Sisukord

1 Keemia õpitulemused
- 1.1 III kooliaste
2 Keemia õpitulemuste lahtikirjutus
- 2.1 III kooliaste, 8. klass
  - 2.1.1 Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid)
  - 2.1.2 Töökava näidis
- 2.2 III kooliaste, 9. klass
  - 2.2.1 Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks
  - 2.2.2 Töökava näidis

Keemia õpitulemused

III kooliaste

...lisa siia õpiväljundite kokkuvõte...

Keemia õpitulemuste lahtikirjutus

Keemia õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega.

III kooliaste, 8. klass

Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid)

Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)

Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses);
seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.

Hapnik ja vesinik. Oksiidid

Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias), analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel;
kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;
seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);
määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide valemeid;
koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;
koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3).

Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide;
seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult;
mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).

Tuntumaid metalle

Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;
teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus);
seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana;
koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);
hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.