Lehekülje Geograafia:Kaardiõpetus lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Kaaardiõpetus
|maht=9
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Geograafia
|seotudHaridusaste=P&amp;otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=7. klass
|seotudTeema=Kaardi&otilde;petus (EIS:G:k)
|eesmark=Kaardiõpetuses tutvuvad õpilased erinevate kaartidega (sh interaktiivsete kaartidega), õpivad kasutama kaardi legendi, mõõtma vahemaid kaardil ja looduses, leidma kaardi mõõtkava järgi tegelikke vahemaid, määrama suundi looduses ja kaardil, määrama koordinaate ja kellaaega, leidma kohanimede registrist tundmatuid kohti ning iseloomustama kaartide järgi etteantud kohta. Kõik loetletud osaoskused on olulised, et õpilane oskaks kaartidelt leida vajalikku infot ja rakendada seda igapäevaelus esinevates situatsioonides. Arvestades inimeste mobiilsuse kasvu, on need praktilised oskused ning nende rakendamine suure tähtsusega.
|seotudOpivaljund=leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist;
kasutab atlase kohanimede registrit ning interaktiivsete kaartide puhul märksõnaotsingut; 
määrab suundi kaardil kaardivõrgu järgi;
määrab suundi looduses kompassi järgi; 
mõõdab vahemaid kasutades kaardil erinevalt esitatud mõõtkava ning looduses sammupaari;
määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid; 
leiab koordinaatide järgi asukoha; 
määrab ajavööndite kaardi järgi kellaaja erinevuse maakera eri kohtades; 
koostab lihtsa plaani etteantud kohast; 
kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi
|pohimoiste=plaan, kaart, üldgeograafiline kaart, teemakaart, arvutikaart, interaktiivne kaart, satelliidifoto, aerofoto, asimuut, leppemärgid, mõõtkava, suuremõõtkavaline kaart, väikesemõõtkavaline kaart, kaardi üldistamine, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, geograafiline laius, geograafiline pikkus, geograafilised koordinaadid, kaardivõrk, ajavöönd, maailmaaeg, vööndiaeg, kohalik päikeseaeg, kuupäevaraja
|oppematerjal=Maa-ameti kaardiportaal (Eesti kaardi suurendamine ja vähendamine, vahemaa ja pindala mõõtmine, koordinaadid, aadressi järgi otsing, palju temaatilisi, sh ajaloolisi, kaarte), http://geoportaal.maaamet.ee/
Eesti kaart (interaktiivsed kaardid), http://kaart.otsing.delfi.ee/,http://kaart.postimees.ee/ 
Regio koduleht (kaardid, sh kontuurkaardid, geoinfo jms), http://www.regio.ee/ 
Virtuaalne Tallinna vanalinn (vanalinna panoraamid, 3D Tallinn), http://www.360.tallinn.ee/pano/list/et/ 
Kooligeograafia koduleht (interaktiivsed kaardid), http://www.geo.ut.ee/kooligeo/Lingid/Lingid_interaktiivsed_kaardid.htm 
Päeva ja öö vari (Earth View) (päeva ja öö vari reaalajas, pilvisus, ilmakaart jms), http://www.fourmilab.ch/cgi-bin/Earth/action?opt=-p 
Google Earth (kaardiprogramm, mis tuleb alla laadida. Sisaldab erinevaid kaardikihte, mis aitavad kokku viia geograafilist kohta ja infot selle kohta), http://earth.google.com 
Google Mapsi keskkond (saab koostada oma teekonna, leida vahemaad, koostada oma kaardi, kasutada Street View’d jms), http://maps.google.com/ 
Geograafilised koordinaadid (koordinaatide määramise mäng), http://www.kidsgeo.com/geography-games/ 
Kontuurkaardid (mitmekesine valik maailma erinevate piirkondade kontuurkaarte), http://d-maps.com/index.php?lang=en 
Interaktiivne ajavööndite kaart, http://www.timezonecheck.com/
24 ajavööndit (interaktiivne ajavööndite kaart – erinevate maailma linnade kellaaeg reaalajas, suve- ja talveaeg, päeva ja öö piir jms), http://24timezones.com/
|metoodika=1. Atlasest või internetist vajaliku kaardi leidmine, kohanimede registri kasutamine. Õpilased peavad atlast kasutama peagu igas tunnis, siis see oskus kinnistub. Vajaliku sisuga kaardi leiab õpilane sisukorra järgi (pole mõtet raisata aega atlase lappamise peale). 
2. Kaartide võrdlemine (leppemärkide kasutamine, täpsus objektide kujutamisel, mida kaardil rõhutatakse), suure- ja väikesemõõtkavalise kaardi võrdlemine – seose leidmine mõõtkava suuruse ja maa-ala suuruse ning üldistusastme vahel. Mõõtkava ja koordinaatide ülesandeid lahendades on vaja võimalikult täpset (regiooni) kaarti, sest mida suurem on mõõtkava, seda täpsem on kaart ja mõõtmistulemus. 
3. Suundade määramine kaardil kaardivõrgu järgi ning looduses kompassiga. Rõhutada, et põhiilmakaarte suuna saab leida paralleelide ja meridiaanide järgi. Kui need kaardivõrgu elemendid on kaarekujulised, siis tuleb seda põhimõtet järgida. Heaks näiteks ja selle põhimõtte kinnistamiseks sobivad ülesanded ilmakaarte määramiseks Antarktise ja Arktika kaardil. 
