Lehekülje Kirjandus: Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine (III kooliaste) lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
|seotudAinevaldkond=Keel ja kirjandus
|seotudOppeaine=Kirjandus
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|seotudTeema=Teksti t&otilde;lgendamine, anal&uuml;&uuml;s ja m&otilde;istmine.
|eesmark=Kooliastme õpitulemused
9. klassi lõpetaja:
1)	väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jutustab kokkuvõtvalt teoses toimunust, arutleb teoses kujutatu üle ning kirjutab omaloomingulisi töid;
2)	loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendab lugejaoskusi;
3)	mõistab teose lugemisel tekkivate seisukohtade paljusust, väärtustab erinevaid ideid ja kujutamisviise;
4)	tõlgendab, analüüsib ja mõistab kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade peegeldajat;
5)	väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;
6)	kasutab vajaliku teabe hankimiseks erinevaid allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti.
|seotudOpivaljund=vastab teksti põhjal faktiküsimustele; vastab teksti põhjal järeldamisküsimustele; vastab teksti põhjal analüüsiküsimustele; kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ning tsitaate; kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja tegevuskohta; määrab teose olulisemad sündmused ning arutleb põhjuse ja tagajärje seoste üle;
kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist; analüüsib tegelaste suhteid; võrdleb ja hindab tegelasi; arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema üle; arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti põhisündmuste üle; arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti tegelaste probleemide ja väärtushoiakute üle; avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust; leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte; kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte; otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse;
tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi; mõtestab luuletusi lahti; eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus); eristab tekstinäidete põhjal rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) liike; eristab tekstinäidete põhjal rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike ning nimetab nende tunnuseid; seletab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ning tähendust;
seletab oma sõnadega eepika olemust; seletab oma sõnadega lüürika olemust; seletab oma sõnadega dramaatika olemust; seletab oma sõnadega eepose olemust; seletab oma sõnadega romaani olemust; seletab oma sõnadega jutustuse olemust; seletab oma sõnadega novelli olemust; seletab oma sõnadega ballaadi olemust; seletab oma sõnadega valmi olemust; seletab oma sõnadega haiku olemust; seletab oma sõnadega vabavärsi olemust; seletab oma sõnadega soneti olemust; seletab oma sõnadega komöödia olemust; seletab oma sõnadega tragöödia olemust;
|pohimoiste=eepika, lüürika, dramaatika, eepos, romaan, jutustus, novell, ballaad, valm, sonett, haiku, vabavärss, tragöödia, komöödia, teema, probleem, sündmus, sõnum, tegelane, epiteet, metafoor, isikustamine, võrdlus, riim, kõnekäänd, vanasõna, mõistatus, muinasjutt, muistend, regilaul, riimiline rahvalaul
|oppematerjal=Soovitatavaid abimaterjale
Veebileht
Nele Raat 2015. Animeeritud luule. (Magistritöö osa). –  http://animeeritudluule.weebly.com/
Kaisa Salm, Eliis Valdma, Linda Püssa, Eveli Torma. Luule kujundlikkus. – http://luulekujundlikkus.weebly.com/
Anneli Mihkelev. Luule analüüs. – https://www.tlu.ee/opmat/ek/luuleanalyys/index.html
Euroopa kirjanduslikud karakterid. Education and Culture Lifelong Learning Programme GRUNDTVIG, Maarja Vaino. – http://literarycharacters.eu/
