua näitel).