Lehekülje Füüsika:Mehaaniline töö ja energia lähteteksti vaatamine

{{Oppeprotsess
|nimetus=Mehaanika. Mehaaniline töö ja energia
|maht=10
|seotudAinevaldkond=Loodusained
|seotudOppeaine=Füüsika
|seotudHaridusaste=P&otilde;hiharidus
|kooliaste=III kooliaste
|klass=8. klass
|seotudTeema=Mehaaniline t&ouml;&ouml; ja energia (EIS:F:2:mte)
|seotudOpivaljund=selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi;
teab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse mõõtühikuid;
selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur;
selgitab seoseid, et: a) keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat, b) sooritatud töö on võrdne energia muutusega, c) keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib ainult muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus), d) kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst, e) ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral); selgitab seoste tähendust ning kasutab seda probleeme lahendades; selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, pöör ja hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid
|pohimoiste=mehaaniline töö, võimsus, potentsiaalne energia, kineetiline energia, kasutegur
|praktika=kangi tasakaalu uurimine
|oppesisu=Töö. Võimsus. Energia, kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine tehnikas.
}}