Tiiu Jaago, Astrid Tuisk. Rahvaluule – kuidas, kus ja millest. – http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/19046/index.html?sequence=26
Kairi Himma. Muinasjuttude tõlgendamine. – http://www.wildsun.eu/category/muinasjuttude-tolgendamine/
Loomad, linnud, putukas eesti loomamuinasjuttudes. Pille Kippar, Eesti kirjandusmuuseum. – http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/frame.html
Muinasjutt. ERA ja TÜ. – http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm
Merit Karise. Saaremaa folkloori veebikogumik. – http://saaremaa.folklore.ee/wordpress/
Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt. – http://www.folklore.ee/muinasjutt/lutsi/index.html
Eesti muinasjutud. – http://www.folklore.ee/muinasjutt/
Rehepapp ehk rahvausundi ja muistendite andmebaas. – http://www.folklore.ee/rehepapp/
Annika Apri, Sander Puntso, Kalli Rüis 2014. Paganaraal. Kaval-Ants ja Vanapagan. – http://kirjandusraal.wix.com/paganaraal#!about1/c1bba
Anna Moor, Eleri Kanep, Art Kristjan Olesk 2013. Kadri ja Kristiina igatsusluiged. Katrin Reimuse ja Silvia Rannamaa teoste võrdlus. – http://elerikanep.wix.com/igatsusluiged 
Õppematerjal
Viljandi Gümnaasium, Keily Tammaru. Ruumiline luule – uus eksperimentaalluule liik. – http://akadeemiake.ee/wp-content/uploads/2015/09/KeilyTammaru01.pdf
Innovaatilised õpilood.  – http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/keel-ja-kirjandus/kirjandus-iii-kooliaste/
Pärnu linna õpetajate digiõpik. – http://vosk.eu/
Ülesanne
Väärtuskasvatus kirjandusõpetuses 2010. Tööülesanded Sass Henno teose,,Mina olin siin“ käsitlemiseks. – http://oppekava.innove.ee/vaartuskasvatus-kirjandusopetuses/ 
Esitlus
Merle Pintson 2013. Kirjandusteose ülesehitus. – https://e-koolikott.ee/material?materialId=4919
Müüdid ja müütiline ruum. Loomise ja hävingu müüdid. Mare Kõiva. – http://www.folklore.ee/~mare/rahvausund/4_myyt_1.pdf
Audio
Kirjanduse tähestik. ERR 2010. – https://arhiiv.err.ee/seeria/kirjanduse-tahestik/kultuur/69
Raadioteater. – http://raadioteater.err.ee/raadioteater/avaleht
Audiovideo
100 luulepärli: https://arhiiv.err.ee/seeria/100-luuleparli/kultuur/31
Luuletus. ERR 2009-2010. – https://arhiiv.err.ee/seeria/luuletus/kultuur/31
Väike luuesaade. ERR 1986-1996. –  https://arhiiv.err.ee/seeria/vaike-luulesaade/kultuur/31/default/1
Loomine. Joonisfilm 2012. https://www.youtube.com/watch?v=0w_hqXPa83g
Loomine. Folk-rock kantaat.  https://www.youtube.com/watch?v=NFmzVsEq_No&list=PL5908268FA8403C0B&index=4
Rahvariiete tutvustus. – https://www.youtube.com/watch?v=34KZqVtTy64
Tekst
Elle Sõrmus. Kuidas küsida? – http://www.eestikeelteisekeelena.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=44
Sirje Nootre 2011. Arvustuse kirjutamine. – http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_75._Arvustuse_kirjutamine
Filmitalgud. Kuidas kirjutada filmikriitikat, teha treilerit ja filmiplakatit. – http://filmitalgud.blogspot.com/2011/11/kuidas-kirjutada-filmikriitikat.html, http://filmitalgud.blogspot.com.ee/2011/10/tagasiside-treilerikonkursi-toode-kohta.html
Martin Ehala 2010. Keele- ja kirjandusõpetuse lõiming. – http://oppekava.innove.ee/keele-ja-kirjandusopetuse-loiming/ 
Ivika Hein 2010. Teemamapp. – http://oppekava.innove.ee/teemamapp/ 
Kristi Semidor 2011. Rollimängust ja selle oskuste kujundamisest. – http://koolielu.ee/info/readnews/83683/rollimangust-ja-selle-oskuste-kujundamisest
Matthias Johann Eiseni raamatud. – http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/
Eesti vana usk. Maailma loomine. – http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk/I._Maailma_loomine
Oskar Loorits. Liivi rahva usund. EKM rahvausundi ja meedia töörühm 2000. – http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/
