Erinevus lehekülje "Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid" redaktsioonide vahel

Allikas: oppekava.edu.ee
 
(ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
8. rida: 8. rida:
 
|klass=9. klass
 
|klass=9. klass
 
|seotudTeema=Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
 
|seotudTeema=Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)
|seotudOpivaljund=võrdleb  süsiniku lihtainete omadusi,
+
|seotudOpivaljund=võrdleb  süsiniku lihtainete omadusi;
põhjendab süsiniku lihtainete omadusi,
+
põhjendab süsiniku lihtainete omadusi;
 
võrdleb süsinikoksiidide omadusi;  
 
võrdleb süsinikoksiidide omadusi;  
 
analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);  
 
analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);  
koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);   
+
koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite arvu järgi;   
 
teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks;
 
teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks;
 
oskab tuua hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete materjalide kohta näiteid igapäevaelust;  
 
oskab tuua hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete materjalide kohta näiteid igapäevaelust;  
18. rida: 18. rida:
 
kirjeldab süsivesinike kasutusalasid (kütused, määrdeained);  
 
kirjeldab süsivesinike kasutusalasid (kütused, määrdeained);  
 
selgitab süsivesinike  praktilisi kasutamise võimalusi;  
 
selgitab süsivesinike  praktilisi kasutamise võimalusi;  
eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke;
+
eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid;
eristab struktuurivalemi põhjal alkohole;
 
eristab struktuurivalemi põhjal karboksüülhappeid;
 
 
koostab süsivesinike  täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;  
 
koostab süsivesinike  täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;  
koostab etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandit;
+
koostab etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandi;
 
koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
 
koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks;  
+
teeb katseid etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide uurimiseks;  
 
hindab etanooli füsioloogilist toimet;
 
hindab etanooli füsioloogilist toimet;
 
hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus
 
hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus

Viimane redaktsioon: 22. veebruar 2021, kell 16:29


Keemia:Süsinik ja süsinikuühendid
Nimetus Süsinik ja süsinikuühendid
Maht 18
Ainevaldkond Loodusained
Õppeaine Füüsika
Haridusaste Põhiharidus
Kooliaste III kooliaste
Klass 9. klass
Seotud teemad Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)

Õppeprotsess Süsinik ja süsinikuühendid

Eesmärgid

{{{eesmark}}}

Põhimõisted

  1. süsivesinik
  2. struktuurivalem
  3. polümeer
  4. märgumine
  5. alkohol
  6. karboksüülhape

Seotud teemad

Selle õppeprotsessiga on seotud järgnevad teemad:

  1. Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)

Õpiväljundid

  1. Võrdleb süsiniku lihtainete omadusi
  2. Põhjendab süsiniku lihtainete omadusi
  3. Võrdleb süsinikoksiidide omadusi
  4. Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid)
  5. Koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite arvu järgi
  6. Teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks
  7. Oskab tuua hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete materjalide kohta näiteid igapäevaelust
  8. Kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta)
  9. Kirjeldab süsivesinike kasutusalasid (kütused, määrdeained)
  10. Selgitab süsivesinike praktilisi kasutamise võimalusi
  11. Eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid
  12. Koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid
  13. Koostab etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandi
  14. Koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires)
  15. Teeb katseid etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide uurimiseks
  16. Hindab etanooli füsioloogilist toimet
  17. Hindab etanooli kasutamisega seotud probleeme igapäevaelus

Õppematerjal

Selle teemaga (Süsinik ja süsinikuühendid (EIS:K:sysi)) on seotud järgnev õppematerjal:


Muu õppematerjal: {{{oppematerjal}}}

Ülesanded ja harjutused

{{{ulesanne}}}

Metoodika

{{{metoodika}}}

Eeldused

{{{eeldus}}}

Õppevahendid

{{{oppevara}}}

Praktilised tööd

1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel; 2) lihtsamate süsivesinike jt süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine; 3) süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine digitaalses keskkonnas, kasutades vastavat tarkvara; 4) süsivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, märguvus veega); 5) erinevate süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide uurimine; 6) etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + sooda, etaanhape + leeliselahus).

Lõiming

{{{loiming}}}

Õppesisu

Süsinik lihtainena. Süsinikuoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid ning kordseid sidemeid. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. Süsivesinike esinemisvormid looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalad (kütused, määrdeained) ning nende kasutamise võimalused. Süsivesinike täielik põlemine (reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine). Hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained. Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende omadused ja tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.


III kooliaste +
süsivesinik +, struktuurivalem +, polümeer +, märgumine +, alkohol +  ja karboksüülhape +
Süsinik ja süsinikuühendid +