Lehekülje Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Keemia:Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus
|maht=14
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Keemia
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus. (EIS:K:ehitus)
|eesmark=Õpilased saavad ettekujutuse keemilise elemendi mõistest ja elemendi omaduste seostamisest tema
asukohaga perioodilisustabelis. Nad õpivad aru saama aine ehitusega seotud põhimõistetest, mis annavad
vajaliku aluse järgmiste keemiateemade sisuliseks mõistmiseks ning õppematerjalis seoste loomiseks.
|oppematerjal=. Erinevaid materjale vt www.koolielu.ee
http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/36950733
2. Aatomiehitus, https://phet.colorado.edu/et/simulation/build-an-atom
3. Rakendus liitreaalsusest, elements4d.daqri.com
4. Aatomid, http://lab.concord.org/embeddable.html#interactives/samples/3-100-atoms.json
5. 100+ katset keemias (võimalus valida sobiv katse teema järgi), http://www.chemicum.com/ava.htm
6. Mudelid 5D (keemiline side), http://mudelid.5dvision.ee/keemside/index.htm
7. Erinevad videod ja laulud Youtube’i keskkonnast:
1) perioodilisustabel (laul), https://www.youtube.com/watch?v=IsBZx0tv6dQ ;
2) perioodilisussüsteem (laul), https://www.youtube.com/watch?v=Apr7MdbHGQo );
3) perioodilisussüsteem (laul), https://www.youtube.com/watch?v=ssaUusY6hWM
4) Dogs teaching chemistry: https://www.youtube.com/watch?v=addK0b2Isw8 jne.
8. Molekulide loomiseks sobib äpp WebMO (tutvuda saab:
http://koolielu.ee/ainekuud/readnews/496344/nadala-app-3d-molekulide-loomine-keemias-webmoga): https://itunes.apple.com/us/app/webmo-molecular-editor-viewer/id797898095?mt=8 või
https://play.google.com/store/apps/details?id=net.webmo.android.moledit&hl=et
9. Molekulide koostamiseks sobib vabavaraline programm: ACDChemSkech
10. Erinevad videod youtube.com keskkonnast nt: https://www.youtube.com/watch?v=d0zION8xjbM
|metoodika=1) aatomiehituse (tuumalaengu, elektronkihtide ja väliskihi elektronide arvu) seostamine keemilise
elemendi asukohaga perioodilisustabelis, kasutada saab mitmesuguseid erinevaid äppe,
programme ning keskkondasid, internetis on leida mitmesuguseid erinevaid teemakohaseid
videosid;
2) keemilise elemendi metalliliste või mittemetalliliste omaduste ning vastavate lihtainete omaduste
seostamine vastava elemendi aatomi kalduvusega liita või loovutada elektrone. Seejuures on
soovitatav pöörata tähelepanu eelkõige tüüpilistele metallilistele ja mittemetallilistele
elementidele, jättes vaatluse alt esialgu kõrvale vähem iseloomulikud, vahepealsed elemendid,
eriti poolmetallid, otstarbekas on kasutada erinevaid perioodilisustabeleid, mis on nii paberkandjal
kui ka digitaalses keskkonnas;
3) lihtsamate molekulimudelite koostamine ja nende seostamine vastavate molekulivalemitega,
siinjuures on otstarbekas kasutada molekulide koostamiseks erinevaid digitaalseid äppe,
programme ning keskkondasid; molekulide mudeleid on võimalik 3D printeri olemasolul välja
printida,
4) kovalentse sideme ja ioonilise sideme erinevuse selgitamine (teema muutub huvitavaks kui tunde
rikastada erinevate videotega;
5) teab molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete ehituse erinevust.
|praktika=1) Internetist andmete otsimine keemiliste elementide kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine;
2) molekulimudelite koostamine ja uurimine (molekulimudelite koostamiseks kasutada nii olemasolevaid
mudelite komplekte kui ka tutvustada programme ACD Chemskech või mõnda rakendust).
|eeldus=1. Tugineda saab loodusõpetuses, eriti 7. klassi loodusõpetuses ainete ehituse kohta õpitule.
2. 7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: aine partikulaarne ehitus (aine koosnemine
osakestest), elementaarlaeng, aatomi ja aatomituuma ehitus, aatomite mitmekesisus, keemilised
elemendid ja aine.
3. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: molekulivalem, aineosake, molekul,
aatom, aatomituum, elektronkate, elektrilaeng, elektron, prooton, neutron
|oppevara=keemiliste elementide perioodilisustabel, molekulimudelid, metallide ja mittemetallide ning
molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete näidised, erinevad digitaalsed vahendid ja programmid
molekulimudelite koostamiseks
|loiming=Loodusõpetus. Molekul, aatom, aatomi tuum ja elektronkate, elektrilaeng, aineosakesed elektron, prooton
ja neutron.
Füüsika. Aatomiehitus.
Geograafia. Kivimid, nende keemiline koostis (lubjakivi, liivakivi, graniit, kivi- ja kaalisool jm), maavarad ning
metallimaagid.
|pohimoiste=keemiline element, elemendi aatomnumber (järjenumber), väliskihi elektronide arv, perioodilisustabel, lihtaine, liitaine (keemiline ühend), aatommass, metall, mittemetall, ioon, katioon, anioon, kovalentne side, iooniline side, molekulaarne aine, mittemolekulaarne aine
|seotudOpivaljund=selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses); seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis; seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (Arühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel); teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus; eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist; eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut; selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust; teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid
}}
Õppesisu
1. Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tähised. Keemiliste elementide omaduste perioodilisus, perioodilisustabel. Perioodilisustabeli seos
aatomite elektronstruktuuriga: tuumalaeng, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv (elektronskeemid). Keemiliste elementide metallilised ja
mittemetallilised omadused, metallilised ja mittemetallilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja mittemetallid ning nende kasutamine
igapäevaelus.
2. Liht- ja liitained (keemilised ühendid). Molekulid, aine valem. Ettekujutus keemilisest sidemest aatomite vahel molekulis (kovalentne side).
3. Ioonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus. Ioonidest koosnevad ained (ioonsed ained). Ettekujutus ioonilisest sidemest
(tutvustavalt).
4. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained (metallide ja soolade näitel).