Lehekülje Füüsika:Mehaaniline töö ja energia lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Mehaanika. Mehaaniline töö ja energia
|maht=10
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Füüsika
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Mehaaniline t&ouml;&ouml; ja energia (EIS:F:2:mte)
|seotudOpivaljund=selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi;
teab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse mõõtühikuid;
selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur;
selgitab seost, et: a) keha saab tööd teha ainult siis, kui tal on energiat;
selgitab seost, et: b) tehtud töö on võrdne energia muutusega;
selgitab seost, et: c)keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib ainult muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus);
selgitab seost, et: d) kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst; 
selgitab seost, et: e) ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral); 
kasutab eelnimetatud seoseid  probleeme lahendades;
selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, pöör ja hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid
|pohimoiste=mehaaniline töö, võimsus, potentsiaalne energia, kineetiline energia, kasutegur
|praktika=kangi tasakaalu uurimine
|oppesisu=Töö. Võimsus. Energia, kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine tehnikas.
}}