|
|
| (ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) |
| 1. rida: |
1. rida: |
| | = Keemia õpitulemused = | | = Keemia õpitulemused = |
| − |
| |
| − | == III kooliaste ==
| |
| − | # ''...lisa siia õpiväljundite kokkuvõte...''
| |
| − |
| |
| − | = Keemia õpitulemuste lahtikirjutus =
| |
| − | Keemia õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega.
| |
| − |
| |
| | == III kooliaste, 8. klass == | | == III kooliaste, 8. klass == |
| − | === Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid) === | + | === Hindamiskriteeriumid === |
| | | | |
| | [[Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)]] | | [[Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)]] |
| − |
| |
| | | | |
| | {{#ask: | | {{#ask: |
| | [[Category:Haridus:Opivaljund]] | | [[Category:Haridus:Opivaljund]] |
| | [[Haridus:seotudTeema::Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)]] | | [[Haridus:seotudTeema::Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)]] |
| − | |format=list | + | [[Schema:version::2010]] |
| | + | |format=ul |
| | }} | | }} |
| − |
| |
| − | # [[Võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal]];
| |
| − | # [[Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi]];
| |
| − | # [[Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus]];
| |
| − | # [[Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti]];
| |
| − | # [[Eristab lahuseid ja pihuseid]];
| |
| − | # [[Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid]].
| |
| | | | |
| | [[Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus]] | | [[Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus]] |
| − | # [[oskab selgitada aatomi ehitust|Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses)]];
| |
| − | # [[oskab kasutada elementide tähiste leidmiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid]] (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
| |
| − | # [[oskab kasutada aatomi ehituse kirjeldamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega]] (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning [[oskab kasutada elektronskeemi koostamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi]] (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
| |
| − | # teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
| |
| − | # eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
| |
| − | # eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
| |
| − | # selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
| |
| − | # teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.
| |
| | | | |
| | [[Hapnik ja vesinik. Oksiidid]] | | [[Hapnik ja vesinik. Oksiidid]] |
| − | # Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias), analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel;
| |
| − | # kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;
| |
| − | # seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);
| |
| − | # määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide valemeid;
| |
| − | # koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;
| |
| − | # koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3).
| |
| | | | |
| | [[Happed ja alused – vastandlike omadustega ained]] | | [[Happed ja alused – vastandlike omadustega ained]] |
| − | # Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide;
| |
| − | # seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
| |
| − | # mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);
| |
| − | # hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);
| |
| − | # toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;
| |
| − | # järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;
| |
| − | # koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult;
| |
| − | # mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).
| |
| | | | |
| | [[Tuntumaid metalle]] | | [[Tuntumaid metalle]] |
| − | # Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
| |
| − | # eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;
| |
| − | # teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus);
| |
| − | # seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
| |
| − | # teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana;
| |
| − | # koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);
| |
| − | # hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
| |
| − | # seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.
| |
| − |
| |
| − | === Töökava näidis ===
| |
| − | Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_8._klass
| |
| | | | |
| | == III kooliaste, 9. klass == | | == III kooliaste, 9. klass == |
| | | | |
| | [[Anorgaaniliste ainete põhiklassid]] | | [[Anorgaaniliste ainete põhiklassid]] |
| − | # ...
| |
| | | | |
| | [[Aine hulk. Moolarvutused]] | | [[Aine hulk. Moolarvutused]] |
| − | # ...
| |
| | | | |
| | [[Süsinik ja süsinikuühendid]] | | [[Süsinik ja süsinikuühendid]] |
| − | # ...
| |
| | | | |
| | [[Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena]] | | [[Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena]] |
| − | # ...
| |
| − |
| |
| − | === Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks ===
| |
| − | '''Põhjendused ja selgitused'''
| |
| − |
| |
| − | === Töökava näidis ===
| |
| − | Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_9._klass
| |
| | | | |
| | [[Kategooria:Haridus:Oppeaine]] | | [[Kategooria:Haridus:Oppeaine]] |
