Erinevus lehekülje "Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid" redaktsioonide vahel
PeepKungas (arutelu | kaastöö) |
LiiaVarend (arutelu | kaastöö) |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
|seotudAinevaldkond=Loodusained | |seotudAinevaldkond=Loodusained | ||
|seotudOppeaine=Füüsika | |seotudOppeaine=Füüsika | ||
| − | |seotudHaridusaste= | + | |seotudHaridusaste=Põhiharidus |
|kooliaste=III kooliaste | |kooliaste=III kooliaste | ||
|klass=9. klass | |klass=9. klass | ||
| − | |seotudTeema= | + | |seotudTeema=Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi) |
| − | |seotudOpivaljund=võrdleb | + | |seotudOpivaljund=võrdleb süsiniku lihtainete omadusi, |
| + | põhjendab süsiniku lihtainete omadusi, | ||
| + | võrdleb süsinikoksiidide omadusi; | ||
| + | analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid); | ||
| + | koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu); | ||
| + | teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks; | ||
| + | oskab tuua hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete materjalide kohta näiteid igapäevaelust; | ||
| + | kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta); | ||
| + | kirjeldab süsivesinike kasutusalasid (kütused, määrdeained); | ||
| + | selgitab süsivesinike praktilisi kasutamise võimalusi; | ||
| + | eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke; | ||
| + | eristab struktuurivalemi põhjal alkohole; | ||
| + | eristab struktuurivalemi põhjal karboksüülhappeid; | ||
| + | koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid; | ||
| + | koostab etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandit; | ||
| + | koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires); | ||
| + | teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks; | ||
| + | hindab etanooli füsioloogilist toimet; | ||
| + | hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus | ||
|pohimoiste=süsivesinik, struktuurivalem, polümeer, märgumine, alkohol, karboksüülhape | |pohimoiste=süsivesinik, struktuurivalem, polümeer, märgumine, alkohol, karboksüülhape | ||
|praktika=1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel; | |praktika=1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel; | ||
Redaktsioon: 25. november 2020, kell 12:05
| Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid | |
|---|---|
| Nimetus | Süsinik ja süsinikuühendid |
| Maht | 18 |
| Ainevaldkond | Loodusained |
| Õppeaine | Füüsika |
| Haridusaste | Põhiharidus |
| Kooliaste | III kooliaste |
| Klass | 9. klass |
| Seotud teemad | Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi) |
Sisukord
Õppeprotsess Süsinik ja süsinikuühendid
Eesmärgid
{{{eesmark}}}
Põhimõisted
- süsivesinik
- struktuurivalem
- polümeer
- märgumine
- alkohol
- karboksüülhape
Seotud teemad
Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:
Õpiväljundid
põhjendab süsiniku lihtainete omadusi, võrdleb süsinikoksiidide omadusiProperty "Haridus:seotudOpivaljund" (as page type) with input value "võrdleb süsiniku lihtainete omadusi, </br>põhjendab süsiniku lihtainete omadusi,</br>võrdleb süsinikoksiidide omadusi" contains invalid characters or is incomplete and therefore can cause unexpected results during a query or annotation process.
- Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid)
- Koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu)
- Teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks
- Oskab tuua hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete materjalide kohta näiteid igapäevaelust
- Kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta)
- Kirjeldab süsivesinike kasutusalasid (kütused, määrdeained)
- Selgitab süsivesinike praktilisi kasutamise võimalusi
- Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke
- Eristab struktuurivalemi põhjal alkohole
- eristab struktuurivalemi põhjal karboksüülhappeid
- Koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid
- Koostab etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandit
- Koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires)
- Teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks
- Hindab etanooli füsioloogilist toimet
- Hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus
Õppematerjal
Selle teemaga (Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)) on seotud järgnev õppematerjal:
Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}
Ülesanded ja harjutused
{{{ulesanne}}}
Metoodika
{{{metoodika}}}
Eeldused
{{{eeldus}}}
Õppevahendid
{{{oppevara}}}
Praktilised tööd
1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel; 2) lihtsamate süsivesinike jt süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine; 3) süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine digitaalses keskkonnas, kasutades vastavat tarkvara; 4) süsivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, märguvus veega); 5) erinevate süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide uurimine; 6) etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + sooda, etaanhape + leeliselahus).
Lõiming
{{{loiming}}}
Õppesisu
Süsinik lihtainena. Süsinikuoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid ning kordseid sidemeid. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. Süsivesinike esinemisvormid looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalad (kütused, määrdeained) ning nende kasutamise võimalused. Süsivesinike täielik põlemine (reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine). Hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained. Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende omadused ja tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.
