Edit Oppeprotsess: Geograafia:Geoloogia

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:

Tegevus, mida üritasid, on piiratud kasutajatele rühmas: Kasutajad.

Oppeprotsess

Nimetus:
Maht (tundides):
Ainevaldkond:
Õppeaine:
Haridusaste:
Kooliaste:
Klass:
Teema:
Eesmärgid:	Geoloogiateemasid õppides saavad õpilased esmase ettekujutuse maavärinate ja vulkaanipursete levikust ning tekkepõhjustest. Selle mõistmiseks on neil vaja aru saada Maa sise- ja maakoore ehitusest ning laamade liikumisest. Õpilased saavad ülevaate võimalike looduskatastroofide piirkondadest ning on teadlikud võimalikest ohtudest ja vajalikest ohutusabinõudest. Nad tutvuvad mitmesuguste kivimite ja setetega ning kursuse lõpuks peaksid suutma eristada Eestis leiduvaid peamisi kivimeid ja setteid (graniiti, liivakivi, paekivi, põlevkivi, liiva, savi, kruusa, moreeni, turvast), samuti teadma, kuidas kivimid tekivad ning milleks neid kasutatakse. Õpilased teadvustavad, et maavarad on taastumatud ja ammenduvad loodusressursid ning neid peab kasutama säästlikult.
Õpitulemused:	kirjeldab jooniste järgi Maa siseehitust; toob näiteid Maa siseehituse uurimise võimaluste kohta; iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade liikumist; iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi; iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: maavärinaid; iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide, simulatsioonide järgi laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist; teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi; näitab kaardil maavärinate ja vulkaanipursete peamisi esinemispiirkondi; toob näiteid maavärinate ja vulkaanipursete tagajärgede kohta; oskab maavärinate ja vulkaanipursete võimaliku ohu puhul käituda; toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades; selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket; iseloomustab liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt; tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt; toob näiteid eelnimetatud maavarade kasutamise kohta; mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja valdab ettekujutust geoloogide tööst
Põhimõisted:	maakoor, vahevöö, tuum, mandriline maakoor, ookeaniline maakoor, laam, kurrutus, magma, vulkaan, magmakolle, vulkaani lõõr, kraater, laava, tegutsev vulkaan, kustunud vulkaan, kuumaveeallikas, geiser, maavärin, murrang, seismilised lained, epitsenter, fookus, tsunami, murenemine, murendmaterjal, sete, settekivim, tardkivim, paljand, kivistis, fossiil
Õppematerjal:	Maailma atlasetektoonika ja keskkonnakatastroofide kaart, teatmeteosed, uudisartiklid ajalehtedest või ajakirjadest maavärinate ja vulkaanipursete kohta, MTÜ GEOGUIDE BALTOSCANDIA DVD-de komplekt, kivimite ja setete näidised (graniit, liivakivi, paekivi, põlevkivi, liiv, savi, kruus, moreen, turvas) Esitlused ja materjalid e-koolikotis Geoloogia tööleht ja juhis õpetajale, https://geograafiaoues.wordpress.com/geoloogia/ Geoloogia Instituudi moodul (põhjalik ja illustreeritud õppematerjal, sobib huvilistele), http://www.gi.ee/geomoodulid/
Ülesanne:
Metoodika:	1. Jooniste järgi Maa siseehituse iseloomustamine; ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlemine (nõrgematele õpilastele anda võrreldavad näitajad või valikvastused ette). 2. Kaardi järgi laamade liikumise, maavärinate ja vulkaanide leviku iseloomustamine; jooniste põhjal laamade liikumisega kaasnevate geoloogiliste protsesside selgitamine laamade piirialadel (nõrgematele õpilastele anda vastuste valiku võimalus). 3. Näidiste ja piltide järgi kivimite ning setetega tutvumine, nende iseloomustamine ja võrdlemine. 4. Filmi või animatsiooni vaatamine laamade liikumise, maavärinate, vulkaanide ja kivimite tekke kohta. 5. Maavärinate ning vulkaanipursete võimalike otseste ja kaudsete tagajärgede üle arutlemine paaris- või rühmatööna, kasutades võimalusel digitaalseid ühistöö vahendeid (Tugevamad õpilased võiksid eristada looduslikke, ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid, nõrgemate õpilaste puhul piisab tagajärgede kirjeldamisest pildi alusel.) 6. Teabeallikatest sh digitaalsetest allikatest maavärinate ja vulkaanide kohta info otsimine, tõlgendamine ja kaasõpilastele esitlemine.
Praktilised tööd:	1. Kivimite (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisöe, graniidi) ja setete (liiva, kruusa, savi) iseloomustamine ning võrdlemine. 2. Teabeallikate, sh internet põhjal lühiülevaate või esitluse koostamine ühest geoloogilisest nähtusest (maavärinast või vulkaanist) või mõne piirkonna iseloomustamine geoloogilisest aspektist.
Eeldused:	Geoloogiateemasid õppides saab üsna vähe toetuda I ja II kooliastme loodusõpetuses õpitule. 4. klassis õpitakse looduskatastroofe (vulkaanipursked, maavärinad) ja sellega seoses mõisteid vulkaan, laava, lõõr, maavärin, maakoor. Teema „Elu areng Maal“ järgi õpitakse kivististe mõistet. Õpilased peaksid oskama tuua näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustada nende mõju loodusele ja inimtegevusele. 6. klassis käsitletakse teemat „Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid“. Õpitakse järgmisi mõisteid: maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maa-alune kaevandus. Õpilased peavad oskama eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast.
Õppevahendid:	kivimite ja setete näidised (graniit, liivakivi, paekivi, põlevkivi, liiv, savi, kruus, moreen, turvas)
Õppesisu:
Lõiming:	Loodusõpetus. Aine tihedus ja mass, temperatuur, sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, soojusülekande liigid, konvektsioon, soojuspaisumine. Füüsika. Temperatuur, aine olek ja selle muutumine, sulamine, tahkumine, aine tihedus ja rõhk, soojuse juhtimine ehk konvektsioon, soojuspaisumine, tahkumine, aine tihedus ja mass, raskusjõud, settimine, tihenemine, lained, võnkumine (kivimite ja vee laineline liikumine). Keemia. Keemilised elemendid ja ühendid, mineraalid, magma keemiline koostis, vulkaanipurskega eralduvad gaasid, lahused, soolsus, mineraalvesi. Ajalugu. Teaduse areng, katastroofilised maavärinad ja vulkaanipursked minevikus, mütoloogilised jumalad, arheoloogilised väljakaevamised, geokronoloogiline ajaskaala, kultuurilugu ja arhitektuur. Bioloogia. Fossiilid. Matemaatika. Laamade, tsunami liikumiskiirus, ühikud ning vahemaa arvutused (seostamine vahemaa ja ajaga), andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine. Bioloogia. Kivistised, eluvormid minevikus, evolutsioon. Võõrkeel. Sõnavara täienemine mitmesuguste infoallikatega töötades. Kunstiõpetus. Näiteks Edvard Munchi teos „Karje”, Pompei arhitektuur, seinamaalingud.

Muud märkmed Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine. Maavärinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste elu ja majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades. Kivimid ja nende teke.

Resümee:

See on pisiparandus Jälgi seda lehekülge

Loobu