Faehlmanni müütilised muistendid. –  http://www.luts.ee/e-raamatud/eestikeelsed/pdf/Friedrich_Robert_Faehlmann_Muutilised_muistendid.pdf
Eesti rahvaluule e-väljaanded. Eesti kirjandusmuuseum.  – http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/
Eesti rahva muinasjutud. Antoloogia. – http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/
Magistritöö
Nele Raat 2015. Luule animeerimine gümnaasiumi ja põhikooli III astme kunstitunni rikastajana. – http://animeeritudluule.weebly.com/uploads/2/7/6/0/27606253/nele_raat_ma_t%C3%B6%C3%B6_2015.pdf
Kaisa Salm 2012. Kujundlikkuse käsitlemine eesti keele ja kirjanduse õppematerjalides põhikooli III astmes. Töölehed. – http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/35309/salm_ma_2012.pdf
Tervikteoste käsitlusi
Kirjandusõpetus põhikoolis I. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised 1. Tallinn, Avita: 2003
Kask, K. Lugemiskontrollid. Naudi õpetamist! III. Eesti Emakeeleõpetajate Selts 2015
Kirjandusõpetus põhikoolis II. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised 2. Tallinn: Avita 2004
Kirjandusõpetus põhikoolis III. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised 3. Tallinn: Avita 2005
Kirjandusõpetus põhikoolis IV. Tallinn: Avita 2007
Kirjandusõpetus põhikoolis V. Tallinn: Avita 2008
|metoodika=Teose mõistmist toetavad tegevused - metoodilisi soovitusi 
●	Küsimused. Õpilane tutvub küsimuste liikidega ja koostab teksti põhjal küsimusi, seejärel vastab klassikaaslase koostatud küsimustele eri moel: tsitaadiga, teksti toel oma sõnade või arvamusega, tekstile toetumata.
●	Küsimused. Üleklassitöös koostatakse küsimusi enne teksti (teose) lugemist (ennustamine, millistele küsimustele saadakse teost lugedes vastus); lugemise käigus (millele saadi vastus, millele mitte, miks jne); pärast lugemist (miks nii juhus, mida sina oleksid teisiti teinud, miks jne). 
●	Töö teosega. Õpilane leiab loetud teosest tsitaate, arhaisme, slängi, kõne- ja lausekujundeid, annab loetule hinnangu, sõnastab oma arvamuse, põhjendab oma arvamust.
●	Töö väidete ja tsitaatidega. Õpetaja jagab klassile teose sisu kohta kirjutatud väited. Õpilased leiavad lugedes tsitaate, mis väidet toetaks või vaidleks sellele vastu. 
●	Meelespea. Õpilane koostab veebis või paberil kirjanduse põhimõistete meelespea ja tutvustab seda klassikaaslastele.
●	Vestlusring. Pärast teose lugemist arutletakse õpetaja koostatud ülesannete järgi rühmas teose probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle, tehakse järeldusi, avaldatakse argumenteeritud arvamusi. Õpilased vahetavad rühmi, selgitavad oma seisukohti ja täiendavad oma töölehti teiste mõtetega. Arutletakse selle üle, miks kirjandusteost saab mitmeti tõlgendada.
●	Sõnavaratöö. Õpilased kirjutavad tekstist välja tundmatud sõnad, leiavad tähenduse ja kasutavad sõnu jutustava või kirjeldava teksti loomisel.

Teksti kui terviku mõistmine - metoodilisi soovitusi
●	Õpilane kirjutab kirja  teose tegelasele, teose põhjal arvustuse, lugemissoovituse või kokkuvõtte.
●	Õpilane joonistab või visualiseerib muul moel teose tegelast või tegevuskohta.
●	Õpilane kehastub mõneks tegelaseks ja analüüsib mõnd sündmust, probleemi, kirjeldab teist tegelast või jutustab temaga juhtunust oma vaatepunktist.
●	Õpilane kirjutab tegelase päevikulehekülje, fikseerib sissekande aja ja koha. 
●	Teose illustreerimine. Õpilane illustreerib mõnd teose lehekülge, valides enim meeldinud tegelase, tegevuskoha, sündmuse vm, ja põhjendab oma valikut. 
●	Pildiallkiri. Õpetaja annab õpilastele teose põhjal koostatud pildiallkirjad, õpilase ülesanne on leida teose vastav stseen ja kujutada seda joonistatud või arvutist leitud pildina. 