4. Suundade määramine tegelikkuses, nt Päikese asendi järgi kodu, koolimaja, kiriku orientatsioon, klassiruumis kaaslaste asend ilmakaarte suhtes, mis ilmakaares on Päike antud kellaajal jms. 
5. Vahemaade mõõtmine ja mõõtkava järgi vahemaade leidmine erineva mõõtkavaga kaartidel (nõrgemate õpilaste puhul piirduda ainult vahemaa leidmisega võrdlusmõõtkava järgi).
6. Geograafiliste koordinaatide määramine ja koha leidmine etteantud koordinaatide järgi (nõrgemate õpilaste puhul kasutada kohti, mis jäävad kaardil olevatele meridiaanidele ja paralleelidele). Oluline on rõhutada seost eluliste olukordadega, nt päästetööde korraldamisega. Kui eksida ühe pikkuskraadiga, siis on see tegelikkuses võrdne vahemaaga 111 km. 
7. Kellaaja erinevuste määramine ajavööndite kaardi järgi. Seostada eluliste olukordadega, nt reisimise ajal kella keeramine, sobiva aja leidmine ühenduse pidamiseks sõbraga maailma eri paikades, kombineeritud ülesanded lennureiside kohta (ooteajad, reisi kestus), rahvusvaheliste spordivõistluste ülekandeajad jne. 
8. Kaardi järgi etteantud paiga asukoha iseloomustamine. Nõrgemad õpilased võiksid kasutada etteantud kava (asend ekvaatori ja algmeridiaani suhtes, asend mandril või maailmajaos, asend ookeanide/merede suhtes, riik või selle osa (juhtida kasutama ilmakaari), olulisemad geograafilised objektid jne).
9. Välitööd: ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga, Päikese näiva asendi seostamine ilmakaare ja kellaajaga, loodus- ja ehitusobjektid abivahendina ilmakaarte määramisel, kaardi orienteerimine, kaardi järgi liikumine, vahemaa mõõtmine sammupaariga, lihtsa plaani või kooliümbruse kaardi koostamine.
|praktika=Praktilised ülesanded kooliümbruse kaardiga. Ilmakaarte ja asimuudi määramine kompassiga. Kaardi järgi objektide leidmine ja asukohta kirjeldamine ning vahemaade mõõtmine sammupaariga. Kuna seesama praktiline töö on ka loodusõpetuses, siis võib aineid lõimida. Kui loodusõpetuses koostatakse näiteks kooliümbruse plaan, siis võib geograafias teha linna või asula plaani, kasutades orienteerumismängu. Võimaluse korral võib lisada ülesandeid GPSiga, nutirakendustega. 
2. Info leidmiseks interaktiivse kaardi kasutamine (vahemaade mõõtmine, aadressi järgi otsing, koordinaatide määramine, objektide leidmine ja tähistamine), nt reisimarsruudi koostamine.
|eeldus=Loodusõpetuses on õpilased töötanud kodu- või kooliümbruse plaaniga paberil või digitaalselt (3. ja 6. klassis), õppinud põhi- ja vaheilmakaari ning kaardi leppemärke, määranud neid nii kaardil kui ka kompassiga looduses. 6. klassi lõpuks peaksid õpilased:
1) oskama iseloomustada maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti, geograafilist asendit; 
2) teadma ning näitama kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;
3) leidma atlase kaardilt kohanimede registri järgi ning interaktiivsetelt kaartidelt märksõnaotsingu abil tundmatu koha  ;
4) iseloomustama kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;
5) näitama kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari; 
6) võrdlema ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
7) iseloomustama kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas;
8) kirjeldama samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
9) kirjeldama kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
10) näitama kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
11) nimetama ning näitama kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
12) iseloomustama ning võrdlema kaardi ja piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine).
|oppevara=Gloobus
Kaardid: suuremõõtkavaline kodukoha (linna või valla) kaart, teedekaart, Eesti põhikaart ja üldgeograafiline kaart, turismikaardid, ajalooline kaart
Mõõdistamisvahendid: kompass, 1 m mõõdulatt, mõõdulint
|loiming=Loodusõpetus. Mõõtkava, ilmakaared ja asimuut, sammumõõduline mõõdistamine, plaani koostamine. 
Matemaatika. Mõõtmine, mõõtühikute kasutamine ja teisendamine, ristkorrutis, diagrammi lugemine ja koostamine, skaala ja plaani koostamine, ilmakaarte seostamine trigonomeetriaga, nurgakraadid, projektsioonid, kellaaja arvutamine, pikkuskraadide ja ajaühikute vahelise seose leidmine. 
Ajalugu. Geograafia areng, maadeavastused, ajaloolised kaardid. 
Eesti keel. Kohanimede õigekiri, suur algustäht. 
Võõrkeel. Ilmakaared ja nende tähised, sõnavara täienemine mitmesuguste infoallikatega töötades. 
Kehaline kasvatus. Orienteerumine maastikul. 
Kunstiõpetus. Plaani korrektne vormistamine, loogiliste leppemärkide leidmine. 
Arvutiõpetus. Interaktiivsed kaardi- ja infoportaalid, kaardiprogrammide kasutamine, info otsimine ja töötlemine, mobiilirakendused.
}}
Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa poliitiline kaart. Trüki- ja arvutikaardid, sh interaktiivsed kaardid. Mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil. Suundade määramine looduses ja kaardil. Asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid. Ajavööndid.