Lehekülje Geograafia:Pinnamood lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Pinnamood
|maht=8
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Geograafia
|seotudHaridusaste=P&amp;amp;otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=7. klass
|seotudTeema=Pinnamood (EIS:G:p)
|eesmark=Pinnamoe teemade õppimisega taotletakse, et õpilased teeksid vahet erinevatel pinnavormidel (küngas, nõgu, org, mägi, mäeahelik, mäestik, tasandik, madalik, kiltmaa jne), oskaksid kaardil näidata suuremaid ja tuntumaid pinnavorme nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Samuti peaksid õpilased aru saama, kuidas mõjutab pinnamood inimeste elu ja tegevust ning kuidas võivad pinnavormid aja jooksul muutuda.
|seotudOpivaljund=on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest;
nimetab ning leiab kaardil mäestikud;
nimetab ning leiab kaardil mägismaad; 
nimetab ning leiab kaardil kõrgemad tipud;
nimetab ning leiab kaardil tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); 
iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi; 
kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi; 
seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega; 
toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
 toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevate riskide ning nende vältimise võimaluste kohta
|pohimoiste=pinnamood, reljeef, samakõrgusjoon, horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus, profiiljoon, pinnavorm, mägi, mäeahelik, mäestik, mägismaa, tasandik, kiltmaa, madalik, alamik, mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik, erosioon, uhtorg
|metoodika=Suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnamoe ja pinnavormide iseloomustamine (nõrgematele õpilastele anda iseloomustamiseks kava).
2. Ristprofiili analüüs, seostamine kaardiga (kaardil reljeefiobjektide leidmine). 
3. Ette antud andmebaasi põhjal pinnavormi kujutamine horisontaalidega (pinnavormi orientatsioon, kuju, nõlvade kalle, absoluutne ja suhteline kõrgus). 
4. Üldgeograafilise kaardi, jooniste ja piltide järgi pinnamoe ning pinnavormide iseloomustamine (nõrgematele anda iseloomustamiseks kava); mäestike ja süvikute paiknemise seostamine laamade liikumisega.
5. Mäestike/tasandike võrdlemine piltide ja kaardi järgi rühma- või paaristööna kasutades digitaalseid ühitöö vahendeid, nt konkreetse noore ja vana mäestiku, madaliku ja kiltmaa võrdlemine (nõrgematele anda iseloomustamiseks kava või märksõnad).
6. Pinnavormide mõistekaardi koostamine sh digitaalsete vahendite abil.
7. Teabeallikatest info otsimine inimtegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel ning selle esitlemine kaasõpilastele.
8. Töö maailma üldgeograafilise kaardiga, kaardilt mäestike, mägismaade, kõrgemate tippude, tasandike (kiltmaade, lauskmaade, madalike, alamike) leidmine ja nende märkimine kontuurkaardile.
Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid, Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatšid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas.
Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia.
Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur Hiina tasandik, Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa.
|praktika=Kaartide sh interaktiivsete kaartide  ja muude sh digitaalsete  teabeallikate järgi koostatakse ühe piirkonna pinnavormide ja pinnamoe iseloomustus.
|eeldus=5. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: pinnavormid, nende kujutamine kaardil; kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood; suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas; mandrijää osa pinnamoe kujunemises; pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid. Nende teemadega seonduvad järgmised mõisted: pinnavorm, küngas, org, nõgu, mägi, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus, kõrgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijää, voor, moreen, rändrahn. 

6. klassi lõpuks õpilased: 
1) oskavad kirjeldada samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
2) kirjeldavad kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
3) toovad näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;
4) selgitavad pinnamoe mõju inimtegevusele ja toovad näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.
|oppevara=Üldgeograafiline ja suuremõõtkavaline kaart, künka mudel, laamade kaart, teatmeteosed, pildid, uudisartiklid, interaktiivsed kaardid, videod
|loiming=Füüsika. Maa sisetemperatuur ja rõhk, siseenergia, päikeseenergia ja välistegurid, temperatuuri amplituud, aine soojuspaisumine ja kokkutõmbumine, raskusjõud.
Matemaatika. Suhtelise kõrguse ja horisontaalide lõikevahe arvutamine, nõlva kaldenurk, vertikaalse ja horisontaalse mõõtkava kasutamine, ühikud, mõõtühikute teisendamine; sügavus.
Keemia. Ainete lahustumine.
Ajalugu. Pinnamoe mõju asustuse kujunemisele, ajaloosündmustega seotud konkreetsete pinnavormide (Skandinaavia mäestik, Alpid, Püreneed jmt) leidmine kaardilt, pinnavormide kaitsefunktsioon minevikus: linnused, linnamäed, kaitsekraavid; mäeahelikud ja jõeorud riigi piiridena; vanad kultuuri- ja maaviljeluspiirkonnad: Niiluse delta, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamia; riigid ja piirkonnad, mille asend on seotud maailmamere põhjareljeefi kujunemisega, nt Island, Hawaii.
Keeleõpetus. Sõnavara täienemine ja kasutamine vastavas kontekstis; kirjelduse ja võrdluse koostamine, oskussõnavara kasutamine pinnavormi, maastikku ja teekonda kirjeldades. 
Kunstiõpetus. Tööde vormistamine. 
Võõrkeel. Internetimaterjalide kasutamine.
Kehaline kasvatus. Pinnamoe lugemine orienteerumiskaardilt ja selle arvestamine rada läbides.
}}
Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.