●	Süžee ja faabula. Õpetaja annab õpilastele teose katkendid, õpilased reastavad need teose süžee põhjal. Arutletakse süžee ja faabula erinevuse üle.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine, kirjandusliku metakeele tundmine - metoodilisi soovitusi
●	Vanasõnad. Õpetaja annab õpilastele segi aetud vanasõnad, õpilased panevad need kokku. Seejärel tutvutakse andmebaasiga folklore.ee. Iga rühm saab oma valdkonna (nt kodu, suhted, õppimine, töö, pere vms), rühmades valmistatakse eri vanasõnade põhjal plakat, esitlus, film vms. Seletatakse vanasõnade tähendust, leitakse selle kasutamise kohta näiteid igapäevaelust. Kirjutatakse omaloominguline töö, mille pealkirjaks on vanasõna.  
●	Tutvutakse Eesti kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi jt veebilehtega ja uuritakse, millega muuseumid tegelevad ja mida nende kogud sisaldavad. Arutletakse kultuuri ja pärimuse teemadel.  
●	Rahvariided. Tutvutakse kohalike ja Eesti eri paikade rahvariietega, uuritakse rahvariiete märgilist tähendust.
●	Õuetund. Õpetaja korraldab tunni looduslikus pühapaigas, räägib ja koostab ülesanded rituaalidest, pühaduse mõistest ja sõna jõust.  
●	Regilaul. Õpetaja loosib teemad ja õpilased koostavad rühmas regilaulu ning kannavad selle lauldes ette.
●	Pärimuslugude kogumine. Õpilased paluvad oma vanaemal, vanaisal, emal, isal või kellelgi teisel rääkida mõni lugu nende lapsepõlvest, oma pere traditsioonidest või uskumustest, seejärel koostavad veebiraamatu või koondavad lood muul moel.
●	Luule lugemine. Õpilased kuulavad õpetajaseletusi luule lugemise kohta, loevad õpetaja või enda valitud luuletusi, seletavad kujundite tähendust ja luuletuse mõtet, kannavad luuletuse klassis ette.
●	Teksti ilmestamine. Õpilased saavad lakoonilise, asjalikus stiilis sõnastatud teksti ja ilmestavad seda eri kõnekujunditega (epiteedid, võrdlused jt), seejärel loevad tekste üksteisele rühmades ette ja valitakse parim, mis kantakse ka klassis ette. Arutletakse selle üle, kuidas kujundid teksti sisu ja vastuvõttu mõjutavad.  
●	Eri ajastu luule. Õpilased võrdlevad eri ajastutel ühel ja samal teemal kirjutatud luuletusi, võrdlevad sõnavara, kujundeid, mõtte edastamist, sõnumit jm.  
●	Kava. Õpilased koostavad veebis või paberil pärast teatriskäiku või telelavastuse vaatamist etenduse kava. 
●	Arvustus. Õpilased kirjutavad pärast etenduse või filmi vaatamist arvustuse. Õpetaja seletab, et arvustus on teost või sündmust analüüsiv ja hindav tekst, milles kirjutaja tutvustab arvustatavat teost ja põhjendab oma arvamust, ja tutvustab arvustuse ülesehitust (köitev alustus, ülevaade teosest, teose analüüs, hinnang teosele). Esimese, n-ö prooviarvustuse võiksid õpilased kirjutada ühe ja sama teose põhjal, et nad saaksid rühmas üksteise töid võrrelda ja arutada näiteks selle üle, missuguseid eri vaatenurki on esile toodud, mis muudab ühe või teise arvustuse huvitavaks, miks ja kellele arvustusi on vaja. Enne kirjutama asumist võiks tutvuda Tartu Tamme gümnaasiumi korraldatud arvustuste võistluse „Ulakass“ mõne tööga. 
●	Foorumteater. Õpilased mängivad näidendist valitud või välja mõeldud episoodi, seejärel võivad vaatajad esitada küsimusi, anda nõu, kommenteerida tegevust, teha ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Näitlejad vastavad, põhjendavad oma valikuid, seejärel mängivad edasi. Pärast seda, kui kõik rühmad on oma etteaste lõpetanud, arutatakse ühistöös, kuidas aitas läbimängimine sündmustikku, tegelastevahelisi suhteid või probleemilahendust mõista. 
