Erinevus lehekülje "Kehaline kasvatus: Suusatamine" redaktsioonide vahel

Allikas: oppekava.edu.ee
2. rida: 2. rida:
 
|nimetus=Kehaline kasvatus: Suusatamine
 
|nimetus=Kehaline kasvatus: Suusatamine
 
|seotudAinevaldkond=Kehaline kasvatus
 
|seotudAinevaldkond=Kehaline kasvatus
|seotudHaridusaste=Põhiharidus
+
|seotudHaridusaste=Põhiharidus
 
|kooliaste=III kooliaste
 
|kooliaste=III kooliaste
 
|klass=7.,8., 9. klass
 
|klass=7.,8., 9. klass
 +
|eesmark=kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust, analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu;
 +
omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika, suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada;
 +
järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes, oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetuste korral;
 +
sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste) ning annab oma tulemustele hinnangu, teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
 +
järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes, selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus;
 +
kirjeldab oskussõnu kasutades erinevate spordialade võistlusi ja/või tantsuüritusi ning muljeid nendest, kirjeldab lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas, teab olulisemaid fakte Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel;
 +
harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja, pealtvaataja, kohtuniku või korraldajate abilisena;
 +
harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega, soovib õppida (sh iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi, hindab oma võimeid ja huvisid ning mõistab, kuidas huvi, võimed ja oskused võimaldavad kujundada püsiva harrastuse ning võivad tulla kasuks tulevikus ameti valikul;
 +
teab tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid, selle töö eripära ning edasiõppimisvõimalusi.
 
|seotudOpivaljund=rakendab  suusatamisel paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi;
 
|seotudOpivaljund=rakendab  suusatamisel paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi;
 
rakendab suusatamisel paaristõukelist kahesammulist sõiduviisi;
 
rakendab suusatamisel paaristõukelist kahesammulist sõiduviisi;

Redaktsioon: 28. detsember 2020, kell 12:33


Kehaline kasvatus: Suusatamine
Nimetus Kehaline kasvatus: Suusatamine
Maht
Ainevaldkond Kehaline kasvatus
Õppeaine
Haridusaste Põhiharidus
Kooliaste III kooliaste
Klass 7.8.9. klass
Seotud teemad

Õppeprotsess Kehaline kasvatus: Suusatamine

Eesmärgid

kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust, analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu; omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika, suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada; järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes, oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetuste korral; sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste) ning annab oma tulemustele hinnangu, teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada; järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes, selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus; kirjeldab oskussõnu kasutades erinevate spordialade võistlusi ja/või tantsuüritusi ning muljeid nendest, kirjeldab lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas, teab olulisemaid fakte Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel; harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja, pealtvaataja, kohtuniku või korraldajate abilisena; harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega, soovib õppida (sh iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi, hindab oma võimeid ja huvisid ning mõistab, kuidas huvi, võimed ja oskused võimaldavad kujundada püsiva harrastuse ning võivad tulla kasuks tulevikus ameti valikul; teab tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid, selle töö eripära ning edasiõppimisvõimalusi.

Põhimõisted

  1. paaristõuge
  2. uisusamm-tõusuviis
  3. poolsahkpidurdus
  4. uisutehnika

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:


Õpiväljundid

  1. rakendab suusatamisel paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi
  2. rakendab suusatamisel paaristõukelist kahesammulist sõiduviisi
  3. rakendab suusatamisel kepitõuketa uisusamm-sõiduviisi tempovarianti
  4. Läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

Õppematerjal

Selle teemaga ({{{seotudTeema}}}) on seotud järgnev õppematerjal:


Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

{{{praktika}}}

Lõiming

{{{loiming}}}

Õppesisu

Laskumine madalasendis. Libisamm-tõusuviis. Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre. Tõusu- ja laskumisviiside ning pidurduste kasutamine maastikul. Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt vahelduvtõukelisele ja vastupidi. Kepitõuketa uisusammu tempovariant. Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.

[[Category:{{{seotudOppeaine}}}]]