Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:
Tegevus, mida üritasid, on piiratud kasutajatele rühmas: Kasutajad.
Free text:
= Keemia õpitulemused = == III kooliaste == # ''...lisa siia õpiväljundite kokkuvõte...'' = Keemia õpitulemuste lahtikirjutus = Keemia õpitulemuste lahtikirjutus koos teemade käsitlemiseks kujundamiseks soovitatava õppesisu, õpitulemuste saavutamiseks vajalike mõistete ja praktiliste töödega. == III kooliaste, 8. klass == === Õpiväljundid (hindamiskriteeriumid) === [[Millega tegeleb keemia? (EIS:K:mis)]] # [[Võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal]]; # [[Teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi]]; # [[Järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus]]; # [[Tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti]]; # [[Eristab lahuseid ja pihuseid]]; # [[Lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid]]. [[Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus]] # [[oskab selgitada aatomi ehitust|Selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses)]]; # [[oskab kasutada elementide tähiste leidmiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid]] (sümboleid) (u 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis; # [[oskab kasutada aatomi ehituse kirjeldamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega]] (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning [[oskab kasutada elektronskeemi koostamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit|koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi]] (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel); # teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus; # eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist; # eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut; # selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust; # teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid. [[Hapnik ja vesinik. Oksiidid]] # Selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias), analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel; # kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi; # seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid selle gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees); # määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel oksiidide valemeid; # koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi; # koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3). [[Happed ja alused – vastandlike omadustega ained]] # Tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide; # seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3 ); koostab hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi); # mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida); # hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse järgi, määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline); # toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus; # järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid; # koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid, korraldab neid reaktsioone ohutult; # mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu). [[Tuntumaid metalle]] # Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega; # eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas; # teeb ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus); # seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis; # teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana; # koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus); # hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega; # seostab metallide, sh raua, korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi. === Töökava näidis === Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_8._klass == III kooliaste, 9. klass == [[Anorgaaniliste ainete põhiklassid]] # ... [[Aine hulk. Moolarvutused]] # ... [[Süsinik ja süsinikuühendid]] # ... [[Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena]] # ... === Soovituslik õppesisu teemade käsitlemiseks === '''Põhjendused ja selgitused''' === Töökava näidis === Vt http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95petaja_t%C3%B6%C3%B6kava_n%C3%A4idis_9._klass [[Kategooria:Haridus:Oppeaine]] Resümee: See on pisiparandus Jälgi seda lehekülge Loobu