●	Luuletöö. Õpetaja koostab töölehed luulega tegelemiseks, õpilane valib kaks ülesannet, nt luuletuse peast lugemine, luulepõimiku koostamine ühe luuletaja loomingu või mingi teema põhjal, luuletamine, luuleraamatu koostamine, luuletusse riimide leidmine, luuletuse jätkamine või alustamine vms.
|oppesisu=Teose mõistmist toetavad tegevused.
●	Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, fantaasia-, analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnade või arvamusega, tekstile toetumata.
●	Teksti kavastamine: kavapunktid väitlausete ja märksõnadena. Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine. Konspekti koostamine.
●	Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ning sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ning tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ning valiku põhjendamine. Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal järelduste tegemine.
Teksti kui terviku mõistmine. 
●	Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Lihtne ja keeruline tegelane. Tegelase suhe iseenda, teiste tegelaste ning ümbritseva maailmaga. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine ning suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmade vaheline konflikt ja konflikti gradatsioon. Mitme teose peategelaste võrdlemine. Kirjanduslik tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi. 
●	Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine. Sündmuste põhjuse-tagajärje seoste leidmine. Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest. Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine. 
●	Teksti aja- või kultuuriloolise tähenduse uurimine. Tekstist filmilike episoodide leidmine. Filmi ja kirjandusteose võrdlemine.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine, kirjandusliku metakeele tundmine.
●	Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine. Mõistatuse kui sõnalise peitepildi äraarvamine ja loomine. Mõttekorduste leidmine regilaulust. Rahvalaulu elementide leidmine autoriluulest. 
●	Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse ning inversiooni tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Allegooria ning allteksti mõistmine. Piltluule kui piltkujundi tõlgendamine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine.
●	Luuleteksti tõlgendamine. Autori keelekasutuse omapära leidmine. Teose stiililise eripära kirjeldamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine. Luule vorm: värss, stroof, erinevad riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja vabavärsilise luule tunnused. Piltluule.
●	Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline rahvalaul. Muinasjutu tunnused, kompositsioon ja rändmotiivid. Muistendi tunnused. Müüdi tunnused. Kõnekäänu, vanasõna ja mõistatuse olemus. Naljandi ja anekdoodi tunnused. Puändi olemus. Tänapäeva folkloor ehk poploor. Teksti kompositsioonielemendid: sissejuhatus, sõlmitus, teemaarendus, kulminatsioon, lõpplahendus. Muutuv ja muutumatu tegelane. Prototüüp.
●	Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika ning dramaatika tunnused. Eepose, romaani (erinevad liigid), jutustuse, novelli tunnused. Seiklus-, ulme- ja detektiivromaani tunnused. Reisikirja olemus. Komöödia, tragöödia ning draama tunnused. Lavastus. Dramaatika mõisted: monoloog, dialoog, vaatus, stseen, remark, repliik. Kirjandusteose dramatiseering.
●	Filmikunsti väljendusvahendid: pilt ja sõna, kaader filmis. Kirjandusteose ekraniseering.
●	Arvustuse olemus.
●	Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.
|loiming=Lõiming
Eesti keel. Teose keele vaatlus, kujundianalüüs. Korrektse keele kasutamine suulises ja kirjalikus eneseväljenduses.
Loodusained. Looduslikud pühapaigad. Looduskirjeldus, looduse kujutamine folkloorsetes lugudes, looduse isikustamine.
Sotsiaalained. Arutlemine, oma ja teiste arvamusega arvestamine, töö rühmas. Ajastu ja selle probleemide ning kirjandusteose tegelastevaheliste suhete kujutamine teoses. 
Kunstiained. Rahvakunst. Tekstide illustreerimine, oma tööde kujundamine. Etenduse ja filmi arvustus, dramatiseering.
Infotehnoloogia. Teabe hankimine internetist, veebipõhiste (ühis)töökeskkondade kasutamine.
}}