Kehaline kasvatus: Suusatamine (IIKA)
| Kehaline kasvatus: Suusatamine (IIKA) | |
|---|---|
| Nimetus | Kehaline kasvatus |
| Maht | |
| Ainevaldkond | Kehaline kasvatus |
| Õppeaine | Kehaline kasvatus |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | II kooliaste |
| Klass | |
| Seotud teemad | Suusatamine (EstCORE:30259) |
Sisukord
Õppeprotsess Kehaline kasvatus
Eesmärgid
selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis, kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust; omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside) tehnika, teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada, sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel; selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust, järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälistel spordiüritustel; sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi varasemate tulemustega, valib õpetaja juhendusel rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab neid; mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise vajalikkust sportimisel/liikumisel, täidab reegleid ja võistlusmäärusi kehalisi harjutusi õppides ning liikudes; on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi, kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi kaaslastega, kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes; harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne; soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks, osaleb tervisespordiüritustel.
Põhimõisted
- tõusuviis
- laskumine
- uisusammpööre
- poolsahkpööre
- poolsahkpidrdus
- paaristõuge
- uisusamm (suusatamine)
- teatesuusatamine
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
- Suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga
- Suusatab vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga
- Suusatab paaristõukelise kahesammulise uisusammuga
- Sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis
- Sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde
- Sooritab teatevahetuse teatesuusatamises
- Läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi.
Õppematerjal
Selle teemaga (Suusatamine (EstCORE:30259)) on seotud järgnev õppematerjal:
| Ainevaldkond | Õppeaine | Kooliaste | |
|---|---|---|---|
| Mängud suuskadel (E-koolikott:materjal:1923) | Kehaline kasvatus | Kehaline kasvatus | I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium |
| Suusatamise ABC (E-koolikott:materjal:2408) | Kehaline kasvatus | Kehaline kasvatus | Alusharidus I kooliaste II kooliaste |
| Õpime suusatama! (E-koolikott:materjal:3100) | Kehaline kasvatus | Kehaline kasvatus | Alusharidus I kooliaste II kooliaste |
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
{{{praktika}}}
Lõiming
{{{loiming}}}
Õppesisu
Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel. Uisusammpööre, poolsahkpööre ja poolsahkpidurdus. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Uisusamm ilma keppideta, pooluisusamm laugel laskumisel. Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis. Teatesuusatamine.
