Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid

Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid
Nimetus	Süsinik ja süsinikuühendid
Maht	18
Ainevaldkond	Loodusained
Õppeaine	Füüsika
Haridusaste	Põhiharidus
Kooliaste	III kooliaste
Klass	9. klass
Seotud teemad	Süsinik ja süsinikuühendid

Eesmärgid

{{{eesmark}}}

Põhimõisted

1. süsivesinik
2. struktuurivalem
3. polümeer
4. märgumine
5. alkohol
6. karboksüülhape.

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

1. Süsinik ja süsinikuühendid

Õpiväljundid

1. võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete omadusi, võrdleb süsinikoksiidide omadusi
2. Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid)
3. Koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu)
4. teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks ning oskab tuua nende kohta näiteid igapäevaelust
5. kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende praktilisi kasutamise võimalusi
6. eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid
7. koostab süsivesinike ja etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid
8. koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks
9. hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.

Õppematerjal

Selle teemaga (Süsinik ja süsinikuühendid) on seotud järgnev õppematerjal:

Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel; 2) lihtsamate süsivesinike jt süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine; 3) süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine digitaalses keskkonnas, kasutades vastavat tarkvara; 4) süsivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, märguvus veega); 5) erinevate süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide uurimine; 6) etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + sooda, etaanhape + leeliselahus).

Lõiming

{{{loiming}}}

Õppesisu

Süsinik lihtainena. Süsinikuoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid ning kordseid sidemeid. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. Süsivesinike esinemisvormid looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalad (kütused, määrdeained) ning nende kasutamise võimalused. Süsivesinike täielik põlemine (reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine). Hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained. Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende omadused ja tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.